Margus, nende poeg Tiina, kasutütar Mari, kasutütar Vanaema Jaanus, sulane Märt, sulane Mari on Tammaru perekonda juba varem võetud ning ta saab perepojaga hästi läbi. Ta on nagu nende endi tütar. Ükskord Mari õppis piiblit ning perenaine ketras ja Margus vajadusel parandas Marit. Väljas oli külm talveilm ning peremees ja sulane Jaanus sisenesid tuppa. Neid kõiki aga hirmutas huntide ulgumine, mis on vägagi lähedal. Seejärel aga on kraapimine ukse taga. Kõik kohkuvad ning peremees võtab püssi. Ust avades leiab ta aga ukse tagant väikese lapse. Vaesekene on külmunud ning ta võetakse tuppa. Tolle lapse lähedase uurimise järel leitakse, et ta vastab samale kirjeldusele, kelle ema äsja nõia pähe mõrvati. Pererahva südametunnistus aga ei luba teda ukse taha huntide juurde saata. Laps võetakse siis enda juurde. Pisike tüdruk jäigi pere juurde ning ta sai endale nimeks Tiina. Tema saabumisest on juba möödunud hea 10 aastat
Arvan, et nukk ei mõjutanud Kadri valikut. Tema mees on pärit Aafrikast ning elab väikeses külas. Kadri jaoks pole see, et ta mees ei ela väga luksuslikult, probleem. Inimestel on kõigil sarnased soovid, kuid realiseerimisvõimalused erinevad. Kultuuride erinevusedi ei kõigutanud Kadrit ning suurt sokki ta elamistingimuste vahest ei saanud. Kultuurisokk ongi igale inimesele erinev mõnedele on juba oma naaberriigis hakkamasaamine tõstine katsumus, teised aga kohkuvad alles Aafrika hõimude elamistingimustest. Kindlasti on ka neid kes on eri maade ja kultuuride suhtles ülimalt tolerantsed ega teegi inimesel ja inimesel vahet. Mõned Eesti inimesed suhtuvad võõramaalastesse, eriti mustanahalistesse ettevaatlikult, isegi negatiivselt. Põhjuseks võib olla sallimatus , kuna ei olda harjunud teistsugustega. Eestis elavad ikkagi peamiselt valged mustad on siin haruldus. Rassismi põhjuseks tuuakse väikese rahva väljasuremisohtu ja geneetilist segunemist
Gertrud tuleb temaga juttu rääkima. Ta innustab meest maafoogti ikkele vastu hakkama. Stauffacher saab sellest jutust väga puudutatud. Samal ajal, kui Gertrud ja Stauffacher tahaplaanile kaugenevad, tuleb Tell koos Baumgarteniga. Tell palub Baumgartenil jääda Stauffacheri (kõigi hädaliste isa) juurde. Kolmas pilt Töölised ehitavad lõppstaadiumis olevat suurt kindlust. Kubjas hoiab neil silma peal. Tulevad Stauffacher ja Tell, kes kindlust nähes kohkuvad. Äkitselt ilmub heerold, kes palub keisri nimel tähelepanu. Kõik kuulavad. Heerold näitab inimestele kübarat ning ütleb:" See kübar tõstetakse kõrge samba otsa kesk Altdorfi, kus kõige kõrgem paik, ning maafoogti käsul peab iga inimene, kes sellest kübarast mõõdub, au andma." Rahvas puhkeb naerma. Stauffacher räägib Tellile ikke alt vabanemisest. Tell on Stauffacheri jutuga päri ning palub ennast kutsuda, kui midagi kindlat vaja teha on. Tell ja Stauffacher lahkuvad.
