Märts keskmine 27.5 Hinnaindeks 90.90909 Aprill keskmine 25 Toodud andmetel arvutage: • Liha keskmine hind märtsis ja aprillis. • Hinna üldindeks. • Liha käibe maksumuse absoluutne muutus aprillis võrreldes märtsiga, mis oli tingitud hindade muutumise • Keskmise hinna muutuva struktuuri, püsiva struktuuri ja struktuurinihete indeksid. • Keskmise hinna absoluutne kogumuutus. • Keskmise hinna absoluutne muutus, mis oli tingitud hindade muutumisest. • Keskmise hinna absoluutne muutus, mis oli tingitud müüdud koguste muutumisest. Andke vastustele lühike tõlgendus. tingitud hindade muutumisest.
Märts keskmine 27.5 Hinnaindeks 90.90909 Aprill keskmine 25 Toodud andmetel arvutage: • Liha keskmine hind märtsis ja aprillis. • Hinna üldindeks. • Liha käibe maksumuse absoluutne muutus aprillis võrreldes märtsiga, mis oli tingitud hindade muutumise • Keskmise hinna muutuva struktuuri, püsiva struktuuri ja struktuurinihete indeksid. • Keskmise hinna absoluutne kogumuutus. • Keskmise hinna absoluutne muutus, mis oli tingitud hindade muutumisest. • Keskmise hinna absoluutne muutus, mis oli tingitud müüdud koguste muutumisest. Andke vastustele lühike tõlgendus. tingitud hindade muutumisest.
FINANTSEERIMISTEGEVUS Sissetulekud Nimiväärtuse laekumine 0 0 2556 0 0 Kokku 0 0 2556 0 0 Väljaminekud 0 0 0 0 0 Kokku 0 0 0 0 0 Rahajäägi muutus finantseerimistegevuses 0 0 2556 0 0 RAHAJÄÄGI KOGUMUUTUS -15247 -15247 -10840 -7300 -7300 RAHA ALGJÄÄK 0 -15247 -30494 -41334 -48634 RAHA LÕPPJÄÄK -15247 -30494 -41334 -48634 -55934 ve 2013 Tabel 5 Rahakäive 2013 Tabel 5.2 2013
1* kõikide autoturgude müügikäibe kogumuutuse ja osamuutused aruandeperioodil baasperioodiga võrreldes nii protsentides kui kroonides; 2* autode keskmise müügihinna kogumuutuse ja osamuutused aruandeperioodil baasperioodiga võrreldes nii protsentides kui kroonides kõikidel autoturgudel kokku. Lahendus: Lahendust alustame sellest, et valime antud tegurisüsteemi dünaamika uurimiseks sobiva indeksisüsteemi: I = 1 1 käibe (maksumuse ) kogumuutus t näitav 0 0 indeks. Maksumuse indeks. Koondindek s. I = 1 1 Käibe osamuutust näitav indeks. Hinnaindek s. 0 1 Kvalitatii vse teguri indeks. I = 0 1 Käibe osamuutust näitav indeks. Füüsilise 0 0 mahu indeks. Kvantitati ivse teguri indeks. I Autode müügikäibe kogumuutuse protsentides saame koondindeksi abil:
investeerimistegevusest PLUSS/MIINUS Rahajäägi muutus finantseerimistegevusest VÕRDUB Rahajäägi kogumuutus 2/9/2015 Mai Takkis 56 Finantsaruannete omavahelised seosed BILANSS RAHAKÄIBE ARUANNE AKTIVA Raha ja pangakontod RAHAJÄÄGI MUUTUS (+ või -) (Aasta lõpu jääk-aasta alguse jääk) PASSIVA KASUMIARUANNE Aruandeaasta kasum ARUANDEAASTA PUHASKASUM
majanduslikule heaolule. Majandusanalüüs käsitleb neid sotsiaalseid tulusid ja kulusid, mida finantsanalüüsis ei arvestata. Projekti tulud kajastuvad selles, kui suures ulatuses suurendatakse ühiskonna tuleviku tarbimise väärtust. Kulud väljendavad ühiskonna ohverdusi kui Projekti jaoks vajalikud majanduslikud ressursid suunatakse alternatiivsele kasutusele (juhul kui loobume projektist). Projekti realiseerimisega kaasneva ühiskonnale kättesaadava tarbimise kogumuutus, esindab Projekti kogumõju. Tulemus diskonteeritakse ning arvutatakse investeeringu majanduslik sisemine kasuminorm (internal economic rate of return). Määratletakse Projekti välistulud ja väliskulud, mida ei ole finantsanalüüsis arvestatud. Tulud võivad endas koondada mitte üksnes tulusid otsestele tarbijatele vaid ka kolmandate osapoolte saadavaid tulusid, kelle jaoks küll need tulud ei ole otseselt mõeldud. Kui võimalik, siis omistatakse välismõjudele rahaline väärtus
