Terade kasutamisel piiritus- ja maltoositööstuses aga on tanniinil hoopis positiivne tähtsus, ta takistab roiskumist. Kasvupinna poolest on esikohal India, nagu hariliku hirsi ja neegrihirsi puhulgi. Kaks viiendikku sorgo külvipinnast asub India, kuid saagikus on seal väga madal. 1987.aasta andmeil näiteks saadi sorgot Indias keskmiselt 625 kg, aga Ameerika Ühendriikides 4422 kg hektarilt. Saagikuse vahe on seitsmekordne. Ka kogusaagilt olid sel aastal võimsalt esikohal Ameerika Ühendriigid 18,8 miljonit tonni. Järgnesid India 10 miljonit tonni, Nigeeria 4,6 , Mehhiko 5,5 ja Argentina 3,0 miljonit tonni. Terasorgo arvatakse pärit olevat Ekvatoriaal-Aafrikast, suhkrusorgo aga Ida-Aasiast. On teada, et sorgot kultiveeriti Indias ja Hiinas juba 5000 aastat tagasi. Itaalias tunti teda 15.sajandil. Ameerika Ühendriikidesse jõudis sorgo 1853.aastal.
· Euroopast levis ta edasi kõikidesse sooja kliimaga maadesse. 3 Suurimad maisitootjad maailmas 2009. a 4 · 2009. aastal toodeti maailmas kokku 817,1 miljonit tonni maisi. · Maisipõldude pindala oli 159,5 miljonit hektarit. · Viimase 40 aasta jooksul on tootmismahud tõusnud üle kolme korra. · Mais on suurima saagikusega teravili. · Teraviljakasvatuses külvipinnalt ja kogusaagilt maailmas nisu ja riisi järel kolmandal kohal. 5 Iseloomustus Mais (Zea mays) on kõrreliste sugukonda kuuluv teravili. Kasvab olenevalt sordist 1,7-3 m, ka kuni 6 m kõrguseks. 6 · Püstise kõrre läbimõõt on 27 cm, südamik on täitunud pehme säsiga. · Soodsate kasvutingimuste korral on kõrrel külgvõrsed.
- kasvatuspiirkond ühtib sojaoaga, kuid tunduvalt rohkem kasvatatakse Aafrikas, kus on tähtis - ekspordiartikkel sojauba - pärit Hiinast - terad sisaldavad 35-50% valku ja 13-24% õli - saab kasvatada juba mõõduka soojusega alal - õli kogusaagilt maailmas esikohal - pressimisjääkidest tehtud soja jahu valgurikas loomasööt õlipalm - kolm suuremat tootjat USA, Hiina, Brasiilia - 30 m puu, pärit Guinea vihmametsadest - Suured importijad Jaapan ja Lääne-Euroopa riigid - valminud viljakobaras 3-50 kg vilju Maapähkel e. arahhis e. hiina pähkel - luuseemneist pressitakse pärast nende kuivatamist ja
(Tansaania jt.) 1.13. Õlikultuurid · toiduõli, söödaõli · iseloomulik regionaalsus · tähtsal kohal nende kasvatus ja tarbimine seal, kus loomakasvatust vähe · õli tarbimine suurenenud arenenud maades, sest õli asendab loomseid rasvasid · õlikultuure väga palju, kuid peamise osa taimeõli toodangust annavad 6-7 kultuurtaime Sojauba pärit Hiinast terad sisaldavad 35-50% valku ja 13-24% õli saab kasvatada juba mõõduka soojusega alal õli kogusaagilt maailmas esikohal pressimisjääkidest tehtud soja jahu valgurikas loomasööt kolm suuremat tootjat USA, Hiina, Brasiilia Suured importijad Jaapan ja Lääne-Euroopa riigid Maapähkel ehk arahhis ehk Hiina pähkel · pärit Kesk-Brasiilia kuivadelt kiltmaadelt · peidab oma kaunad valmimiseks mulda · kaunas enamasti 1-3 seemet · seemnete õlisisaldus keskmiselt 50% · suured kasvatajad Hiina, India, Senegal, USA, Myanmar jt.
