"Hingede öö" on kirjutatud aastal 1953. Karl Ristikivi loomingus kuulub raamat veidi tagasihoidlikumasse ajajärku, kuid on siiski üheks oluliseks saavutuseks autori teiste proosaüllitiste (nagu näiteks "Rooma päevik" ja "Sigtuna väravad") kõrval. Enamuse oma eluperioodist veetis kirjanik pagulasena Soomes ja Rootsis ning seepärast on antud romaanigi toodud sisse põgenikuhirme ja -komplekse. Materjal on pärit 20.sajandi keskpaiga Rootsist, autori isiklikest kohanemisraskustest ja õige kodumaatunde puudumisest. Jutt käib ühe üksiku mehe rännakutest kummalises majas, kohtumistest sealviibivate isikutega ning erilistest sündmustest osavõtmisest. Mõnes mõttes võib vaadelda sisu ka kui ühe mehe ärakäimist "teispoolsuses" - nö vangis, kus aeg ei oma enam mingit tähtsust, sest sinnasattunud on leppinud paratamatusega ja jätkavad eksisteerimist sarnaselt reaalsele elule.
Romaan räägib 19-aastastest koolipoistest, kes on üleöö sattunud sõja hävitavatesse leekidesse. Neil pole mingeid elukogemusi, vaid koolitarkus, aga sellest ei piisanud, et kergendada surijate piinu, vedada haavatuid ja istuda kaevikus. Kõik see, mis oli neile tundunud tähtis, tundus nüüd mõtetu. 1931 romaan ,,Tagasitulek" on raamatu ,,Läänerindel muutusteta" järg, see raamat räägib I maailmasõjast naasnud noortest meestest, kes tahavad taastada oma eraelu. See on teos kohanemisraskustest, mille kirjeldus ulatud huumorist traagikani. Eilsed sõdurid otsivad oma elu mõtet: nad hindasid sõjas sõprust ja vaprust; nüüd vastanduvad vapruse ja arguse asemel rikkus ja vaesus. Kas, kes varem oleks nälginud kui müünud mõne oma raamatu, müüb nüüd terve raamatukogu, et avada viinapoodi. Inimene ei saa aga nii palju oma isiksusest muuta- tulemuseks on hullumine ja enesetapp. 1938 romaan ,,Kolm sõpra" (,,Drei kameraden") räägib Saksamaast 20ndte aastate lõpus ja
koolitarkus, aga sellest ei piisanud, et kergendada surijate piinu, vedada haavatuid ja istuda kaevikus. Kõik see, mis oli neile tundunud tähtis, tundus nüüd mõttetu. Kuid selle raamatu kangelane ei surnud mitte lahingus ega rünnakul, vaid just ühel vaikuse päeval... Romaan "Tagasitulek" ("Der Weg zurück") on raamatu "Läänerindel muutusteta" järg, see raamat räägib I maailmasõjast naasnud noortest meestest, kes tahavad taastada oma eraelu. See raamat räägibki peamiselt kohanemisraskustest, mille kirjeldus ulatub huumorist traagikani. "Kolm seltsimeest Kuid romaanis "Armasta oma ligimest" (Liebe deinen Nächsten), kujutab Remarque üht kodumaalt väljaaetud perekonna ja veresidemed kaotanud inimeste saatust. Selles raamatus kõneleb Remarque taas armastusest, mis on kõige tugevam maailmas. "Triumfikaar" ("Arc de Triomphe") on üks Remarque tuntumaid romaane. Tegevus toimub Pariisis, kus valitseb küll rahu, kuid kus on tunda sõja tulekut.
motivatsiooni ja materiaalsete võimaluste puudus ning negatiivne suhtumine kõigesse täiskasvanute poolt soovitatavasse, isegi aktiivsesse sporti. Vähem pööratakse tähelepanu füsioloogilistele põhjustele. Eelkõige kehakaalu tõusu rasvkoe arvelt, ebasoodsaid konstitutsionaalseid eeldusi, kohanemishäireid stresskoormusel ja hirm kehalisel koormusel tekkivate subjektiivselt tekkivate ebamugavate reaktsioonide ees, mis on tingitud kohanemisraskustest ja -häiretest [6]. Üheks liikumisaktiivsuse vähenemise põhjuseks võib olla ka haigus. Bar-Or (1983) jaotab liikumisaktiivsust vähendavad haigusseisundid kahte gruppi. Esimene grupp on haigused, mille puhul motoorne aktiivsus on piiratud primaarselt liikumisorganite funktsiooni häirumisest. Teine grupp haigusi on need, mis kutsuvad esile sekundaarse liikumisvaeguse seoses ägedate või krooniliste haigusseisunditega teistes, mitte liikumisorganites.
