joonis 1 [1] L: Koostan tõmbetugevustingimuse ning leian lubatava tõmbejõu F t A N 2 t 115 A 242mm 2 mm F 242 115 F 27.83kN Leian lubatava nihkepinge [3] Nihketugevustingimuse järgi leian õmbluste kogupikkuse F 0.7k l 27830 = 16.621 0.7 32 74.75 Teades, et (l1/l2)=(k1/k2) leian üksikute õmbluste pikkused 7.2/32=x/16.6 x=3.735mm 16.6-3.735=12.86mm l1 =4mm l2=13mm Kontrollarvutused
suhetest rm/s ja rt/s l1 – painutusõlg, mm; n - tegur, milline sõltub painutatava materjali paksusest ja haara pikkusest Arvutamine Detail A Joonis 1. Detaili painutus [1] Andmed r = 2 mm L1 = 50 mm L2 = 40 mm α = 90º s = 3 mm σ s=370 MPa B= 50mm Arvutuskäik Määran teguri x r 2 = ≈ 0,7 s 3 Valin x väärtuse tabelist 9 x=0,4 Tooriku kogupikkuse leidmine l 1=L1−s−r=50−3−2=45 l 2=L2−s−r=40−3−2=35 π ·φ π · 90 ° l n= ( r+ x · s )= ( 2+0.4 · 3 ) ≅ 5.03 mm 180 180 ° l k =l 1 +l 2+ l n=45+35+ 5.03=85.03 mm Kalibreerimisjõu leidmine A=( l 1+l 2 ) · B=( 45+35 ) · 50=4000 mm2 Valin p väärtuse tabelist 15 2 p=60 N /mm P= p·A=60 · 4000=240000 N ≅ 24.5 t Templite ja matriitside mõõtude leidmine
846 oC ning 1,25 %-lise C-sisaldusega terase karastustemperatuur vahemikus 730-762 oC. Edasiste etappide lihtsustamise eesmärgil valiti esimese terase karastustemperatuuriks 900 oC ja teisel 800 oC. Kuumutuskestus süsinikterase karastamisel saadi kasutades õpikut [2], tabelit (Tabel 2) ning algandmeid. Arvestades antud mõõtmeid, leitakse kuumutusaja kestus minutites ristlõike mõõtmete iga mm kohta ning seejärel kogupikkuse kohta. Kuumutusviisiks valiti elektriahi, sest see sobib mõlemad terase kuumutamiseks esimesele terasele vastab (ristlõige ring) kuumutuskestus 0,8min/mm seega seda elementi tuleb kuumutada 0,8*40 = 32 min, teisele terasele vastab (ristlõige ruut) kuumutuskestus 1,5min/mm seega tuleb teist detaili kuumutada 1,5*10= 15 min. Jahutuskiiruse valikul tuleb lähtuda järgmistest põhilistest seisukohtadest: peab olema
2.2.2 Jalakäijad Umbes 1955. aastast alguse saanud autode arvu hoogne kasv linnas mõjutas eriti liiklust vanalinna kitsastel tänavatel. Olulise pöördepunktina muudeti 17. nov 1962 läbi vanalinna kulgev Strøgeti hüüdnime all tuntud peatänav jalakäijate tänavaks. Strøget koosneb tegelikult mitmest tänavast: · Frederiksberggade · Nygade · Vimmelskaftet · Østergade ja väljakust: · Nytorv · Gammeltorv · Amagertorv Oma 1,1 km kogupikkuse juures on ta tänapäeval maailma pikim jalakäijate tänav. 1962. aastast saati on jalakäijate ala pidevalt laiendatud: eesmärgiga võita inimestele autovaba ruumi on linnasüdames pidevalt vähendatud nii autoliikluse mahtu ja sõidukiirust kui ka parkimiskohtade arvu. Muudatused on olnud järk-järgulised: igal aastal on umbes 2-3% parkimisaladest asendatud rattateede või laiemate kõnniteedega. 1995.-2005. aasta vältel vähenes niimoodi parkimiskohtade arv kesklinnas 20% võrra
