riikide seal liidrikohale. Kreeka linnriik polis oli üsnagi väike, koosnedes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Linnriiki valitsesid ning ka selle põhilise kaitsejõu moodustasid kodanikud ehk enamasti ainult mehed. Rahvakoosolekul said osaleda kõik kodanikud ning see oli ka kõrgeim võimuorgan. Nõukogu koosnes rikastest ja suursugustest kodanikest, ning sageli täitis see kõrgema kohtukoja ülesannet. Riigiametnikud valiti igal aastal rahvakoosoleku poolt, ning nende kohstus oli juhtide polise sõjaväge ja korraldada igapäevaelu. Levinud oli klassikalisel ajajärgul aristokraatlik riigivorm. Sõja korral relvastuti vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Põhijõud sõjaväes oli peaaegu alati raskerelvastuses jalavägi. Faalanks oli pikkadesse sirgetesse rividesse, üksteise selajtaha paigutatud lahinguvägi. Enamik linnriigi kodanikke olid talupojad, jõukamad nende seast tulid oma majapidamisega iseseisvalt toime
rootslaste tapmine / põgenemine. 9. Subj: Koostöö puudus. Ei suheldud. Ei tehtud naabritega koostööd. Mitu vastast korraga. Obj: Meeste vähesus, puudus sõjatehnika. 10. Lääne ordu <- Viljandi, Paide, Sakala ja hiljem Järvamaa. Tartu Piiskop <- Tartu. Saare- Lääne piiskopkond <- Läänemaa, saared. Eestimaa hertsogkond <- Harjumaa, Järvamaa, Virumaa. 11. Kohustus maksta makse maa omanikule. Õigus oma maale ja ta on vaba ees. Kohstus ehitada kirikuid, sildu jms. 12. Dorpat Tartu. Fellin Viljandi. Hapsal Haapsalu. Narwa Narva. Pernau Pärnu. Reval Tallinn. Weissenstein Paide. Wesenberg Rakvere. 13.Põhjused: Talupoegade õiguste vähenemine ja kohustuste suurenemine. Taani kuningas tahtis alasid sakslatele ära müüa. Ülestõus toimus: Harjumaa, Läänemaa ja Saaremaa. Saksa ordu positsioon muutus väga tugevaks, sest ostis ära Eesti alad. Paide siin toimus kuningate tapmine
Keldri kasutuse kohta sõlmitud kokkulepe kantakse ka kinnistusraamatusse. Mõni aeg peale kokkulepete sõlmimist sureb B, kinnistusraamatusse kantakse tema ainupärijana B2. C müüb talle kuulunud kaasomandi mõttelise osa C2-le. B2 ja C2 kolivad majja sisse. Paar päeva peale seda hakkab B2 keldris jooma. C2 keelab B2-l keldris ja üleüldse kogu kinnisasjal joomise. Kas õigustatult? H. Kas C2 saab nõuda B2 VÕS § 108 (2) alusel kokkuleppe toimimist ? Eeldused: 1. mitterahaline kohstus ? (+) 2. Kehtis ? Leping ? (+) kas kehtib B2 ja C2 suhtes ? § 79 märkus § 63 (1) p 4 V. C2 saab nõuda keldri kasutamise lõpetamist VÕS § 108 (2) alusel, kuid ei saa nõuda alkoholi joomise lõpetamist. Varastatud auto tuunimine Heauskne H ostab varas V-lt varastatud auto. Auto päritolust H teadlik ei ole. Peale ostu vormistamist värvib H auto roosaks, paneb alla valuveljed, sisse nahkistmed, pakiruumi täidab täielikult suurte
Kui riik laguneb nimetatakse võimu kuritarvitamist valitsuse poolt. Poliitilise elu põhiprintsiip seisneb suverääni võimus. Seadusandlik võim on riigi süda, täidesaatev võim on tema aju, mis paneb kõik teised osad liikuma. Niipea, kui riigi teenimine lakkab olemast kodanike põhitegevus ja kui nad eelistavad teenida riiki oma rahakoti abi, mitte isiklikult, ei ole riigi häving enam kaugel. Üheski tõelises demokraatias pole riigiteenistus mingi eelis, vaid ränk kohstus, millega ei saa kuidagi koormata üht inimest õiglasemalt kui kedagi teist. Kahjuks peab tõdema, et tõelist demokraatiat ei ole lihtsalt olemas.
Samamoodi on kaasomandis piiril asetsevad puud ja piiril asetsevad rajatised (aed). Piir märgitakse piiripunktidega ning neid tähistavate piiri märkidega. Piir kulged piiripunktide vahel sirgjoonena. Piirimärgid kuuluvad kaasomandisse. Kui kinnistute piiril asub veekogu siis kulub veekogu kaasomandisse. Kinnisomandi kitsendused Kinnisomandi kitsendused seatakse seadusega, tehinguga või kohtu otsusega. Teatud kinnisomandi kitsendused avalduvad haldussunni käigus (kohstus tänavat korras hoida). 1)naabrusõigus – kinnistu omanikul on kohustus taluda naaberkinnis asjalt tema kinnisasjale levivat tahma, suitsu, müra, põrutust, lõhna, auru juhul kui sellise mõjutuse talumine ei ole ülemäära kahjulik. 2)rajatise keeld – kinnistu omanik on õigus nõuda, et naaber kinnistu omanik ei paigaldaks oma kinnistule sellist seadeldist või muud tehnikilt vahendit, mis rikub kinnistu omaniku õigusi.
Kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus, mis tähendab, et õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastase viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Heausksuse all mõistetakse isiku psüühilist suhtumist oma käitumisse või õigus-ja muude normidega kooskõlas olevasse. Lepingus võib ette näha, aga see võib ka võlasuhte olemusest tuleneda, et kohstus tuleb võlausaldaja asemel täita kolmandale isikule. Siis on leping kolmanda isiku kasuks. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohstuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Võlgnik peab kohustuse täitma lepingu või seadusega kindlaksmääratud kohas
Madal ja kohalik poliitiline aktiivsus Poliitiline aktiivsus võib haarata masse Uudised saadakse personaalselt ja Uudiseid saadakse meedia vahendusel otsekontaktidega Protestiavaldamine keelatud ja karistatav Protest ja streik on lubatud Karistusvormideks ihunuhtlus ja naturaaltrahvid Peamine karistusvorm on vangla või rahatrahvid Kehtivad kiriklikud normid ja kirikuskäimise Kirikus käimine on vabatahtlik kohstus Väärtused, kombed, hoiakud on püsivad ja pühad Kõigil on oma arvamus ja hoiak Elukorraldust määravad tavad ja otsesed käsud Elukorraldust määravad riigi seadused Haridust ei tähtsustatud Haridus oluline Teaduse vastu puudub huvi Teaduse suhtes kõrged ootused Pikk 19. sajand (1789-1914). Prantsuse revolutsioon kui teetähis. Mõiste kodanlik tähendus muutus 18. saj, kui kodanlus muutus riigikodanikuks
viisil. Kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus, mis tähendab, et õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastase viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Heausksuse all mõistetakse isiku psüühilist suhtumist oma käitumisse või õigus-ja muude normidega kooskõlas olevasse. Lepingus võib ette näha, aga see võib ka võlasuhte olemusest tuleneda, et kohstus tuleb võlausaldaja asemel täita kolmandale isikule. Siis on leping kolmanda isiku kasuks. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohstuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Võlgnik peab kohustuse täitma lepingu või seadusega kindlaksmääratud kohas. Kui koht ei