nähakse, seda ulatuslikumad on vajalikud rollimuutused. Mida vähem muutusi sooviti (lapse sünni aeg, töölt ära tulemine, kolimine suuremasse korterisse ja võõrasse ümbruskonda), seda raskem on nendega leppida. Mida paindumatum on perekonnastruktuur (nt. pole kedagi, kes saaks igal hetkel appi tulla), seda pikaldasemaks ja kurnavamaks võib kohanemisaeg kujuneda. Mida vähem teavad kaasad üksteise kohanemisraskustest, seda kaugemad ja võõramad nad teineteisele tunduvad. Kui mõlemad partnerid on endale teadvustanud, milline oli nende varasem roll ning heitnud kõrvale kliseeliku suhtumise, seisab neil ees järgmine samm: ühendada vana rolli ja uue olukorra nõudmised. Teineteisega seotus ja taganemisvõimalused. Lapse sünniga suureneb paari ühisosa. Lapse eest hoolitsedes on partnerid teineteisest rohkem sõltuvad nii
Peab andma infot ja selgitama · leppimatus muutustega- inimesed kardavad et ei suuda omandada uusi oskusi. Võivad mõista muutuse vajalikkust kuid kardavad toimetulekut. Aitab koolitus , abi ja toetus vastuseisu vähendamise võtted: koolitus- sobib alati osavõtt ja kaasamine- on aeganõudev, kui inimestele jagatakse infot muutuse vajalikkusest ja tagajärgedest ja läbiviimisest abistamine ja toetamine- on aeganõudev , kuid aitab üle saada kohanemisraskustest nõupidamine ja kokkulepe- kasut. Halvenenud tingimusteparendamiseks. Või olla kulukas kui lubada midagi kompensatsiooniks manipuleerimine, koopteerimine- kui teised meetodid ei anna tulemust, on ohtilik kui inimesed mõistavad et nendega manipuleeritakse otsene, kaudne surve- kui on oluline kiirus, algatajal peab olema suur võim
neid nende arvates, teised jälle piirduvad paari kindla faktiga. Kog-käit teooriate eelis- saab paika panna miskti...., miinus, et keskenduvad vaid ühele asjale. *humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad (Rogers, Maslow, Kelly)- isiksuse psüh koolkonnad- ei tee eksperimente, ei mõõda jne, vaid püüab isiksust mõista, kogub kogemusi- vahetab kogemusi teistega, lähtuvad inimese kohanemisraskustest jms, püüab siis inimesi aidata jne. *neuroteaduslik moodne lähenemine (ajukuvamisel leitud käitumuslike seadmuste ja ajuprotsesside seosed)- taju, tähelepanu, teadvuse, emotsioonide uurimiseks aga ka isiksuse erisuste uurimiseks- kas aju protsessides on midagi erinevat neil inimestel, kellel ka isiksusetestidega on teised tunnused. *psühhobioloogilised geneetilised suunad- (Plomin, Bouchard, Zuckerman) - uuritakse geneetikaseoseid isiksuse omadustel.
tõekspidamisi), Karl Ristikivi ("Inimese teekond"). Noorem põlvkond: Ivar Ivask, Urve Karuks, Ilona Laaman. Proosa Kaua püsis realistlik traditsioon lugejaskond ootas rahvuslikke, rahva mineviku ja olevikuga seotud teoseid. 1940- 50.aastail domineerisid ühiskondlikult ja poliitiliselt aktuaalsed teemad, kujutati sündmusi Eestis eriti alates 1939 kuni pagulaslaagrites elamiseni, kirjutati ka kohanemisraskustest uutes elupaikades. Psühholoogilist süvenemist oli vähe, va Ristikivi puhul. Väliseesti proosat iseloomustab romaanisarjade rohkus (Ristikivi, Kangro, Kalmus jt). Autoreid: A. Gailit, A. Kivikas, Pedro Krusten, A. Mälk. Ilmus ka suur hulk memuaare ja Eestit puudutavaid koguteoseid ("Eesti Vabariik 1918-1940", "Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas"). KARL RISTIKIVI (1912-1977)
annaabi.ee 
