Onomastika kitsam haru on keele või piirkonna nimed. Nimed jagunevad: kohanimed ehk toponüümid ja isikunimed ehk antroponüümid. Nimeuurimine sai alguse kohanimede uurimisest, alles hiljem hakati uurima kohanimesid. Eestis hakkasid kohanimesid uurima Eestis elavad baltisakslased 19.sajandil. Nad uurisid põhiliselt vere lõpulisi nimesid. Tänapäevane nimeuurimine Eestis sai alguse 1960. aastatel. Keskne nimeuurija oli siis Valdek Päll, kes oli keskendunud peamiselt Põhja-Tartu kohanimedele. Hetkel tegeleb kohanimedega Marja Kallasmaa, kes on keskendunud Saaremaa kohanimedele. Hiljem on ta uurinud ka Läänemaa kohanimesid ning vanu isikunimesid. Teised kohanimeuurijad, kes teevad oma põhilist tööd Võrumaal, on Evar Saar ja Marika Paster. Uuema aja uurija on veel Marit Alas, kes on lõpetanud Tallinna Ülikooli ja uurinud kohanimede muutumist ning Saaremaad 20. sajandil. Nimed tekivad nendele kohtadele, mida on vaja nimetada. Kohanimed muutuvad seoses looduse muutumisega
nimeline väljak, NSV Liidu 50. Aastapäeva nimeline väljak. 1 Kohanimedega on tihedasti seotud rahvanimed ehk etnonüümid, mis eesti keeles kirjutatakse väikese algustähega. Nt karjalane, liivlane, isur, komi, prantslane, sakslane, usbekk. Etnonüümide hulka kuuluvad ka väiksema paikkonna elanike nimed, nagu hiidlane, virulane, tartlane, pärnakas, mulk . Veel on oma loomu poolest kohanimedele lähedased kosmonüümid, s.o mujal maailmaruumis asuvate objektide nimed . 1 P.Päll, “Eesti murded ja kohanimed” Tallinn, 2002 Nt Linnutee, Kaksikud, Suur Peni, Vähk, Jupiter, Kuu. Tähtede ja planeetide pinnal asuvatel aladel on omakorda nimed, nagu algselt ladinakeelsed, pärast rahvuskeeltesse tõlgitud nimed Kuul: Mare Vaporum ehk Aurude meri, Mare Nubium ehk Pilvede meri, Sinus Iridum ehk Vikerkaare laht, Oceanus Procellarum ehk Tormide ookean, Lacus Somniorum ehk Unejärv,
Järgnevas loetelus on toodud viis Eesti jõge. Milline neist jõgedest ühendab kahte allpool toodud veekogu? Kirjuta selle jõe nimi punktiirjoonele. Pärnu jõgi, Narva jõgi, Pirita jõgi, Kasari jõgi, Emajõgi. Peipsi järv ..................................................... Soome laht Õpetajale 4. ÜLESANNE 6 punkti Leia kaardilt küsitud kohanimedele vastav number. Kirjuta see number kohanime järele tabelisse. 1) Otepää kõrgustik 2) Narva linn 3) Naissaar 4) Matsalu laht 5) Soela väin 6) Sõrve poolsaar 3 punkti 5. ÜLESANNE Mis kahjustab linnas inimese tervist? Too kolm näidet. 1) .................................................................................... 2) ......................................................
Järgnevas loetelus on toodud viis Eesti jõge. Milline neist jõgedest ühendab kahte allpool toodud veekogu? Kirjuta selle jõe nimi punktiirjoonele. Pärnu jõgi, Narva jõgi, Pirita jõgi, Kasari jõgi, Emajõgi. Peipsi järv ..................................................... Soome laht Õpetajale 4. ÜLESANNE 6 punkti Leia kaardilt küsitud kohanimedele vastav number. Kirjuta see number kohanime järele tabelisse. 1) Otepää kõrgustik 2) Narva linn 3) Naissaar 4) Matsalu laht 5) Soela väin 6) Sõrve poolsaar 3 punkti 5. ÜLESANNE Mis kahjustab linnas inimese tervist? Too kolm näidet. 1) .................................................................................... 2) ......................................................
