· aforismikogu "Tagasi tulevikku" 1985 · luulekogu "Kollasteks laikudeks laguneb" 1978 · luulekogu "Seniks" 1992 · "Retk ooboluste riiki" 1978 · "Ajaprintsess" 1981 · "Põhjanaela paine" 1983 · romaan "Rauakolina etüüdid" · lühiproosa "Rännak giidi saatel" 1988 · romaan "Masendus ja lootus" 1989 · "Muinasjutt Grandi leidmisest" 1976 · "Arvidi maailmareis" 1981 · "Vanad arved" 1981 · "Kiirustav kahetsus" 1989 · "Kirikutrepil" 1989 · "Kohtunikud ja kohtualused" 1990 · "Proovipildid" 1990 · "Üks tund Toledos" 1990 · "Kuninglik lõbu" 1991 · "Liisa ja Robert" 1993 · ''Kahekõned kohvikutes'' 2001 · "Liblikas, ilus ja paks" 2003 · Filmid: · mängufilm "Viimne reliikvia" 1969 · "Hundiseaduste aegu" 1984 · "Näkimadalate'' · telemängufilm "Minu naine sai vanaemaks" 1976 · telemängufilm "Ringhoov" 1988 · "Kohtunikud ja kohtualused.'' 1990 · ''Erapooletu.'' 1990 · ''Hundiseaduste aegu" 1990
Valton on kirjutanud stsenaariumid mängufilmidele "Viimne reliikvia" (1969) "Hundiseaduse aegu" (1984) ja Herman Sergo "Näkimadalad" Ka kaks näidendit on avaldatud raamatuna "Vägede valitsejad" (1988) Valton on tõlkinud kirjandust vene, mari, udmurdi, moksa, bulgaaria, poola ja ungari keelest. Tuntuimad teosed "Muinasjutt Grandi leidmisest" (1976) "Arvidi maailmareis" (1981) "Vanad arved" (1981) Täname kuulamast! "Kiirustav kahetsus" (1989) "Kirikutrepil" (1989) "Kohtunikud ja kohtualused" (1990) "Proovipildid" (1990) "Üks tund Toledos" (1990) "Kuninglik lõbu" (1991) "Liisa ja Robert" (1993) "Liblikas, ilus ja paks" (2003).
aastal Valtoni aformismikogu «Valged vaarikad». Filmid, näidendid Valton on kirjutanud stsenaariumid mängufilmidele "Viimne reliikvia" (1969, Eduard Bornhöhe "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad" ainetel), "Hundiseaduste aegu" (1984) ja Herman Sergo "Näkimadalate" ainetel ning telemängufilmidele "Minu naine sai vanaemaks" (1976) ja "Ringhoov" (1988, novelli "Mustamäe armastus" motiividel, lavastaja T. Virve). Kogutuna on avaldatud filmistsenaariumid "Kohtunikud ja kohtualused. Erapooletu. Hundiseaduste aegu" (1990), stsenaariume ja libretosid koos memuaaridega teatrist ja filmindusest leidub kogus "Proovipildid" (1990). Ka kaks näidendit on avaldatud raamatuna "Vägede valitsejad. Pealkiri" (1988), neist esimene sai "Ugala" teatrimaja avamisnäidendite võistlusel II auhinna ja lavastati 1986 Pärnu teatris. "Vanemuises" lavastati 1966 Paul-Eerik Rummo koostatud montaaz Valtoni proosast "Lugusid argielust ehk Valtoniana"
Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioone ning loovutama territooriume. Saksamaaga rahulepingut ei sõlmitud kuid nõuti reparatsioone. Võeti kogu Ida-Preisimaa. Jaapaniga sõlmisid võitjariigid (v.a. Poola, NSV Liit, Tsehhoslovakkia) rahu 8.sept 1951 NÜRNBERGI PROTSESS 1945 nov alustas rahvusvaheline tribunal Nürnbergis kohtumõistmist. Vastutus sõjavallapäästmise eest pandi Saksamaa juhtkonnale. MRP lisaprotokoll ja Stalini roll lükati kõrvale. 1946 a mõisteti mitmed kohtualused surma või vangi. II MAAILMASÕJA TAGAJÄRJED Kokku hukkus sõjas ligi 60 milj. inimest, neist enim NSV Liidus ja Hiinas. Sõda ei toonud õiglast maailmakorda. Balti riigid jäid NSV Liidu mõju alla. Liberaalne lääne demokraatia oli sunnitud läbi sõrmede vaatama kommunistliku diktatuuri kasvule. NSV Liidu mõju alla läks ka Kesk- ja Ida-Euroopa. See tõi kaasa Teise Maailma tekke. Sõja tagajärjeks oli Euroopa ning kogu maailma lõhestumine ning külma sõja algus.
