nimetataksegi molekulaarseks kellaks. Selle järgi saab kindlaks teha näiteks kui kaugel ajal minevikus on lahknenud erinevad liigid, perekonnad, sugukonnad ja teised taksonoomilised üksused. näitab molekulaarse evolutsiooni konstantsust 72. organismi geneetiline koormus -tähistab tõenäosust, et indiviid sureb kahjuliku alleeli tõttu enne järglaste andmist 73. preadaptatsioonid (mõiste ja näide) - tunnus, mis antud tingimustel ei oma kohastumuslikku tähtsust, kuid uutes tingimustes võib osutuda kohastumuslikuks. Määrab evolutsiooni suuna. 74. presügootsed barjäärid liigitekkel - isolatsioon tekib tänu käitumuslikule erinevusele, sessoonsele erinevusele. isendid ei kohtu ja paaritumist ei toimu, gameedid ei sobi, genotüübid ei klapi. 75. postsügootsed barjäärid liigitekkel - barjäärid, mis tekivad peale viljastumist Nt. Moodustuvad nõrgad, viljatud hübriidid, kes vahel ei ela suguküpsuseni
Tingitud refleksid kogemuste põhjal kujunenud harjumuslikud kohanemisreaktsioonid keskkonnatingimustele. Peaaju koosneb piklikajust, väikeajust, keskajust, vaheajust, otsaajust. Limbiline süsteem, hüpotaalamus, retikulaarformatsioon (lisaks Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo. Lk 44). Korteks e ajukoor. Ajukoore erinevatel osadel on spetsiifilised funktsioonid. Ajukoore tegevus tagab inimorganismi kohastumuslikku toimimist. Seljaaju (SA) asetseb selgrookanalis. SA seesmise osa moodustab hallaine, milles on neuronite kehad ja valgeaine välimise osa, milles paiknevad n.kiud moodustavad juhteteid. SA kui refleksi ja juhteelund. SA kui refleksielundi koostisse kuulub segmentaarne aparaat. Segment on SA osa, millest väljub paar eesmisi ja paar tagumisi juuri. Kõrgem närvitalitlus ja selle omadused: Erutuse tase ja irradiatiivsus väga tugevad ja ka väga nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalisel
- õiguses on olulisel kohal käitumise lõpptagajärg, psühholoogia keskendub eeskätt käitumisele - õigus suhtestab inimsese käitumist ideaaliga, psühholoogia suhtestab inimese käitumist organismi toimimise seaduspärasustega - õigus on ,,verbaalsuskeskne", psühholoogia on ,,käitumiskeskne" - õigus vaatleb inimese käitumist kui vaba tahte väljendust, psühholoogia vaatleb inimese käitumist kui kohastumuslikku reaktsiooni välistele stiimulitele Kaasaegne kohtupsühholoogia on arenenud kooskõlas kliinilise psühholoogia arenguga, alates 20. saj. viimasest kolmandikust. Juristi ja psühholoogi suhted Eesti õigusruumis Psühholoog võib olla kaasatud õiguslikku konteksti - tunnistajana - eksperdina - psühholoogina Psühholoog tunnistajana ei või keelduda ütluste andmisest seoses oma kutsetööga. Ka
organismi toimimise seaduspärasustega - õigus on ,,verbaalsuskeskne" (Kuriteo puhul tähendab menetlus muude tegevuste kõrval ka seda, et sündmus asendatakse tekstiga. Verbaalne arutlus-ja järeldusvõime on vaid üks osa inimese kognitiivsetest võimetest), psühholoogia on ,,käitumiskeskne" - õigus vaatleb inimese käitumist kui vaba tahte väljendust, psühholoogia vaatleb inimese käitumist kui kohastumuslikku reaktsiooni välistele stiimulitele. Üldjoontes eristatakse kaht ühistegevuse tasandit: 1) Õigus kasutab psühholoogiaalaseid teadmisi ,,enda sees": õiguspsühholoogia; juriidiline psühholoogia; kriminoloogia; kriminaalpsühholoogia; investigative psychology - õigusloomes tuleb arvestada psüühika seaduspärasustega - juristi kutsetöös tuleb olla teadlik psüühika seaduspärasustest
Tingitud refleksid kogemuste põhjal kujunenud harjumuslikud kohanemisreaktsioonid keskkonnatingimustele. Peaaju koosneb piklikajust, väikeajust, keskajust, vaheajust, otsaajust. Limbiline süsteem, hüpotaalamus, retikulaarformatsioon (lisaks Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo. Lk 44). Korteks e ajukoor. Ajukoore erinevatel osadel on spetsiifilised funktsioonid. Ajukoore tegevus tagab inimorganismi kohastumuslikku toimimist. Seljaaju (SA) asetseb selgrookanalis. SA seesmise osa moodustab hallaine, milles on neuronite kehad ja valgeaine välimise osa, milles paiknevad n.kiud moodustavad juhteteid. SA kui refleksi ja juhteelund. SA kui refleksielundi koostisse kuulub segmentaarne aparaat. Segment on SA osa, millest väljub paar eesmisi ja paar tagumisi juuri. Kõrgem närvitalitlus ja selle omadused Kõrgem närvitalitlus on inimesele ja kõrgematele loomadele omane ajukoore aktiivsust eeldav
Tekib küsimus, kumma teguri suhtes on kaelkirjaku kael ikkagi kohastumus? Savannis saavad söönuks ka lühikese kaelaga loomad... Teiseks, mitte alati ei viita organismide erinemine milleski nende organismide erinevale kohastumusele. Osa tunnuseid on võib-olla olnud kasulikud vaadeldava elusolendi eellastel mingites varasemates keskkondades ja hiljem evolutsiooni käigus kaotanud oma tähtsuse. Näiteks vaevalt omab pimesoole ussripiku suurus inimesel mingit kohastumuslikku väärtust. Inimene suudab vaevata elada ka hoopis ilma ussripikuta. Paljud tunnused aga on tekkinud algusest peale juhuslikult nn neutraalsete mutatsioonide käigus ega oma organismide läbilöögivõime (fitnessi) seisukohast tähtsust. Sõnaga, neist omadustest pole bioloogilises mõttes kasu ega kahju. Üldiselt kehtibki seaduspärasus, et väga suure varieeruvusega tunnused omavad organismi jaoks harilikult vähe elulist tähtsust, vastasel korral oleks
· Berkowitzi teooria tugevusteks on võime seletada, miks teatud negatiivsed emotsioonid võivad vallandada viha ja agressiivsuse, ehkki need pole tingimata adaptiivsed miks oma emotsioone eristama õppinud inimesed ei näita selliseid mittekohastumuslikke tendentse · Õpetades emotsioonide eristamist võib Berkowitzi arvates vähendada ühiskonnas avalduvat üldistunud agressiivsust ja suurendada kohastumuslikku reageerimist vastavalt kogetavale emotsioonile · Õpitud agressiivsuse kujunemisel on oluline roll mudelõppel (sotsiaalsel ehk vaatlusõppel) · Sotsiaalne õppimine toimub perekonnas, TV vaatamise kaudu ja mujal, ent see ei pea ilmtingimata agressiivsele käitumisele viima (õppimise tulemus võib olla ka mudelile vastanduv) · Uurimused vägivaldse sisuga pornograafia kohta osutavad, et selle vaatamine võib alandada meestel pidurdust seksuaalvägivalla suhtes
annaabi.ee 