Neoklassikalise majandusteaduse kontseptsiooni kohaselt põhineb loodusressursside väärtustamine (hindamine) hinnatavate ressursside võimel mõjutada indiviidide heaolu. Ressursside rahaline väärtustamine võimaldab mõõta, kui suures ulatuses muutub heaolu. Eeldused keskkonnaväärtuste hindamiseks: 1) Keskkonnamuutus peab selleks, et omada (0-st erinevat) rahalist väärtust, olema indiviididele kasulik ja mõjutama nende heaolu. 2) Keskkonnakaupade väärtuse kogumuutus on kõikide indiviidide (keda konkreetne muutus mõjutab) heaolu muutuste summa. ,,Ühiskonda" mõistetakse indiviidide summana. 3) Erinevad väärtused peavad olema võrreldavad (ühismõõtmelised). Mingi hulk raha peab olema asendatav mingi hulga keskkonnakaubaga (keskkonnaväärtusega). 4) Võrdse väärtusega keskkonnakaubad peavad olema üksteisega asendatavad ilma, et heaolu väheneks. Keskkonna hindamine. Sotsiaalmajanduslik süsteem, kus inimene tegutseb ning mis suunab
Korrigeerimised (+/-) Põhivara kulum ja allahindlus Tegevuskasum enne käibekapitali muutust Nõuete ja ettemaksete muutus (+/-) Kohustuste ja ettemaksete muutus (+/-) RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST KOKKU RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST Põhivara soetamine Laekunud intressid RAHAVOOD FINANTSEERIMISEST RAHAVOOD FINANTSEERIMISEST Makstud intressid RAHAVOOD FINANTSEERIMISEST KOKKU RAHAJÄÄGI KOGUMUUTUS RAHA ALGJÄÄK RAHA LÕPPJÄÄK Omakapitali muutuste aruanne Eelmiste Kohustuslik perioodide Osakapital Kokku reservkapital jaotamata kasum Seis 01.01.2011
Investeerimise rahavood + Laekumised (liikide kaupa) + Laekumised (liikide kaupa) - Tasumised (liikide kaupa) - Tasumised (liikide kaupa) 3. Finantseerimise rahavood 3. Finantseerimise rahavood + Laekumised (liikide kaupa) + Laekumised (liikide kaupa) 42 - Tasumised (liikide kaupa) - Tasumised (liikide kaupa) Rahajäägi kogumuutus: põhitegevuse rahavood + investeerimise rahavood + finantseerimise rahavood. Näide Väljavõte bilansist Käibevara 31.12.X9 31.12.X8 Nõuded ostjatele 11 000 7 500 Ettemaksed 1 600 400 Materjalid 6 300 5 000 Kaubavarud 10 000 15 800 Lühiajalised kohustised 31.12.X9 31.12.X8
● Rahajäägi muutus investeerimistegevusest (kajastab muutusi ettevõtte aktivates; pikaajaliselt kasutatava vara ja muude raha ekvivalentideks mitteloetud investeeringute soetamine, müümine ja nendega seotud raha liikumised) ● Rahajäägi muutus finantseerimistegevusest (tegevused, millega kaasnevad muutused omakapitali ning võetud laenude suuruses ja koosseisus; näitab seda, kuidas firma finantseeris oma põhi- ja investeerimistegevust) ● Rahajäägi kogumuutus (põhi-, investeerimis- ja finantseerimistegevusest kokku) ● Rahajääk perioodi alguses (raha algjääk) ● Rahajääk perioodi lõpus (raha lõppjääk) ● Rahajäägi muutus (sisuliselt kordab kogumuutust, kasutamine oleneb aruande koostajast) * raha all mõistetakse raha ja raha ekvivalentide summat (raha ekvivalendid on lühiajalised ülilikviidsed investeeringud, mida saab kergesti muuta teadaoleva suurusega rahasummadeks ja mille väärtuse muutumiste risk on väike)
annaabi.ee 