suuremaks. Erinevused tulenevad peamiselt erinevatest saamluse määratlemise kriteeriumidest, kus aluseks võetakse emakeeleoskus või päritolu. Nime "Suomi" päritolu ei ole kindel, kuid võimalikuks päritolusõnaks peetakse balti sõna "zeme" (maa, pind). Soome keeles tähendab "suo" sood, mis on tavaliseks Soome biotüübiks; arvatakse, et Soomet kutsuti varajaste soomlaste poolt Suomaaks (soomaa). Eksonüüm "Finland" sarnaneb Skandinaavia sellistele kohanimedele, nagu Finnmark, Finnveden ja Finnskogen, mis tulenevad germaani sõnast kütt-korilaste kohta, "finn". Miks ja millal see hakkas tähendama soomlasi, on teadmata. Soome keel kuulub uurali keelte läänemeresoome keelte põhjarühma, keel jaguneb mitmeks murdeks nagu savo, häme, turu jpt. Rootsis on omaette keelena tunnustatud Tornio jõe orus kõneldav murre (meänkieli), Norras on omaette vähemusrahvusena tunnustatud kveenid Põhja-
delõppudes tagavokaalsetes sõnades –a ja eesvokaalsetes sõnades –ä. Tähtis on meelde jätta lihtne reegel: kui sõna tüves esineb kas või üksainus A, O või U, on käände-ja pöördelõppudeski A. Kui aga A, O, U puuduvad, siis Ä. Liitsõna puhul tuleb lähtuda viimasest sõnast. Näiteks: englanti → sõnas on A → (puhun englantia), venäjä → A, O, U puuduvad → puhun venäjää. Harjutus 1. Lisage kohanimedele õige käändelõpp (–sta/stä või –lta/ltä). Olemme kotoisin Sindi………., Kärdla……, Paide………, Kohtla-Järve………, Türi……., Helsingi….., Pärnu……, Mikkeli……., Jyväskylä……, Vaasa……., Pärnu…., Sysmä……., Pädaste…… Harjutus 2. Lisage vastavalt vokaalharmoonia reeglitele kas –a või –ä. Miehell… on tumma puku. Leirintäalueell…. on monta asuntoautoa. Sanomaleh- dess… oli hyvä sarjakuva. Huoneess… on iso parisänky
Haldussüsteem-igal pinnal riigipiiri sees on hooldaja(riik, maakond, KOV(vald, linn),eramaa). Asustussüsteem-ühiskonnas toimuvate rahvastikuprotsesside produkt (linn, alev,alevik, küla, talu). Aadresssüsteem-aadressi komponendid (Tiigi tänav), kogu aadress (Kadrioru loss). Funktsionaalsüsteem (raudteejaamad, lennuj, bussipeatused; metsakorraldus; maakorraldus). Mälestis (ajalooline info, lingvistiline info, rahvuslik identiteed). 56. Millised on ametlikele kohanimedele esitatud nõuded? Eestikeelne ja eesti-ladina tähestikus. Ametlik kohanimi peab olema määratud: haldusüksustele (maakond, vald, linn), osavallale ja linnaosale, asustusüksusele, tänavale, väljakule, muule aadressid kasutatavale väiksemale nimeobjektile, raudteejaamale, rongi- või muu ühisõiduki peatusele, sadamale, tuletornile; nendele objektidele, kus nime määramine on oluline( kaitsealad, avalikud veekogud). 57. Millised on ametlikud kohanimed
provintsi, aga rooside arv on aja jooksul erinenud ning ei oma provintsidega ühisust. Vapp on ka Soome riigilipul. Etümoloogia Nime "Suomi" päritolu ei ole kindel, kuid võimalikuks päritolusõnaks peetakse balti sõna zeme ('maa, pind'). Soome keeles tähendab suo sood, mis on tavaline Soome biotüüp. Arvatakse, et varased soomlased kutsusid Soomet Suomaaks ('soomaa'). Soome üldnimi - "Finland"- sarnaneb Skandinaavia sellistele kohanimedele, nagu Finnmark, Finnveden ja Finnskogen, mis tulenevad germaani sõnast 'kütt'. Miks ja millal hakati soomlasi nii kutsuma on kahjuks teadmata. · Finnmark Finnmark (põhjasaami keeles Finnmárku, soome keeles Ruija) on Norra põhjapoolseim maakond. Asub Põhja-Jäämere rannikul, piirneb idas Venemaa ja lõunas Soomega. Ajalooliselt on Finnmargiks nimetatud ka praegusest maakonnast laiemat ala Lapimaal. Pinnamood
