Nimi, täht või number liidetakse järgneva ne – või line- liitelise omadussõnaga sidekriipsuga. Kui nime ees on täpsustusi kirjutatakse need ühendid lahku. 4. KOHANIMED Liigisõna kirjutatakse nimest lahku liigisõnaks on tänav, jalg, plats, puiestee, põik , väljak. Kohanimi on kasutusel ka iseseisvana. Kohanimi on omadussõna mida saab käänata. Liigisõna kirjutatakse nimega kokku liigisõnaks on maa, kohanime esiosa ei ole kasutusel eraldi kohanimena, kohanimes on omadussõna mida ei saa käänata.
N: Saaremaa, Saksamaa, Lapimaa. 12.LÕUNA-EESTI-Ilmakaare kirjut. Kohanimega kokku sidekriipsu abil. N:Kagu-Aasia, Ida-Virumaa, Põhja-Ameerika 13.VIRU-NIGULA, VÄIKE-MAARJA Kui üks kohanimi täpsustab teist või I sõna on omadussõna kasutame sidekriipsu N: Järva-Jaani, Suure-Jaani,Väike-Maarja,Viru-Jaagupi 14.KADAKA TEE-tänavate, väljakute,teede, turgude nimed kirjutame lahku N: Vabaduse puiestee, Lai tänav, Nõmme turg (Keskturg) 15.EMAJÕGI- Kui pärisnime esiosa eraldi kohanimena ei kasut. Kirj Kokku. N: Munamägi, Metsakalmistu, Pelgurand, Vahemeri, Hirvepark. 16. PÄRNU JÕGI- Kui nime esiosa esineb eraldi kohanim. kirjut. Järg. Sõn.Lahku N: Pihkva järv, Tartu linn, Jõgeva maakond 17.ARVSÕNAD -sada -kümmend------Kokku, ülejäänud lahku -teist N: Nelisada, kolmkümmend, viisteist, kaks tuhat, kuus miljonit
turg, Kadaka tee, Sõpruse puiestee). (*) Kui nime täiend osa on omadussõna, siis tuleb jälgida, kas see käändub või mitte (Käändub: Musta mere ääres, Valgel merel)(Ei käändu: Mustjõe ääres, Valgejõel, Punaojast). (*) Kui täiendosa esineb ka muudes ühendites ning iseseisva nimena, siis kirjutatakse lahku (Võhandu jõgi, Balti meri, Kaspia meri, Altai mäestik, Habaja külas). (*) Kui täiendosa ei kasutata iseseisva kohanimena, siis kirjutatakase kokku (Annelinn, Emajõgi, Läänemeri, Põhjameri, Väljaküla, Äänisjärv). Koostas: TAAVI. MUUD SÕNALIIGID + OMADUSSÕNA Reegel #1: ! Käändsõna ja omadussõna kirjutatakse harilikult kokku (tulipunane, tuhkkuiv, hulljulge, imekena, püstirikas, verinoor). NB! Lahku kirjutatakse määrsõna tähenduses omadussõna (tohutu suur, otsatu pikk, põhjatu sügav). Reegel #2:
aastal riiklikuks tähtpäevaks. Igaühel on võimalik anda panus, et eesti keel saaks ,,laulutuules taevani tõustes üles igaviku omale otsida". ,,Lounge'i asemel," soovitas Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja, ,,Oleks kohasem öelda sohvabaar". Üle-Eestilist üleminekut eestikeelsele kontoritarkvarale lubas kordineerima hakata ,,Teeme Ära! 2011" algatusrühm. Kokku- ja lahkukirjutamine Lahku kirjutatakse iseseisva kohanimena esinev esiosa nt Peipsi järv, Tartu linn = Tartu, Soome laht, Jaapani meri. Omadussõnaline käänduv esiosta, nt Vaikne ookean, Must meri. Erand isikunimi liigisõnast maa, nt Adélie maa, Baffini maa. Traditsioonipõhimõttel liigisõnana esinev tänav, manatee, puiestee, väljak, turg vms, nt Uueturu tänav, Loode põik, Pärnu manatee. Kokku kirjutatakse Iseseisva kohanimena mitteesinev käändumatu esisõna, nt Emajõgi, Igaküla, Munamägi.