5-2 mg kg/kk kohta. Ravimeid võib anda iga 4 tunni järel, kui palavik püsib 39-41°C tuleb vahepeal teha ülehõõrumisi. Kuidas õigesti teostada ülehõõrumist? Viin või vesi tuleb soojendada kehatemperatuurini. Oma kätega tuleb patsient kiiresti üle hõõruda,et efekt saabuks rutem tuulutada veel rätikuga nii, et kehapind oleks katsudes jahe. Et õigesti hinnata tuleb katsuda käe seljaga. Palavikus patsienti ei tohi katta uuesti 10 vatitekiga vaid õhukese linaga. Sageli kohkuvad patsiendi vanemad labajalgade ja labakäte jahedusest, siis tuleb kuuma viina või veega jäsemad soojaks ja punaseks hõõruda. Alati tuleb palavikus patsienti joota soojade, leigete jookidega - tee, mineraalvesi või ka mahl, kui patsient keeldub veest ja teest. Hulgaliselt on ravimtaimi, millel on palavikku alandav toime, miks mitte neid kasutada. Vappekülma puhul mitte sattuda paanikasse, vaid katta patsient sooja tekiga, võtta enda juurde sooja samal ajal andes palavikku alandavaid
silmapaistma. Mehe kohta see ei kehtinud. Kõige paremaks näiteks selle kohta, kuidas on omavahel seotud daam, rüütel ja erootika näitab järgnev tekst. Keegi daam, kelle abikaasa ei pea palju võitlusest, kuid muidu on täis üllast suuremeelsust, saadab kolmele rüütlile, kes teda armastuses teenivad, oma särgi, et nad turniiril, mille korraldab ta mees, kannaksid seda relvakuuena ilma soomurüü või muu katteta kui vaid kiiver ja jalakaitsed. Esimene ja teine rüütel kohkuvad selle ees tagasi. Kolmas, kes on vaene, võtab särgi öösel käte vahele ja suudleb seda kirjlikult. Turniirile ilmub ta särgi kui relvakuuega, ilma turviseta selle all; särk rebitakse puruks ja rüütli veri teeb sellele plekid, ta ise saab raskesti haavata. Tema ebatavaline vaprus torkab silma ja auhind antakse temale; daam kingib talle oma südame. Nüüd nõuab armastatu vastuteenet. Ta saadab verise särgi
pole teda aga kusagilt näha. Õnneks aga kui tunnikell heliseb jõuab Sven uksest sisse, 13 juuksed sorakil ja prillid viltu peas. Tiina tunneb kergendust. Minnakse tundi ja õpetajaga on juba juhtunuga kursis. Hakatakse süüdlast otsima aga teda ei leita. Järgmisel päeval teevad kunsti tunnis õpilased oma töid väga hoolikalt. Õpetaja palub kõigil hetkeks oma laua juurde koguneda. Kui õpilased tagasi kohtadele lähevad, kohkuvad nad. Sven Allani pilti on kraabitud ja selle keskele nuga löödud. Kogu klassis kästakse õpetajatetuppa aru minna andma. Tiina lahkub klassist viimasena, kuna ta on korrapidaja ja peab klassi ära koristama. Tiina märkab tahvli vahel nuga. Talle tuleb meelde, et on seda kunagi kusagil veel näinud, aga ei mäleta kelle oma see on. Tiina läheb õpetajatetuppa, kuid leiust ei teata ta midagi. Kahtlustatakse Villet, sest tal oli Sveniga suur tüli olnud
"Ühelt poolt sigatses kahel päeval vaid murdosa. Aga see, et ülejäänud ei vandaalitsenud, ei tähenda kaugeltki, et nad meisse hästi suhtuksid. Nad on vaid seaduskuulekamad. (...) Sokeeriv oli aga saja eestikeelse vahistamine. Rahulikult seisvat inimest on kõige mugavam pikali käratada. (...) Põhiline, et antud juhul olnuks politseil äärmiselt lihtne teha vahet pätil ja korralikul inimesel. Veelahe jooksis ju täielikult keele pinnal. (...) Kardan natukene, et eestlased kohkuvad ise ära oma vaprusest. Oi, me tegime neile liiga."11 Mihkel Mutt ei viita ühelegi uuringule, mis kinnitaks, et venekeelsed suhtuvad eestikeelsetesse halvasti see on lihtsalt tema mõte, mida ei ole võimalik ka kuidagi ümber lükata, sest kui näidata venelast, kes ütleb "ma armastan Eestit ja eestlasi", siis saaks sellele ju antud loogika järgi vastu väita "ta ainult ütleb nii, küll mina juba tean, mida ta mõtleb".
