EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDŽ Rigden Aunapuu KOHANDUV DISAIN ehk RESPONSIVE DESIGN Referaat IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid Tallinn 2016 SISUKORD 1. KOHANDUVA DISAINI RAAMISTIKUD ...................................................................................... 4 1.1 Bootstrap raamistik .................................................................................................... 5 2. KOHANDUVA VEEBIDISAINI AJALUGU ..................................................................................... 6 3. KOHANDUV VEEBIDISAIN SEADMETEL ...................................................................................
ülitäpseid ravimidoose elundite juurde. Järgnevalt lähemalt ühest esimesest kirurgi robot-assistendist, selle sünniloost ja edasisest käekäigust, milles oma osa on mänginud ka Eesti arvutiteadlased. Idee luua kirurgi robot-assistent tärkas Tokyo Denki ülikoolis 2003. aastal. Nimelt käivitati seal Jaapani 21. sajandi tippkeskuste riiklikku programmi silmas pidades professor Katsuhisa Furuta juhtimisel inimesele kohanduva mehhatroonika tippkeskus HAM (Human Adaptive Mechatronics). Lisaks tehnikateadlastele haarati tippkeskuse projektidesse arste, geenitehnolooge, matemaatikuid ja teiste erialade inimesi. Uurimistemaatika tulenes ühest küljest tippkeskuse teadlaste senisest kompetentsist, teisest küljest pöörati suurt tähelepanu Jaapani ühiskonna vajadustele. Et robot reageeriks võimalikult õigesti mitmesugustes olukordades, nõuab see väga suure arvu liigutuste ja liigutuste kombinatsioonide tuvastust
2013 Dünaamilise veebidisaini aasta Dünaamilise ehk kohanduva veebidisaini (responsive desgin) tähtsust oleme me juba korduvalt rõhutanud. Oleme jaganud soovitusi, kuidas uudiskirju optimeerida mobiiliga lugemiseks (http://mailbow.net/ee/blog-kogemus/e-maili-optimeerimine-mobiiliga- lugemiseks/) rõhutanud mobiilsete seadmete kasvu (http://mailbow.net/ee/blog- kogemus/nutitelefonis-avatavate-kirjade-kiire-kasv/) Ometi ei ole see aktuaalsus kuhugi kadunud. Mashable.com on käesoleva aasta 2013 kuulutanud dünaamilise disaini aastaks. Miks
See võib tähendada mõnede reeglite või tavade murdmist, mis on takistuseks loovuse avaldumisel. Enamik meeskonna toimimise teooriat tundvaid inimesi teab, kui olulisel kohal on rollid, mis kujunevad isiksuse omaduste ja töö tegemise individuaalse stiili alusel. Vähem teatakse, et ka loovus avaldub inimestes erineval viisil. Briti psühholoog dr Michael Kirton, kes uuris juhtide probleemilahenduse protsessi, on kirjeldanud loovuse kahte erinevat stiili, kohanduvat ja innovaatilist. Kohanduva loovusstiiliga inimene eelistab toimida teadaolevate struktuuride ja süsteemide raames, nad kasutavad loovust olemasolevate mudelite ja protseduuride muutmiseks. Need on inimesed, kes teevad asju nö paremaks. Innovaatilise loovusstiiliga inimesed eelistavad toimida vähemate reeglite ja struktuuridega. Nad kasutavad oma loovust väljaspool olemasolevaid mudeleid ja protseduure. Nemad teevad asju teistmoodi. Kirton