Õppesisu Keelatud relvad, nt maamiinid, USA sõdurite ja ohvitseride valikud Vietnami sõjas. 10. Rahvusvaheline humanitaarõigus ja õigusemõistmine Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane: 1) oskab käituda probleemsetes situatsioonides ning oma õiguste kaitsmiseks abi otsida; 2) on teadlik ja õiglane kodanik. Õppesisu Kodaniku õigused ja kohustused, inimväärikus, tõekomisjonid, rahvusvahelised sõjatribunalid, Nürnbergi põhimõtted, kohtualused, kaitsja ja süüdistaja, sõjakuriteod, inimsusevastased kuriteod. 11. Rahvusvaheline humanitaarõigus ja kannatuste ning kuritegude avalikustamine Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane: tunneb ja järgib ning oskab põhjendada valikut: vaikida või rääkida (avalikustada). Õppesisu Õigusemõistmine, ajalooline kogemus, 20.saj. konfliktid Alzeerias, Vietnamis jm. 12. Diplomaatiline ja konsulaarõigus Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane:
Mõisnikud-vabatahtlikud. Kevadel repressioonid mõnevõrra nõrgenesid ja alles novembris 1906 anti korraldus lõpetada talude põletamine ja avalik peksmine. Maha lasti u.400 inimest, vangi, ihunuhtlust, väljasaatmine. Eriti said kannatada maaharitlased. Suur osa avaliku elu tegelastest pakku välismaale või Soome. Teemant ja Päts mõisteti tagaselja surma. Kohtuprotsessid sageli vaid farsid. Kuna juhid ja linnamehed olid põgenenud või põranda alla läinud, siis olid peamised kohtualused maamehed, kellel polnud võimalik kuhugi pageda. Tulemused: Talupoegade ja baltisaksa mõisnike vahelised suhted halvenesid pärast revolutsiooni. Eestlased olid nüüd nende silmis vaenulik ja ähvardav element. Asuti kaitsepositsioonile. Karistussalkade terror vaid ajutine abinõu. Algas nende rahvuslike jõudude entusiastlik mobiliseerimine, et end ühendada ja kaitsta veel viimast. Võimalused rahulikuks koostööks ahenesid. 1905.a
kõrvalelükatud romaan ,,Rauakolina etüüdid" koos tsensuuritõketesse jäänud poliitiliste novellide kui ka uuema lühiproosaga ilmusid koguna ,,Rännak giidi saatel" (1988). Väljasaadetute elu Siberis kujutab romaan ,,Masendus ja lootus" (1989). Üheks tippteoseks on idamaisele filisoofiale toetuv raamat ,,Pildikesi filosoofi, prohveti, kunstniku, poeedi elust" (1992). Läbilõike tema proosast annavad ,,Valitud teosed" I-III (1984). Filmistsenaariume on avaldatud kogus ,,Kohtunikud ja kohtualused. Erapooletu. Hundiseaduste aegu" (1990), stsenaariume ja libretosid koos memuaaridega teatrist ja filmindusest leidub kogus ,,Proovipildid" (1990). Suurt menu saavutas E. Bornhöhe motiividel kirjutatud stsenaarium ,,Viimne reliikvia", mis lavastatuna kujunes üheks menukaimaks eesti filmiks. Tema kaks näidendit on avaldatud raamatuna ,,Vägede valitsejad. Pealkiri" (1988). Ilmunud on ka artiklite kogu ,,Rahvusluse vaateid" (1997).
kus arreteeriti terve hulk kohalikke insenere, keda süüdistati kahjurluses, pandi nende süüks varingud, inimeste hukkumised, tehnika rikki minekud jne. Hiljem on selge, et need juhtumid olid, aga mitte inseneride süül. Insenerid anti kohtu alla, korraldati avalik kohtuprotsess, kõik süüalused võtsid süü omaks ja mõisteti pikemaks ajaks sunnitööle. 1930 leidis aset järgmine avalik pol protsess- kohtualused olid nn Talurahvapartei liidrid. Mingit talurahvaparteid tegelikult ei olnud, see fabritseeriti, püüdes näidata, kuidas endisaegsed spetsialistid on püüdnud kollektiviseerimisprotsessi õigelt teelt kõrvale kallutada. 1931 järgmine protess nn Tööstuspartei liidrite üle. 1931 veel üks protsess VSDTP KK Vm org- vähemlaste organisatsioon, taas olematu. Kõik protsessid toimusid avalikult, neist räägiti palju. Oluline ka see, et kõik süüalused tunnistasid kohtus ise ennast süüdi
annaabi.ee 