seisukohtade, ideede või oletuste erinevustes. Emotsionaalsed reaktsioonid lahkhelile võivad olla kas positiivsed (uudishimu, erutus, stimuleeritus, seotus, pühendumine, elustumine ja teiste meeldimine) või negatiivsed (frustratsioon, põlgus, viha, hirm, vastikus, vastumeelsus, keeldumine, apaatsus, paranoilisus) olenevalt sellest, kuidas grupp lahkheli lahendab. Inimesed reageerivad erimeelsustele erinevalt. Mõned kohkuvad tagasi. Mõned võtavad seisukohtade lahknevust isiklikult ning on solvunud ja vihased. Teised leiavad, et erimeelsused on stimuleerivad ja lõbusad ning loovad neid leida igast päevast. Kolmandad näevad lahkhelides konstruktiivset võimalust eri seisukohtadel olevatel grupiliikmetel ennast väljendada, oma muresid ventileerida ja erimeelsusi lahendada. Tõhusa lahendamise puhul võivad lahkhelid olla tervistavad, kosutavad ja elustavad.
PERENAINE. Ei ole enam pühapäev; tähed juba taevas. Mure ka, inimesed alles väljas! Leiavad nad selle tuisuga teed või ei leia ja eksivad metsa ära. VANAEMA. Tea jah, kuhu nad nõnda hilja peale jäävad! Vaikus. Ei ole kuulda muud kui tuule tuhinat ja vokiratta vurinat. MANN (on jälle savikule roninud ja raamatu võtnud, veerib). E-si, es, si-isi, esi-, mi-e me esi-me-, ni-e ne, esi-me-ne, pi-e-a pea, ti-ü-ka tükk, pea-tükk... Korraga õues huntide ulumine. Kõik kohkuvad. MANN (hirmul). Hunt, näin, hunt! VANAEMA. Ära nimeta, latseke, ära nimeta nimepidi! Metsakutsa saab kurjaks! MARGUS (on ukse pealislaua lahti lükanud; külma auru ja tuisku tungib tuppa; selgesti on kuulda, kuidas huntide kisa kaugemale läheb ja eemalt kostab). PERENAINE (kohmetult). Keela ja kaitse! Küll lähevad häbematuks, sest ajast kui Suli ära viisid. Õue tungivad sisse! Vaid mis nad ikka veel ära teevad! VANAEMA. Kui ikka lauda ustel toed taga on! PERENAINE
Tiina, kasutütar; Mari, kasutütar; Vanaema; Jaanus, sulane; Märt, sulane. Mari on Tammaru perekonda juba varem võetud ning ta saab perepojaga hästi läbi. Ta on nagu nende endi tütar. Ükskord Mari õppis piiblit ning perenaine ketras ja Margus vajadusel parandas Marit. Väljas oli külm talveilm ning peremees ja sulane Jaanus sisenesid tuppa. Neid kõiki aga hirmutas huntide ulgumine, mis on vägagi lähedal. Seejärel aga on kraapimine ukse taga. Kõik kohkuvad ning peremees võtab püssi. Ust avades leiab ta aga ukse tagant väikese lapse. Vaesekene on külmunud ning ta võetakse tuppa. Tolle lapse lähedase uurimise järel leitakse, et ta vastab samale kirjeldusele, kelle ema äsja nõia pähe mõrvati. Pererahva südametunnistus aga ei luba teda ukse taha huntide juurde saata. Laps võetakse siis enda juurde. Pisike tüdruk jäigi pere juurde ning ta sai endale nimeks Tiina. Tema saabumisest on juba möödunud hea 10 aastat
annaabi.ee 