Mobiilsed robotid toimetavad patsientidele kindlatel kellaaegadel ravimeid, transpordivad haiglakompleksides meditsiinivarustust või koristavad protseduuriruume ja koridore. Eesti meditsiinis on abiks vaid üks robot, nimelt kõnnirobot Lokomat. Robot- assistent Penelope Idee luua kirurgi robot-assistent tärkas Tokyo Denki ülikoolis 2003. aastal. Nimelt käivitati seal Jaapani 21. sajandi tippkeskuste riiklikku programmi silmas pidades professor Katsuhisa Furuta juhtimisel inimesele kohanduva mehhatroonika tippkeskus HAM (Human Adaptive Mechatronics). Lisaks tehnikateadlastele haarati tippkeskuse projektidesse arste, geenitehnolooge, matemaatikuid ja teiste erialade inimesi. Uurimistemaatika tulenes ühest küljest tippkeskuse teadlaste senisest kompetentsist, teisest küljest pöörati suurt tähelepanu Jaapani ühiskonna vajadustele. Nii nagu Euroopas ja USAs, vananevad inimesed ka Jaapanis. Sellega kaasneb paratamatult
· autonoomia; · ego tugevus; · positiivne enesehinnang ja eneseteadvustamine; · ebatavaliste lahenduste ja erinevate tahkude eelistamine; · ebaselguse talumine; · võime riske arvestada ja riskitaluvus; · pinget pakkuvad ning uued õppimis- ja mõtlemisoskused. Praktilist õpetajale: loovuse arendamise võimalusi Loovuse arendamiseks peaks õpetaja: · julgustama õppijaid iseseisvalt õppima; · julgustama paindlikku mõtlemist; · olema koostööaldis, kohanduva/kohandatava õpetamisstiiliga; · viima ellu diferentseeritud õppekava ja õpet; · mitte arvustama õpilaste ideid ja ettepanekuid; · taluma ,,mõistlikke" vigu; · soodustama enesehindamist ja aitama toime tulla tagasilöökidega; · võtma lapse küsimusi tõsiselt; · tunnustama alternatiivseid soovitusi ja lahendusi; · hindama julgust sama palju kui õiget vastust; · kaitsma loovaid lapsi konformismi surve eest; · käituma toetavalt, mitte jäigalt.
; hirm olla üksikvanem; hirm jääda lastest ilma; hirm oma probleemidest rääkida ("kes üldse mõistab? keda võib usaldad?"); hirm oma viha ees; hirm kontrolli kaotamise ees; hirm minna hulluks. Hirm, et mind ei armastata - "kui see, kes tunneb mind kõige paremini, mind ei armasta, siis olen inimene, keda ei armastata". Nõuanne: tee oma hirmudest nimekiri; veste neist kellegagi. Kus pesitsevad nende hirmude juured? Tee oma halvavatest hirmudest motiveerivalt liikumapanev jõud. 3. Kohanduva käitumsviisi teadvustamine: suhtes üle- või alahoolitsemine. Sageli juba lapsepõlves kohaneme vastavalt kasvutingimustele kas liiga vastutavaks või vastutusest kõrvalehiilivaks. Ühe naise kokkuvõte oma abielust kõlas nii: "Mul on neli last - neist kõige vanemaga olen abielus". Tavaliselt vastutust liigselt võttev inimene leiab vastutusest kõrvalehoidva inimese või "koolitab välja" partneri selline olema. Või näiteks inimene, kes lapsepõlves on
arendava õppe teerajajaks, on loovust kirjeldanud kui uute ja loovate ideede elluviimise tegevust, mis koosneb kahest protsessist: mõtlemine ja tootmine. Kui inimene mõtleb või tal on mõni hea idee, aga ei rakenda neid reaalselt, siis ta on loominguline, aga mitte loov. (What is Creativity 2012) Loovus avaldub inimestes erineval viisil. Briti psühholoog dr Michael Kirton on kirjeldanud loovuse kahte erinevat stiili, milledeks on kohanduv ja innovaatiline loovus. (Bristol 2005) Kohanduva loovusstiiliga inimene kasutab loovust juba teadaolevate protseduuride muutmiseks, et see muuta paremaks. Organisatsiooni juhtide silmis saavad nende inimeste ideed suurema poolehoiu, kuna need ei välju juba olemasolevate mudelite raamidest. (ibid) Innovaatilise loovusstiiliga inimesed kasutavad loovust aga väljaspool olemasolevaid protseduure, et teha asju algusest peale teistmoodi. Selliste ideede rakendamine nõuab aga
