Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kohaletulek" - 7 õppematerjali

Talurahvaseadused
2
doc

Talurahvaseadused

1849/1856 ­ Positiivne: Talurahvas sai täieliku vabaduse, kuna vabanesid mõisatööst ning said pühenduda oma talumajapidamise arendamisele. Kaotati ka lõplikult teoorjus. Suur areng, kus mõisad hankisid moodsaid põllutöömasinaid. Kõik hakkas kiirelt arenema, nii põllumajandus kui ka talumajapidandus. Negatiivne: Segased seadused tõid kaasa rahutused. Abitegu oli peamine probleem talupoegade jaoks, millest nemad keeldusid. Mitu talupoega sai surma ning haavata. Lisavägede kohaletulek. 4. Seaduste mõju talupoegadele, mõisnikele ­ jällegi iga seaduse kohta eraldi. 1802/1804 ­ Talupojad: Väikesed muudatused kuid mitte väga suured. Talurahvas polnud rahul, kes ootas seadustest teoorjuse vähendamist, mida aga ei toimunud. Mõisnikud: Ega seadustega polnud ka rahul mõisnikud, mõisnikud tahtsid ise määrata koormisi, tahtsid müüa talupoegi. Pigem pooldasid antud seadused ikkagi talupoegi.

Ajalugu → Ajalugu
33 allalaadimist
Tööõnnetused
8
docx

Tööõnnetused

Üks poistest aga jätab näpu ette ja saab omale naelapüstolist näpu naela ning jääb kapikülge kinni. Kohale kutsutakse õpetaja kes peab probleemi lahendama. 24. Täiskasvanud õpilased, alles algajad, on piisavalt laisad, et minna puumaja nurga taha suitsetama ja tõmbavad kohe puumajas sees suitsu ette. Tsäksist tekkinud tule tagajärjel läheb aga puumajas olev tolm põlema ja tekib plahvatus. Kiirabu ja tuletõrje kohaletulek. 25. Puumaja majakene on juba üsna vana. Ega keegi ei ole ka viitsinud seal lage korda teha. Mõni üksik koht on aga parandatud laua jupiga. Nüüd juba piisavalt vanas majas hakkasid need lauajupid alla kukkuma. Vaene õpilane aga sai ühega neist pihta ja kukkus elutult pikali maha. Tema ümber kogunes suur vereloik. 26. Õpetaja oli õpilase suhtes natukene ebaõiglane ja õpilane sai vihaseks tõmmates peitliga üle õpetaja rindkere. Õpetaja läks vigastusega haiglasse.

Ehitus → Ehitusviimistlus
12 allalaadimist
Uusim aeg 1941-aasta
7
docx

Uusim aeg 1941. aasta

Valmistada ette uus kaitseliin Pärnu-Viljandi- Emajõe joonel. Saksa vägede sissetung Eestisse, esimesed kokkupõrked, rinde takerdumine Kesk-Eestis, Suvesõda Kõigepealt sõja puhkedes Eestis mere- ja õhusõda sakslaste poolt. Uputati kolm laeva. Soome ja Saksamaa ühistööna rajati Soome lahele miinivälju. 26. juunil algasid Saksa lennuväe rünnakud Eesti saartele. Aga ka sõjalised objektid linnades ja raudteemagistraalid. Siis 2 nädalat vaikus, kuna maavägede kohaletulek võttis aega. 7.-8. juulil ületasid Saksa väed Mõisaküla ja Ikla ruumis Eesti piiri. Pärnusse sisse 8. juulil ootamatult. Punaarmee jättis sama päeva õhtuks Viljandi maha. 9. juulil sakslased juba Lihulas ja siis kohe ka Virtsus. Punaarmee korpus seisis Emajõel, aeglane pealetug Türi ja Paide suunas. Kagu-Eestis ei osutanud Punaarmee vähimatki vastupanu. 9. juulil loovutati Valga, Võru ja Petseri. 10. juulil väike Saksa rühm korraks Tartusse

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
Majandusinfosusteemid KT
24
docx