EL köögiviljatoodangust 27% moodustab tomat (avamaa + katmikalad), Itaalia annab 45% tomatitoodangust, järgnevad Hispaania ja Kreeka. Kurki toodetakse kõige rohkem Hollandis ja Hispaanias. Lõunapoolsete riikide tomatist suur osa töödeldakse (Itaalias, Kreekas 60%, Prantsusmaal 35%). 90.-ndatel on jõutud olukorrani, et tomati ületootmine on aastaringne (mitte ainult tomat, rohkem on ka puuvilju) EU-s istandike hävitamise eest tasu. Kultuuride lõikes on EL s kogusaagilt suurimad sibul, porgand ca 3 milj. t.(loomulikult tomati järel). Järgnevad peasalat, lillkapsas, arbuus, valge peakapsas. Kõige suurem kasvatuspindala on lillkapsal (142 000 ha). Suurim konservide valmistaja on Prantsusmaa (1/3 kogu toodangust). Enimnõutud on herne- köögivilja segud, seenekonservid, oakonservid, spargel. Sparglikonserve toodetakse palju ka Hiinas ja Peruus. Sügavkülmutatud köögiviljade suurim tootja on Belgia (ca 1/3). Enamus toodangust läheb edasi
· iseloomulik regionaalsus · tähtsal kohal nende kasvatus ja tarbimine seal, kus loomakasvatust vähe · õli tarbimine suurenenud arenenud maades, sest õli asendab loomseid rasvasid · õlikultuure väga palju, kuid peamise osa taimeõli toodangust annavad 6-7 kultuurtaime Sojauba · pärit Hiinast · terad sisaldavad 35-50% · valku ja 13-24% õli · saab kasvatada juba mõõduka soojusega alal · õli kogusaagilt maailmas esikohal · pressimisjääkidest tehtud soja jahu valgurikas loomasööt · kolm suuremat tootjat USA, Hiina, Brasiilia · Suured importijad Jaapan ja Lääne-Euroopa riigid Maapähkel e. arahhis e. hiina pähkel · pärit Kesk-Brasiilia kuivadelt kiltmaadelt · peidab oma kaunad valmimiseks mulda · kaunas enamasti 1-3 seemet · seemnete õlisisaldus keskmiselt 50% · suured kasvatajad Hiina, India, Senegal, USA, Myanmar jt.
külvata aug lõpul või sept algul.Talirukis tuleb külvata varem kui talinisu.Talirukki külviaeg 20 aug,nisu 10 sept.Külvisenorm rukkil on 550-600 ja talinisul 500-550 idanevat seemet m² kohta.Sama valem mis suviteraviljadel.Rukkil 195-215 kg/ha, talinisul 230-260 kg/ha.Külvatakse tavalise-või kitsarealiselt.Rukki seemned 2-4cm ja nisu 3-5 cm sügavusele. 29) Suviteraviljade bioloogilised iseärasused. Üheaastased taimed.Suviteravili moodustas 1982a 38,7% külvipinnast.Külvipinnalt ja kogusaagilt on maailmas I kohal suvinisu.Kasvuperioodil puudub ebasoodne ja taimede hukkumist põhjustav talvitusperiood,saak on stabiilne,erinevate sortide olemasolu võimaldab kasv suviteravilju mitmesuguse viljakusega muldadel, hea on teha umbrohutõrjet.Lühikese kasvuperioodi tõttu kasut nad mullas olevaid toitaineid ja veevarusid halvemini kui taliteraviljad.Külvi-ja koristusperioodid on lühikesed, võrsuvad vähem.Suvinisu-min idanemist 1-2C, mõnikord vähem.Öökülmadele vastupidavad
Talirukis tuleb külvata varem kui talinisu.Talirukki külviaeg 20 aug,nisu 10 sept.Külvisenorm rukkil on 550-600 ja talinisul 500-550 idanevat seemet m² kohta.Sama valem mis suviteraviljadel.Rukkil 195-215 kg/ha, talinisul 230-260 kg/ha.Külvatakse tavalise-või kitsarealiselt.Rukki seemned 2-4cm ja nisu 3-5 cm sügavusele. 29) Suviteraviljade bioloogilised iseärasused. Üheaastased taimed.Suviteravili moodustas 1982a 38,7% külvipinnast.Külvipinnalt ja kogusaagilt on maailmas I kohal suvinisu.Kasvuperioodil puudub ebasoodne ja taimede hukkumist põhjustav talvitusperiood,saak on stabiilne,erinevate sortide olemasolu võimaldab kasv suviteravilju mitmesuguse viljakusega muldadel, hea on teha umbrohutõrjet.Lühikese kasvuperioodi tõttu kasut nad mullas olevaid toitaineid ja veevarusid halvemini kui taliteraviljad.Külvi-ja koristusperioodid on lühikesed, võrsuvad vähem.Suvinisu-min idanemist 1-2C, mõnikord vähem.Öökülmadele vastupidavad
annaabi.ee 