telekommunikatsioonivõrkudega. Erinevate tootjate seadmete ühilduvuse tagamiseks töötati välja seadmete koostöö reeglistikud. Esimest neist nimetatakse üldiseks pääsuprofiiliks (Generic Access Pro file GAP). Traadita telefonid kujutavad endas enam pääsutehnoloogiat kui väljakujunenud võrgutehnoloogiat. Saatjate võimsus on DECT puhul väiksem kui mobiiltelefonidel ja ühenduskaugus on kuni 300 m (võrdle: 35km mobiiltelefonil). Edastuskiirus on 32Kb/s kodeerides kõnet kohanduva (adaptiivse) diferentsiaalse IKM (ADIKM) koodiga. Kasutatakse aegtihendusdupleks (TDD) edastust. Saatmiseks ja vastuvõtmiseks kasutatakse kanaleid samal sagedusel. Kaadri ajaline kestvus on 10 ms. Iga kaader koosneb 24 ajapilust, millest igaüks on eraldi juurdepääsetav ja kasutatav saatmiseks või vastuvõtmiseks. Kõneedastuseks kasutatakse kahte ajapilu 5 ms viitega. Pöördumiste lihtsustamiseks
telekommunikatsioonivõrkudega. Erinevate tootjate seadmete ühilduvuse tagamiseks töötati välja seadmete koostöö reeglistikud. Esimest neist nimetatakse üldiseks pääsuprofiiliks (Generic Access Pro file GAP). Traadita telefonid kujutavad endas enam pääsutehnoloogiat kui väljakujunenud võrgutehnoloogiat. Saatjate võimsus on DECT puhul väiksem kui mobiiltelefonidel ja ühenduskaugus on kuni 300 m (võrdle: 35km mobiiltelefonil). Edastuskiirus on 32Kb/s kodeerides kõnet kohanduva (adaptiivse) diferentsiaalse IKM (ADIKM) koodiga. Kasutatakse aegtihendusdupleks (TDD) edastust. Saatmiseks ja vastuvõtmiseks kasutatakse kanaleid samal sagedusel. Kaadri ajaline kestvus on 10 ms. Iga kaader koosneb 24 ajapilust, millest igaüks on eraldi juurdepääsetav ja kasutatav saatmiseks või vastuvõtmiseks. Kõneedastuseks kasutatakse kahte ajapilu 5 ms viitega. Pöördumiste lihtsustamiseks
Süsteemi toimimise väljundist sidestatakse tagasi infot, kuidas süsteem toimib (kas peab midagi muutma või mitte). Ümbritseva keskkonna tagasiside tajumine tagab, et perekond kohaneks mingis sotsiaalses kontekstis paremini. On raske tajuda, mis on mingis sotsiaalses kontekstis OK. On erinevad vahendid, saamaks aru, milline käitumine on OK ja milline mitte (teatud sorti ajakirjandus seab norme mingite sotsiaalsete gruppide kohanduva käitumise kirjeldamiseks). Kui toimimine vastab ettekirjutustele, on tagasiside OK olen kohandunud. Tagasiside alusel saab hinnata toimetulekut perena. Peegli valimine on oluline toimetulekuviis. Inimene võrdleb oma käitumist mingi rühmaga, saamaks tagasisidet enda kohta. Tagasiside arvestamine on oluline ka suuremates rühmades (venelased ei leia tööd, sest pole keelt ära õppinud toimetulekuks tuleb kohanduda, keel ära õppida).
ÜLESANNE I Pinnatükk 225 Võrgustiku kuvamist juhivad järgmised põhimuutujad: GRIDDISPLAY < 3 > (abimaterjalides < 2 >) Käsuga GRID loodud võrgustiku sõlmpunktide asukoha, omaduste ja piiride määramine. Tunnusarve võib liita, 0 – keelatakse võrgustiku pealekandmist alale, mis on määratud käsuga LIMITS; 1 – võrgustiku pealekandmine alale, mis on määratud käsuga LIMITS; 2 – lülitab sisse kohanduva võrgustiku ja see täidab kogu joonestusvälja, kui on väljutud käsust ZOOM (vanadel AutoCADidel – võrgustk ainult LIMITS-alale); 4 – kui võrgustik on seadistatud kohanduvale moodusele ja suurendatakse käsuga ZOOM, kuvatakse võrgustik tihedamana (töötab ainult siis kui GRIDDISPLAY = 2); 8 – muudab võrgustiku tasandiks uue kasutatava koordinaatsüsteemi XY-tasandi. ÜLESANNE I Pinnatükk
annaabi.ee 