*** AAGB41 Puur- ja lõhketööde projekteerimine lubjakivikarjäärides väikelaenguaukudega nr=26,9/1,9=14 Laenguaukude ridade arv: B-Wp=(n-1)*b n=15/1,9=8 kus nr - laenguaukude arv reas, (14) n - ridade arv, (8) Kokku tuleb puurida: N=nr*n= 14*8=112 laenguauku 3.5 Laenguaukude kogupikkus Puuritavate laenguaukude kogupikkuse saab arvutada järgmiste valemite abil: Lkogu=L*N Lkogu=4,5*112=504m kus Lkogu - laenguaukude kogupikkused, (504m) 4. Süütevõrkude arvutus Süütevõrk koostatakse järgnevate vahenditega: 1) magistraal detoneeriv nöör (OricaExel Connectaline), 2) lühiviite detonaatorid (Orica Exel MS), 3) löökpadruneid (Orica Senatel Powerfrag), 4) lühiviite ühendusnöör (Orica Exel Connectadet). 4.1 Magistraallõigu pikkus
karastustemperatuur on vahemikus 815-846 oC ning 1,25 %-lise C- sisaldusega terase karastustemperatuur vahemikus 730-762 oC. Edasiste etappide lihtsustamise eesmärgil valiti esimese terase karastustemperatuuriks 900 oC ja teisel 800 oC. Kuumutuskestus süsinikterase karastamisel saadi kasutades õpikut [2], tabelit (Tabel 2) ning algandmeid. Arvestades antud mõõtmeid, leitakse kuumutusaja kestus minutites ristlõike mõõtmete iga mm kohta ning seejärel kogupikkuse kohta. Kuumutusviisiks valiti elektriahi, sest see sobib mõlemad terase kuumutamiseks – esimesele terasele vastab (ristlõige ring) kuumutuskestus 0,8min/mm – seega seda elementi tuleb kuumutada 0,8*40 = 32 min, teisele terasele vastab (ristlõige ruut) kuumutuskestus 1,5min/mm – seega tuleb teist detaili kuumutada 1,5*10= 15 min. Jahutuskiiruse valikul tuleb lähtuda järgmistest põhilistest seisukohtadest:
· vedru pikkuse muutus koormuse F toimel saadakse 2n FR 3 elementaarsiirde d avaldise integreerimisega üle = d = d ; GI 0 vedru kogupikkuse (piirkonnas = 0 ... 2n): l 0 nFR 3 Silinder-keerdvedru pikkuse muutus: = 64 GD 4 Vedru jäikus = koormuse ja sellele Tõmmatud ja surutud F GD 4
1,00 m : 8 = 0,125 m 0 10 8 20 16 40 40 21 0 Märkus: 0.125 m on 12.5 cm! = 1 am (kaheksandik meetrist) = 1 laius 1 am (kaheksandik meetrist) on ehitustööstuses kasutusel juhtmõõduna 1 laiuse kohta! Telliste korral seega: 1 tellise ots + 1 vuuk = 1 am = 12.5 cm = 1 laius 4.4 Müüri pikkus Müüri pikkuse saame liites telliste laiuse = otsa kogupikkuse ja vuugi kogupikkuse: Müüri pikkus = telliste arv X vuukide arv X ots + vuugi laius Näidisharjutus: Maja ühele küljele ehitatakse tuulekaitsena 1,5 m pikkune müür. Mitu 1DF tellist on vaja esimese kihi ehitamiseks, kui see ehitatakse nii nagu joonisel näidatud? Antud: Ots = 11,5 cm Vuugi laius = 1 cm Müüri pikkus = 1,50 m teisendatud: 150 cm Leia: n = otste arv = telliste arv Lahendus: 1 ots = 11.5 cm +1 cm = 12,5 cm n = 150 cm:12.5 cm = 12 Tulemus:
51. Kuidas konstrueeritakse ühendatud mediaanide võrk (median-joining network)? Arvutatakse kauguste maatriks. Konstrueeritakse minimaalkauguste võrk (MSN) – tehakse minimaalkauguste puu, mis ühendab kõik antud järjestused nii, et ei tuletata lisasõlmi, ei teki tsükleid ja puu kogupikkus on minimaalne. Kõik minimaalkauguste puud, mis antud andmestiku põhjal saab konstrueerida, ühendab minimaalkauguste võrku (MSN). Farrise algoritm lisab minimaalkauguste puu kogupikkuse vähendamiseks puuduvaid mediaanvektoreid. Lõplik ühendatud mediaanide võrk on valimis sisalduvate ja hüpoteetiliste haplotüüpide minimaalkauguste võrk. 52. Mis on mediaanvektor? Mediaanvektori konstrueerimine haplotüüpide kolmikule binaarsete ja ≥2 tunnuse seisundiga tunnuste korral. (Näited!) Mediaanvektor konstrueeritakse kõigile sellistele järjestuste kolmikutele, milles üks järjestus on ühendatud kahe ülejäänuga ning
Esmauriinist imenduvad 14 verre tagasi kõik organismile vajalikud aineid ja kuni 99% veest. Neerutorukestest viiakse ümbritsevatesse verekapillaaridesse tagasi 159...158,5 liitrit vedelikku ja organismist väljutatakse lõpliku uriinina 1...1,5 liitrit ööpäevas. Ulatuslik vee ja ainete tagasiimendumine on võimalik neerutorukeste suure kogupikkuse, nende seina ehituse ning neis toimuvate protsesside tõttu. Organismile olulised ained viiakse esmauriinist läbi neerutorukeste seina verekapillaaridesse tagasi ATP-st saadava energia arvel, vesi järgneb tekkinud kontsentratsioonigradiendi tõttu. Suurem osa esmauriinis olevast veest imendub tagasi juba neerutorukeste algusosas, ene Henle lingu ülenevat säärt, seda nim. obligatoorseks vee tagasiimendumiseks. Ülejäänud vesi imendub tagasi kogumistorukestes, see on fakultatiivne vee
44) 300 350 kus esimene avaldis vastab Euroopa riikides kasutatavale õhuliinide konstruktsioonile ja teine Eestis varasemate normide järgi ehitatud õhuliinidele. Kaablivõrgus Ul IC = , A. (3.45) 10 Mõlemas valemis on U faasidevaheline pinge, kV ja l liinide kogupikkus, km. Liinide kogupikkuse l leidmiseks tuleb liita kõikide trafo mähisega galvaaniliselt ühendatud liinide pikkused. Näide: Keskpingevõrgu 110/10 kV toitealajaama trafo alampingemähisele on ühendatud õhuliinidega elektrivõrk, mis koosneb kuuest liinist pikkusega 12, 8, 8, 10, 7 ja 3 km. Liinide kogupikkus on 12+8+8+10+7+3=50 km. Maalühisvool vastavalt valemile (3.44) on 10*50/350 = 1,43 A. Sama kogupikkusega kaablivõrgus on lühisvool 10*50/10 = 50 A.
~160 l. vereplasma, mida üldse on 2,7-2,8 l, läbib neerupäsmakeste filtrit 24 h jooksul enam kui 50 korda. Esmauriinist imenduvad verre tagasi (reabsorbtsioon e. tagasiimendumine) kõik organismile vajalikud ained ja kuni 99% veest. Neerutorukestest viiakse ümbritsevatesse verekapillaaridesse tagasi 159 158 l vedelikku ja väljutatakse organismist lõpliku uriinina (1 1,5 l ööpäevas). Ulatuslik vee ja ainete tagasiimendumine on võimalik neerutorukeste suure kogupikkuse (70-100 km), nende seina ehituse ning neis toimuvate protsesside tõttu. Neerutorukesi vooderdab mikrokattega epiteel suurendab ainete tagasiimendumiseks vajalikku pinda. Organismile olulised ained viiakse esmauriinist läbi neerutorukeste seina vere kapillaaridesse tagasi ATP-st saadava energia arvel, vesi järgneb tekkinud kontsentratsioonigrandiendi tõttu. Suurem osa (~80%) esmauriinis olevast verest imendub tagasi kogunemistorukestes, see on fakultatiivne vee tagasiimendumine
vereplasma, mida üldse on 2,7-2,8 l, läbib neerupäsmakeste filtrit 24 h jooksul enam kui 50 korda (~iga poole tunni järel). Esmauriinist imenduvad verre tagasi (reabsorbtsioon e. tagasiimendumine) kõik organismile vajalikud ained ja kuni 99% veest. Neerutorukestest viiakse ümbritsevatesse verekapillaaridesse tagasi 159 158 l vedelikku ja väljutatakse organismist lõpliku uriinina (1 1,5 l ööpäevas). Ulatuslik vee ja ainete tagasiimendumine on võimalik neerutorukeste suure kogupikkuse (70-100 km), nende seina ehituse ning neis toimuvate protsesside tõttu. Neerutorukesi vooderdab mikrokattega epiteel suurendab ainete tagasiimendumiseks vajalikku pinda. Organismile olulised ained viiakse esmauriinist läbi neerutorukeste seina vere kapillaaridesse tagasi ATP-st saadava energia arvel, vesi järgneb tekkinud konsentratsioonigrandiendi tõttu. Suurem osa (~80%) esmauriinis olevast verest imendub tagasi kogunemistorukestes, see on fakultatiivne vee tagasiimendumine
annaabi.ee 