Eesti naised Jüriöö ülestõusus. 1943. lahkudes. 1940. aastad. Õli. Eesti Kunstimuuseum Õli. Eesti Kunstimuuseum Tasujad: jüriöö 1343–1345. Ülesanded: Ajalugu 5 Kunst Mõis on eesti keeles vanem sõna, kui oskame arvata. Mõis (moisa) tähendas taraga piiratud või eraldi asu- vat põldu. Soomes esineb Moisio kohanimena sageli seal, kus on olnud ürgne asustus või paikkonna vanim talu. Arvatavasti nimetati mõisateks muinasajal eesti vanemate väljaspool küla asunud suurtalusid. 13. sajan- dil, muistse vabaduse kaotamise järel, kandus see nimetus üle uute maahärrade poolt vasallidele läänistatud valdustele. http://opetaja.edu.ee/harjumaa_moisad/teave/ajalugu_tekkimine1.html http://dea.digar
Kui põhiosa determinandiga kokku, siis tekib põhi, mida ei saa ära jätta. Küla ei pruugi alati küla tähendada. Nime täiendosa atribuut võivad olla apellatiivid, isikunimed ja teised kohanimed. Ka järjendid, millest etümoloogiat läbi pole võimalik näha. Determinant alati tagajärjendis, atribuut alati eesjärjendis. Balti areaalis selline tavalisem. On piiripealne nähtus terminnimed nimed, kus just kui atribuuti pole, on vaid determinant, aga käibib kohanimena nt linn, aga mõeldakse Tallinnat, Tartut. Tavakeeles lihtne viis millelegi viidata kui kontekst on selge. Sellest on arenenud kohanimesid. Ka teisi jaotusi: järelkomponendid. Struktuur: tüvede hulk kohanimedes liht- ja liitnimed. Lihtnimed ühetüvelised kohanimed: elliptilised nimed, abstraheerunud nimed (vormid, kus nimes sisaldub algselt mingi teine grammatiline vorm.) sufiksitega nimed (vokatiivsed, kollektiivsed), terminnimed (piiripealsed,
Koos- l~oikamine ja jagamine £353 ¢neb , topelt hein , ini- t¨ ahendus nagu viljal, mis mene ja j¨a¨a . Kujutab k¨upsedes l~ohki l¨aheb. inimest majas otsimas hein- seletab m¨arki kohanimena. te seest kaitset k¨ ulma eest, M¨argi v~otmeks on k¨ ula , siit m¨argil on peale k¨ ulma ka vae- haldusjaotuse t¨ahendus. suse, kitsikuse t¨ahendus. / ¡ H¨a¨aldusosutiks / ¡ Kujutab kotti , £350 ¢, algt¨
✂形声 ✁H¨aa¨ ldusosutiks ほうはん on puuvilja kujutis (sama kui 倍・碚・賠), millel lahti ほうぶん l˜oikamine ja jagamine 剖判・剖分 t¨ahendus nagu viljal, mis k¨upsedes l˜ohki l¨aheb. ゆう 〔説文〕seletab m¨arki kohanimena. M¨argi v˜otmeks on k¨ula 邑, siit haldusjaotuse t¨ahendus. 議類 参考 ⇒阜 ⇒邑 1.1 osadeks jaotama,t¨ukkideks l˜oikama 1.5 KANJI m¨argi osa nn. radikaal《名 《動詞》 詞》 1.2 u¨ ks osa, u¨ ks osa inimr¨uhmast《単 1.6 u¨ ks m˜otteline osa kirjutistes ja mu-
annaabi.ee 