Majandusinfosusteemid KT

Mobiilside teenuste integratsioon. 31. Selgita garantiiküsimusi IKT valdkonnas. Seadmete tavapärasele garantiile lisaks pakutakse veel lisagarantii aega (aasta lisaks), tagastamisperiood (veebipõhisel ostmisel), asendusseadmeid garantiiremondi ajaks, garantiiremonti kohal (On-Site) , transporti töökotta (Express garantii vms), andmete taastamine (turvalisus) jne. Garantiiteenindus ·Garantii laiendamine uutele seadmetele ·Seadmestikku hooldatakse kliendi juures ·Töö, kohaletulek ja varuosad kuuluvad teenuse hinna sisse ·Reageerimis- ja teenindusajad vastavalt seadme kriitilisuse astmele 32. Nimeta mahult erinevaid IKT teenuste hankimise viise, litsentside variandid. Võimalused teenuste hankimiseks on: · osta (seadistada ehk installeerida) valmispakett, · kohandada väikeseeria või moodultarkvara, · tellida (teha ise) spetsiaalne, · leida teenus (ASP). Litsentside variandid:

Informaatika → Majandusinfosüsteemid
61 allalaadimist
Personali värbamine ja valik
23
doc

Personali värbamine ja valik

ja väheneb rahapakkumise mõju. (Vahur 2007: 41) Lihttööliste värbamiskuulutuses ei ole vaja pikalt kirjeldada eneseteostusest ja loetleda töö sisu. Pigem pakkuda väga praktilist infot: palk, tööaeg, töökoht, tööandja poolt pakutav transport tööle jne. Tööpakkumiskuulutust võib jagada igas kanalis: internet, ajalehed jne. Kandideerimine peab olema väga lihtne. Kõige parem on kohaletulek kindlasse kohta kandidaadi poolt vabalt valitud kellaajal, kindlasti peaks olema ka telefoninumber lisainformatsiooni küsimiseks. Selle grupi puhul on oluline ka kohene reageerimine kandideerimisavaldusele: nädala pärast võib see inimene juba mujal hõivatud olla. (Vahur 2007: 42) Töötajad, kes ei hinda tööl käimist rahasse vaid pigem eneseteostusse neile

Muu → Ainetöö
427 allalaadimist
Majandusinfosüsteemid
26
docx

Majandusinfosüsteemid

Seadmete tavapärasele garantiile pakutakse lisaks veel lisagarantii aega (näiteks aasta lisaks), tagastamisperiood (n: veebipõhisel ostmisel), asendusseadmeid garantiiremondi ajaks, garantiiremonti kohapeal (On-Site), transporti töökotta (Express garantii vms), andmete taastamist (turvalisus) jne. Garantiiteenindus o Garantii laiendamine uutele seadmetele o Seadmestikku hooldatakse kliendi juures o Töö, kohaletulek ja varuosad kuuluvad teenuse hinna sisse o Reageerimis- ja teenindusajad vastavalt seadme kriitilisuse astmele 32. Nimeta mahult erinevaid IKT teenuste hankimise viise, litsentside variandid. Tuletame meelde, et võimalused teenuste hankimiseks on kas: o osta (seadistada ehk installeerida) valmispakett, o kohandada väikeseeria või moodultarkvara, o tellida (teha ise) spetsiaalne, o leida teenus (ASP). Litsentside variandid:

Majandus → Majandus
39 allalaadimist
Arvutivõrgud eksami vastused
64
docx

Arvutivõrgud eksami vastused

HTTP protokoll on selleks, et saaksime internetis surfata. Veebis on olemas terve rida objekte ja igal objektil on oma aadress. Aadress koosneb hosti osast ja objekti osast. ,,www.ttu.ee" on näiteks Tehnikaülikooli veebiserveri aadress. Kliendi arvuti saadab päringu kasutades HTTP protokolli serverisse ja serveri arvuti oskab selle päringu järgi otsida üles objekti ja vastab selle objekti saatmisega kliendile. HTTP kasutab TCP protokolli, sest on vaja garanteerida kõikide andmete kohaletulek. Kui kasutatakse TCP protokolli, siis TCP protokoll loob ühenduse serveri TCP protokolli osaga. Serveripoolne TCP protokolli osa võtab selle ühenduse vastu ja aktsepteerib seda, kui tal on vabu ressursse ja siis saadetakse edaspidi päringud serverisse. Server ei pea midagi meeles ehk HTTP on olekut mitte säilitav protokoll. Kui kasutaja vajutab mingile lingile, siis brauser saadab serverisse pordi 80 kaudu HTTP päringu objekti, mille peale server

Informaatika → Arvutivõrgud
36 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun