Metsmaasikas Eluslooduse süstemaatika Jt. LIIK Metsmaasikas (Fragaria vesca) Metsmaasikas on 6...20 cm kõrgune pikkade sõlmedest juurduvate võsunditega mitmeaastane rohttaim. Metsmaasikas on levinud Euroopas ja KeskAasias. Kasvab meil peaaegu kõikjal: kuivadel puisniitudel, loodudel, raiesmikel, teeservadel, põllupeenardel, metsades. Õied valged, väheseõielises õisikus. Õieraod siidiläikeliselt karvased. Õitseb mai lõpul ja juunis. Metsmaasikal on koguviljad, mis on kirgaspunased, munajad kuni peaaegu kerajad, pinnal asetsevate seemnistega, aromaatsed. Valmivad juunis. Kasutatud allikad http://bio.edu.ee/taimed/general/systeem.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Roosilaadsed http://et.wikipedia.org/wiki/Metsmaasikas
Karoliina Esop 8.a Metsmaasikas Metsmaasikas on 5-20cm kõrgune. Juurmised lehed on kolmetised ja asuvad pikkadel karvastel leherootsudel. Õied on valget värvi, kuni 17 mm läbimõõduga ja asuvad väheseõielises õisikus. Õieraod on siidiläikeliselt liduskarvased. Tupplehed on tagasi käändunud ja ei ümbritse marja. Metsmaasika viljad ei ole marjad, vaid koguviljad, mida nimetatakse maasikateks. Need on kirgaspunased, munajad kuni peaaegu kerajad, pinnal asetsevate seemnistega ja aromaatsed. Ta kasvab kuivadel puisniitudel, loodudel, raiesmikel, teeservadel, põllupeenardel. Levila põhjaosas, sealhulgas Eestis, eelistab ta kuivi päikesepaistelisi kohti ega talu varju. Seevastu levila lõunaosas eelistab ta kasvada varjus, sest päike on seal tema jaoks liiga ere. Metsmaasikas talub kerget tulekahju ja taastub pärast põlengut kiiresti
Vilikond mitmest õiest maisi tõlvik , ananass Liitvilikond eri õitest moodustunud viljad kasvavad kokku viigimari Lihakad viljad pomerantsvili Õunvili (mari) Kujuneb alumisest sigimikust, mille sein muutub lihakaks vilja moodustamisest Pihlaka ja õuna viljad on võtab osa ka õiepõhi ühesuguse ehitusega MARI Koguviljad lihakas õiepõhi, peal pähklikesed kogupähklike Koguviljad Tõrsik (sees päklikesed) põldmari Luuviljad virsik koguluuvili ploom vaarikas kreeka pähkel on ehituselt luuvili Vilikond viigimari liitvilikond ananass maasikapuu Avaviljad
püstised. Varjus kasvavatel taimedel on palju vähem torkivaid ogasid. Muidu leidub põldmurakal ebameeldivaid väikeseid ogakesi nii varrel kui ka leherootsudel. Harilikust vaarikast saab põldmurakat kergesti eristada viljade järgi. Kui "vaarikamarjad" on punased, siis põldmuraka viljad on hoopis mustad. Sõna "marjad" sai pandud jutumärkidesse seepärast, et tegelikult ei ole ei vaarikal ega ka murakal mitte marjad, vaid paljudest viljadest koosnevad koguviljad. Iga üksik "marjaterake" on tegelikult omaette vili. Kuid isegi need ei ole veel marjad. Kui te vaarika või põldmuraka koguvilja terakest seestpoolt uurite, siis leiate sealt ühe kõva luukestaga seemnekese. Oma ehituselt on see samasugune nagu ploomi või kirsi "kivi". Nii nimetatakse ka vaarikate ja murakate üksikuid viljakesi luuviljadeks, kogu "marja" aga koguluuviljaks. Põldmarja viljad on suuremad kui hariliku vaarika omad ja koosnevad ka rohkematest luuviljadest
8) Vili, vilja tekkimine, viljade tüübid. Vili tekib õies olevast sigimikust. Kui ainult sigimikust – paljasviljad. Koos teiste õieosadega – rüüsviljad. Sigimiku seinast moodustub viljakest(a)d. Tüübid: • Lihtviljad – moodustuvad ühe emakaga õies, seega tsönokarpse emakkonnaga taimedel. Jaguneb: Avaviljad (seemned pudenevad) ja sulgviljad (seeme variseb koos viljakestaga). NT: Kukkur, Kaun, Kõder, Kupar,Karp. • Koguviljad – moodustuvad apokarpse emakkonnaga taimedel. Koguvilja igast emakast areneb osavili. NT: Pähkel, Pähklike, Tõru, Seemnis, Teris. 9) Endosperm, perisperm, nutsell Endosperm võib olla seemne toitekoeks (tekib lootekoti teistuuma viljastamisel). Perisperm võib olla seemne toitekoeks (tekib nutsellist). Nutsell ehk tuumik. Osaleb seemnekesta moodustumisel. Lootekoti arengus võib nutsell täielikult kaduda 10) Seemne ehitus ja tüübid • Eriline taime elujärk
Tolmukas- tolmupesades õietolm(pollen) Sigimikust moodustub vili, perikarp- vilja sein: Õunvili, Mari(tomat), Luuvili(ploom), Hesperiid(tsitrused). Kuivviljad- avaviljad(kukkur, kõder, kaun, kupar, karp) sulgviljad(pähklike(maasikas- lihakale õiepõhjale kinnitunud hulgaliselt pisikesi pähklikesi, pähkel, tõru, seemnis). Vilja Tüübid: Liht- (õies tekib üks vili või on palju kokkukasvanuid emakaid) ja koguviljad (ühest viljast tekib palju osavilju nt. Vaarikas). Koguvili moodustub ühe õie paljudest emakatest vilikonnad (sõstra kobar, päevalillel) liitvilikonnad (kus õisikus on palju õisi koos ja need kasvavad omavahel kokku nt. ananass). korvõisikust moodustub vilikont takjas. Ühe- (kus üks seeme vilja sees nt. ploom päevalille seeme, ühest emakast või mitmest kokkukasvanud emakast) ja hulgaseemnesed- (kaks ja rohkem seemet vilja sees) viljad
3-4) rohttaimed, harva liaanid v. poolpõõsad, abilehti pole. Lehed juurmised või varrel vahelduvalt. lehed enamasti jagunenud, harva terved. Õied tipmises õisikus, harva üksikult. Õiekate lihtne, harva kaheli (tulikad). Õied radiaalsümmeetrilised või monosümmeetrilised. Õieosade arv varieeruv. Osa tolmukaist või õiekattelehtedest muutunud nektaariumiteks. Perekondade eristamisel õie ehitusel esmajärguline tähtsus (mõnel õied taandarenenud) Viljad on enamasti koguviljad: kukkurvili, pähklike, mari, kogukukkur. Tulikalised sisaldavad sageli mürgiseid alkaloide, kariloomad tulikalisi ei söö. Kuivamisel mürgisus väheneb. 5) Eestis ~19 liiki : niitudel, metsades, võsastikes, teeveertel, karjamaadel. Maailimas ~2000 liiki : külma kliimaga aladel, mõõduka kliimaga aladel, troopilisel aladel. 6)Tulikalised on enamasti dekoratiiv ja ravimtaimed. Väga mürgised (eluohtlikult) on näiteks kollane ja sinine käoking, salu-siumari, aas-karukell,
· Paljasviljad- tekib ainult sigimikust · Rüüsviljad- tekivad koos teiste õieosadega Viljade tüübid: · Lihtviljad moodustuvad ühe emakaga õies, seega tsönokarpse emakkonnaga taimedel Avaviljad seemned pudenevad (kukkur, kaun, kõder, kupar, karp) Sulgviljad seeme variseb koos viljakestaga (pähkel, pähklike, tõru, seeminis) · Koguviljad moodustuvad apokarpse emakkonnaga taimedel. Koguvilja igast emakast areneb osavili, mida me nim. lihtviljade tüüpide järgi! Seeme: eriline taime elujärk. Seemnekest tekib seemnealgme integumentidest ja võib olla kuni 3 kihiline. Toitainete varu- perispermina, endospermina, idulehtedes. Seemnete tüüpe on kokku 5 erinevat. V osa Eluslooduse mitmekesisus- mitmekesisus on väga suur
