1860-1880 Rahvusliku liikumise üks juhtidest 1862 Õpetatud Eesti Seltsi Liige 1866 Vanemuise seltsi auliige 1870 Eesti Üliõpilaste Seltsi üks asutajatest 1870-1883 Eesti Aleksandrikooli peakomitee president 1871 Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi president 1872-1881 Eesti Kirjameeste Seltsi I president 1875- 1906 publitseeris eesti regilaulusarja "Vana kannel"(1875-1876), "Setukeste laulud I-III" (1904-1907) 1888. aastal alustas suurt kogumisaktsiooni - "J. Hurda vanavarakogu" (160 köidet, u. 114 500 lk.) 8. Perekond: Laulatatud 22.07.1868, abikaasa Adele Eugenie snd Oettel (17.11.1847 - 16.12.1918) Lapsed: Mathilde (16.09.1869--1953), Max (28.06.1871--1938), Rudolf(18/30.11.1874, Hildegard (16.10.1873--01.02.1877), Linda (22.12.1877 --1956), Helmi (09.04.1879--26.08.1881) 9. Surmaaeg, -põhjus, matmiskoht: 13.01.1907 Sankt-Peterburg, lõhkenud
Alustanud juba üliõpilasena ÕES-is ja "Vanemuise" seltsis ühiskondlikku tegevust, osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritustes. Esindas Eesti Aleksandrikooli peakomiteed ja Eesti Kirjameeste Seltsi, mille presidendina sattus ta tugevasse vastuollu saksa kirikuõpetajate ning 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. 1888. aastal alustas Jakob Hurt suurt kogumisaktsiooni, mis kujunes üldrahvalikuks ürituseks (üle 1400 koguja pea kõikjalt Eestist ja eesti asundusist Venemaal). J. Hurda vanavarakogu. on hoiul ERA-s. Pensionile siirduda õnnestus alles 1902. a. alguses. Soomlaste abiga algas töö rahvaluulekogude publitseerimisel, üksteise järel ilmusid trükist mitmed uurimused. Jakob Hurt suri Peterburis ja maeti tohutu rahvahulga osavõtul Tartu Maarja kalmistule
Tartus. Tema südameasi oli ainelise vanavara kogumine, tänu millele suurenesid õpetatud eesti Seltsi ja Eesti Rahva Muuseumietnograafilised kogud. 1907.a Jakod hurda surma järel, oli Raud nõudnud esimesena muuseumi asutamist, kuhu tulevikus kuuluks mitte ainult Hurda kogutud ja süstematiseeritud folklooripärand, vaid ka aineline talupojakultuur, mida tollastes oludes ei väärtustatud. Kristjan Raud oli Eesti Rahva Muuseumi esimestel tegutsemisaastatel mitme kogumisaktsiooni üks initsiaatoreid. Tegutsedes 1919 Tallinnas Haridusministeeriumi muinsusosakonna juhatajana, oli Kristjan Raud tegev Tallinna Muuseumi tulevase Eesti Kunstimuuseumi asutajana ning oli ka Tallina eesti Muuseumiühingu juhtiv tegelane ja auliige. 1921. aastal asus Kristjan Raud üürilisena elama perekond Tischlerite juurde Tallinnas. Tollal juba küpsesse keskikka jõudnud kunstniku tutvus peretütar Elviiraga arenes peagi vastastikuseks kiindumuseks
Eesti Kunstiseltsi tegevuses. Tema algatusel loodi Põllumeeste seltsi juurde rahvariiete ornamentide kogu. Eesti Vabariigi algusaastail loobus K. Raud vabakunstniku elust ja asus tööle haridusministeeriumi kunsti ja muinsusasjade osakonna juhatajana (1919- 1923) Neil aastail töötas ta välja esimese Eesti muinsuskaitseseaduse. 1907. Aastal, Jakob Hurda surma järel, nõudis Raud esimesena muuseumi asutamist. K. Raud oli Eesti Rahva Muuseumi esimestel tegustsemisaastatel mitme kogumisaktsiooni üks initsiaatoreid. Avas oma stuudikooli Tartus. Tegustsedes 1919 Tallinnas haridusministeeriumi muinsusosakonna juhatajana, oli Kristjan Raud tegev Tallinna Muuseumi - tulevase Eesti Kunstimuuseumi - asutajana ning oli ka Tallinna Eesti Muuseumiühingu juhtiv tegelane ja auliige. 1940 nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks. Nikolai Voldemar Triik (1884-1940) -modernismi suurkuju- kuulub 20.