· Liigisõna; Kohanime üldosa, mis näitab nimeobjekti liiki, võib olla nimetuumaga kokku kirjutatud (linn, jõgi, org, mets, niit, tuletorn); · Hargtäiend kohanime täiendosa, mis lisab mõnele korduvale nimele eristava tunnuse (Suur(e)-, Väike-, Mäe-, Ala-) 55. Millised on kohanimede funktsioonid? Haldussüsteem Asutussüsteem Aadress Funktsioonaalsüsteem mälestis 56. Millised on ametlikele kohanimedele esitatud nõuded? Nõuded: · on eestikeelne ja eesti-ladina tähestikus · erandkorras võib kasutada ka võõrkeelset kohanime (rootsikeelsed kohanimed) · mitteladina tähestikust lähtumise korral olema kooskõlas ametliku tähetabeliga: transkribeerimine Eesti piires lähtenime edasiandmine sihtkeele tähestiku abil, arvestades ka hääldust; translitereerimine väljaspool Eestit - lähtenime tähttäheline edasiandmine sihtkeele kirjasüsteemi
ja hääldus on kooskõlas eestikeelsete sõnade ortograafiaga, näiteks Jürine, Martna, Lugus. Võõrkeelsete nimede tunnuseks on võõrtähtede esinemine, näiteks Cederberg, Ericsson; samuti kirjapildi ja häälduse lahknevus (eesti kirjaviisi mõttes): näiteks hääldatakse nime Uesson [uuesson] ja nime Adoberg [aadoberg]. 3. Derivatsiooniliste tunnuste järgi on eestikeelsed nimed need, mille lõpus eesti perekonnanimedele (ka kohanimedele vm-dele) tüüpiline järelliide, nt -ste (Jaanuste, Väluste), - vere ~ -ver (Lillevere, Jõgever), -ma (Tähema, Valgma) vms. Võõrkeelseid nimesid selles osas eristavad näiteks liited -son (tüüpiline Skandinaavia ja saksa perekonnanimedes: Bengtsson, Magnusson), - berg (saksa ja rootsi nimedes: Blumberg, Alberg), - man(n) (saksa nimedes: Holzmann, Bergmann). 4. Kui nimes puuduvad mingid erilised tunnused, mille alusel saaks teda
Ka keskaja nimed kaotati ja religioossed. KOHANIMEDE UURIMINE. KOGUMINE. Kohanime uurija jaoks olulised kaks allikat: kirjalikud ja suulised allikad. Kirjalikud dokumendid varasemast ajaloost, arhiivid, mitmed allikapublikatsioonid. Oluline teada, et mis kohanimed rahvasuus on olnud. Sel eesmärgil on palju tähelepanu rahvapäraste nimede kogumisele. 19.sajandil tehti üleskutseid ja Õpetatud Eesti Selts palus saata kohanimesid. Mihkel Veske oli see, kes rohkem tähelepanu pööras kohanimedele. 19. Saj lõpul hakkas korjamine edema ja eeskätt eestlased tegelesid sellega. Eisen esitas üleskutse tuua vanavara ja kohanimesid. Jaan Jung kogus arheoloogiaga seotud teateid ja kohanimesid. Friedrich Buhlbars esitas üleskutse. Eiseni kogu olemas, kaks varianti: originaal Eesti kirjandusmuuseumis. Helsingis Eiseni ümberkirjutus. 1920ndatel võttis kohanimede kogumise Emakeele Selts. Saatis murderetkedele inimesi, koguti ka kohanimesid. Kogu
annaabi.ee 