spiraalne asetus, nektaariumide puudumine (perekond kullerkupp, sinilill, ülane, varsakabi). Teistel on seoses putuktolmlemisega õie ehituses kõrgelt spetsialiseerunud tunnuseid: kannus (kurekell, varesjalg), sügomorfne õiekate (käoking, varesjalg). Mõned perekonnad on kohastunud tuultolmlemiseks, neil on õied taandarenenud (ängelhein). Järelikult on perekondade eristamisel õie ehitusel esmajärguline tähtsus. Viljad on enamasti koguviljad (koosnevad kokkurviljadest või pähklikestest) või marjad. Tulikalised sisaldavad sageli mürgiseid alkaloide, kariloomad tulikalisi ei söö, mistõttu nad on heina- ja karjamaadel ebasoovitavaks komponendiks. Enamasti on tulikalised dekoratiiv- ja ravitaimed. Mõned perekonnad: kukekannus, käoking, ängelhein ja tulikalised. 57. Sgk. roosõielised. Nende viljade mitmekesisus. Rosaceae
arv ja spiraalne asetus, nektaariumide puudumine (perekond kullerkupp, sinilill, ülane, varsakabi). Teistel on seoses putuktolmlemisega õie ehituses kõrgelt spetsialiseerunud tunnuseid: kannus (kurekell, varesjalg), sügomorfne õiekate (käoking, varesjalg). Mõned perekonnad on kohastunud tuultolmlemiseks, neil on õied taandarenenud (ängelhein). Järelikult on perekondade eristamisel õie ehitusel esmajärguline tähtsus. Viljad on enamasti koguviljad (koosnevad kokkurviljadest või pähklikestest) või marjad. Tulikalised sisaldavad sageli mürgiseid alkaloide, kariloomad tulikalisi ei söö, mistõttu nad on heina- ja karjamaadel ebasoovitavaks komponendiks. Enamasti on tulikalised dekoratiiv- ja ravitaimed. Mõned perekonnad: kukekannus, käoking, ängelhein ja tulikalised. 34. Sugukond roosiõielised- Rosaceae. Liikide arv umbes 300 (115 perekond); laialt levinud põhjapoolkera subtroopilise ja mõõduka kliimaga aladel, mõned liigid
arv ja spiraalne asetus, nektaariumide puudumine (perekond kullerkupp, sinilill, ülane, varsakabi). Teistel on seoses putuktolmlemisega õie ehituses kõrgelt spetsialiseerunud tunnuseid: kannus (kurekell, varesjalg), sügomorfne õiekate (käoking, varesjalg). Mõned perekonnad on kohastunud tuultolmlemiseks, neil on õied taandarenenud (ängelhein). Järelikult on perekondade eristamisel õie ehitusel esmajärguline tähtsus. Viljad on enamasti koguviljad (koosnevad kokkurviljadest või pähklikestest) või marjad. Tulikalised sisaldavad sageli mürgiseid alkaloide, kariloomad tulikalisi ei söö, mistõttu nad on heina- ja karjamaadel ebasoovitavaks komponendiks. Enamasti on tulikalised dekoratiiv- ja ravitaimed. Mõned perekonnad: kukekannus, käoking, ängelhein ja tulikalised. 34. Sugukond roosiõielised- Rosaceae. Liikide arv umbes 300 (115 perekond); laialt levinud põhjapoolkera subtroopilise ja mõõduka kliimaga aladel, mõned liigid
kuuse-segametsades, lodumetsades; eelistab niiskemat, mitte väga lubjavaest pinnast. Lillakas on 10-30 cm kõrgune maapealsete roomavate võsunditega püsik, viljuvad varred on püstised, sageli väikeste ogadega. Lehed pika rootsuga, kolmetised, lehekesed kahelisaagja servaga ja veidi karvased, keskmine leheke rombjas. Õied väikesed, valged, 3-10 kaupa sarikjais või kobarjas õisikus. Õitseb juunist augustini. Viljad valmivad alates juulist, marjad (koguviljad) on hele-punased, suhteliselt suure luuseemnega, söödavad. Kasutamine: marjad sobivad zeleede valmistamiseks. Marju on varem kutsutud linnumarjadeks. NURMENUKK Nimi Primula veris. Primula tuleneb sõnast primus esimene (taime varakevadise õitsemise järgi mõnedel Vahemereäärsetel liikidel) ja ver tähendab ladina keeles kevad, vera õige, tõeline (raviomadusi arvestades). Sugukond nurmenukulised.
annaabi.ee 