Tema südameasjaks oli ainelise vanavara kogumine, tänu millele suurenesid tunduvalt Õpetatud Eesti Seltsi ja Eesti Rahva Muuseumi etnograafilised kogud. 1907. aastal Jakob Hurda surma järel, nõudis Raud esimesena muuseumi asutamist, kuhu tulevikus kuuluks mitte ainult Hurda kogutud ja süstematiseeritud folklooripärand, vaid ka aineline talupojakultuur, mida tollastes oludes ei väärtustatud. Kristjan Raud oli Eesti Rahva Muuseumi esimestel tegutsemisaastatel mitme kogumisaktsiooni üks initsiaatoreid. Tegutsedes 1919 Tallinnas Haridusministeeriumi muinsusosakonna juhatajana, oli Kristjan Raud tegev Tallinna Muuseumi – tulevase Eesti Kunstimuuseumi – asutajana ning oli ka Tallinna Eesti Muuseumiühingu juhtiv tegelane ja auliige. 1921. aastal asus Kristjan Raud üürilisena elama perekond Tischlerite juurde Tallinnas Kordese (pärastisel Kevade) tänaval. Tollal juba küpsesse
I. Vana kannel, II. Vana tarkus, III. Vana usk, IV. Vana jutt, V. Vana kombe. Veel nt ,,Setukeste laulud" I-III (1904-1907) 16. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? J. Hurda arvates oli rahvaluule kui ,,üks suur ja elav ajaraamat" folkloori tähendus rahvasliku ajaloo kontekstis. 17. Mille poolest on eesti folkloristika ajaloos oluline O. Kallase tegevus? O. Kallas tegi 1893. ja 1901. aastal välitöid keelesaartel; 1904-1921 korraldas EÜS-i rahvaviiside kogumisaktsiooni; üks ERM(Eesti Rahvusmuuseum)'i asutajatest. 18. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Geograafilis-ajalooline meetodi(e. Soome meetod) põhimõtted on nt: uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid, eesmärk on selgitada välja tekstide algupära, genees ja levikuteed, väärtustab suuri rahvaluulekogusid, on mõjutatud evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast.
Avaldas ajakirjanduses folklooriteemalisi artikleid, kutsus inimesi üles rahvaluulet jagama ja väärtustama. Rõhutab rahvaluule olulisust rahvusluse seisukohalt, hariduse seisukohalt (silmaring, pedagoogiline väärtus), esteetilist vaatepunkti. Kutsub üles koguma murdekeelt, rahvaluulet, jagama rahvakombeid ja rahvausundit. Läbi selle leidis ta umbes 1400 kaastöölist kelle materjale ta uuris ja mille kohta andis leheveergudel ka tagasisidet. Kogus kaastööd köidetesse. Avaldas kogumisaktsiooni varal rahvaluuleteoseid. 18. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? Võttis rahvaluulet osana ajaloost. 19. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Geograafilis-ajalooline meetod uurib tekstide muutumist ajas ja nende päritolu ning seost piirkonnaga kust tekst pärit on. Tekste võrreldakse omavahel ja jälgitakse ühe teksti teisenemist läbi aja
Ainekursuse "Folkloristika alused" kordamisküsimused eksamiks (2017) 1. Nimeta vähemalt kolme folkloori tähistavat terminit ja ava nende tausta. Vanavara, ka vana vara termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a.; propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku); Rahvamälestused käibesse tõi termini 1870. aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) Folkloor < ingl. folklore = folk (ee rahvas) + lore (ee tarkus, pärimus); termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a.; Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna; Folkloor = rahvaluule; omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel; Rahvaluule eelmise tõlge (vrd ka sm kansanrunous), termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. artiklis "Sõnakene luuldest", Sakala lisaleht, nr. 3 Pärimus < soome perinne; kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsi...
vastasseis, varjatud põhjused, ettemääratus, tegu toob kaasa tagajärje, jumaliku/kõrgema üleloomuliku sekkumine maisesse ellu. Üleloomulik sekkumine inimese ellu, vastus palvetamisele. Eestlased üldjuhul ei palveta, vanemad seto inimesed aga küll. Allikmaterjalid rahvausundite Rahvaluulekogud – kõige suurem hulk. Kogud on süstematiseeritud. H – Jakob Hurda kogu: 1860-1906, kõige vanem, u 115 000 lk. Käivitas üle-Eestilise kogumisaktsiooni, tahtis, et kirjutatakse üles nii, kuidas inimesed räägivad. Loetakse kõige paremaks ja ehedamalt kirja panduks. E – M. J. Eisen: 1880-1944, ei olnud nii nõudlik korrespondentide suhtes, u 90 000 lk. ERA – 1927-1944. Eesti rahvaluule arhiiv, u 265 000 lk. RKM – 1944-1991, Riiklik kirjandusmuuseum, korraldati uurimusretki kihelkondadesse, u 200 000 lk. EFA – Eesti folklooriarhiiv: uuema aja oma. S – Samuel Sommeri kogu: 1923-1936, sisaldab vaid seto materjali, u 125 000 lk