(nafta ja naftasaadused), siis tuleb rakendada vastavaid lisa I nõudeid III LISA REOSTUSE VÄLTIMINE PAKITUD OHTLIKE AINETE MEREVEOL Adekvaatse pakendi kasutamine Siltide ja märkide kasutamine Ohtliku aine deklareerimisel MARINE POLLUTANT Paigutamine laevas (võimalusel teki alla) Koguselised piirangud (merevedu keelatud) Erandid õnnetused merel, selle tagajärgede kõrvaldamine IV LISA REOSTUSE VÄLTIMINE LAEVA REOVETEST Laev kogumahutavusega 200 ja rohkem Kõik WCst, haiglast, loomade pidamise ruumidest Kogumistankid, biofiltrid jm Rahvusvaheline reovetega reostamise vältimise tunnistus Kaldal võstuvõtu seadmed V LISA REOSTUSE VÄLTIMINE LAEVA PRÜGIST Merre heitmiseks on keelatud: Plastik ning tooted sellest, plastiku tuhk jm Lähemal kui 25 miili kaldast ujuma jääv rimu Lähemal kui 12 miili kaldast toidujäätmed, paber klaas jm Läänemerel lähemal kui 12 miili kaldast toidujäätmed
(2) Laeva kapteni, kipri, tüürimehe, kapteniabi, laevamehaaniku, elektromehaaniku ja raadiospetsialisti (laeva juhtkond) meresõidu diplomi ja kutsetunnistuse juurde kuulub kinnitusleht, mis annab õiguse töötada kinnituslehel märgitud ametikohal. (3) Laevade (sh. remondis olevate ja ehitatavate) minimaalkoosseisu nõuded kehtestab teede- ja sideminister. Minimaalkoosseisu nõuded kehtestatakse laevadele kogumahutavusega 20 või enam ühikut ja kõikidele reisilaevadele. (RTL 2005,111,1709). § 1. Laevapere miinimumkoosseisu määramise alused (1) Laevapere miinimumkoosseisu määramise nõuded kehtestatakse kõigi reisilaevade kohta ning nende laevade kohta, mille kogumahutavus on 20 või suurem. (2) Laevapere miinimumkoosseisu määramisel arvestatakse, et miinimumkoosseis peab olema võimeline: 1) tagama navigatsiooni-, masina- ja raadiovahti kooskõlas Meremeeste väljaõppe,
jäätmed on üle antud sadama vastuvõtuseadmetele või teisele laevale jäätmed on põletatud juhuslik või avariiline jäätmete väljaheide o kuupäev ja kellaaeg o sadama nimetus või laeva geograafilised koordinaadid sel hetkel o jäätmete kogus ja kategooria o operatsiooni eest vastutava ohvitseri allkiri 34. Mis on laeva jäätmekäitlusplaan? Mida sisaldab? Iga laev kogumahutavusega enam kui 400GT ja millel on lubatud pardale võtta üle 15 inimese peab omama Jäätmekäitlusplaani (Garbage Management Plan). Selline plaan peab sisaldama kirjalikult sätestatud protseduure, mis kajastavad jäätmete kogumist, ladustamist, töötlemist ja teisaldamist ning selleks määratud varustuse ja sisseseade kasutamist. Plaanis peab olema ära näidatud selle plaani järgimise eest vastutav isik. Plaan peab olema koostatud laevapere töökeeles. 35
ja Silja moodustavad üheskoos Läänemere suurima laevandusettevõtte, mis on olnud Tallinki visioon. Missioon - Võimaldab enda klientidele kvaliteetseid teenuseid, mille aluseks on vastastikune ausus, mõistmine ja usaldusväärsus. Seda kõike soovist luua positiivne meeleolu. Kapten - on vastavat tunnistust omav laevajuht, kes omab õigust täita laevas kapteni tööülesandeid ja kohustusi. Suurema kui 20 kogumahutavusega laeva, reisilaeva ja kiirreisilaeva juhtimise õigust omav laevajuht. Kapten on laeva ainuisikuline juht, kes vastutab kõige eest, kapten on laevaomaniku esindaja laevas. Kapteni kohustusi ja õigusi kirjeldab kõige paremini lause "Kapten laevas Jumal taevas". Intendant - on personali ülem, kes annab ka iseloomustuse töölistele, nii tehnilisele kui ka restorani personalile üldiselt ülemus. Laojuhataja - Vastutab laotöö eest , et kõik laoülesanded oleksid korrektselt täidetud.
alalhoidmiseks vajalik laevastik puudub. Nendelt laevadelt ei laeku Eestile enam registritasusid, mis suurendasid enne riigi tulubaasi. Sotsiaalmaks laekub riiki, mille lippu laev kannab ja suurendab just selle riigi tulubaasi. Eesti jääb sellest välja. Eesti meremeestel puudub võimalus töötada Eesti lipu all ja saada osa Eesti sotsiaalkindlustusest. Viimane suur, üle 500-se kogumahutavusega pidevas rahvusvahelises sõidus olev kaubalaev „Kalana“ lahkus Eesti lipu alt 2014. aasta aprillis ning sellega märgitakse ühe ajastu lõppu Eesti laevanduse ajaloos. 1.1 Eesti laevandus Läänemeri sügavus ei ole suur ja ei kõlba suurte laeva läbimiseks võrreldes ookeaniga, ehk suure konteinerilaevad lihtsalt ei pääse Eesti sadamase. Aastaringselt ilma jäämurdjateta navigeeritav Muuga sadam ja konteinerterminal asuvad
4. Võõrast ankruketist/trossist vabanemine Ankur tõstetakse nii kõrgele, kui võimalik. Võetakse tugev taimkiust köis või terastross. Võõrast trossist või ketist tuleb läbi viia terastross või köis. Siis tuleb lasta oma ankur alla. Teine tross või kaabel jääb rippuma ja pärast raiutakse enda terastross või köis läbi. Pilet No. 05 1. Prügi käitlemine laevas Jagunevad: klaas, metall, plastik, toidujäätmed, paber. Kogumahutavusega 400 GT ja enam ning laevad kus laevapere liikmete arv on 15 ja enam peavad laevad omama prügiraamatut ja prügi käitlemise plaani. Sinna tuleb kanda kõik toimingud prügiga (üle parda, põletatud, ära antud), mõõtühikuks on kuupmeetrid. Kuskil ei tohi üle parda visata plastikut ja sünteetilisi aineid. Kaugused erineva prügi jaoks on 12MM (lubatakse üle parda heita toiduainete jäätmeid, paberist
Meditsiiniabi korraldamise mis tekivad laeva ekspluateerimisl, välja 4) Tegevus inimene üle parda Taimkiudtrossid on nõrgemad kui terastrossid nõuded laeval ja Eestis registreeritud laeval arvatud värske kala ja kala töötlemise jäägid. korral ja sünteestrossid. Katkemiskoormuseks nim nõutava meditsiinivarustuse nimekirja Kõikidel laevadel kogumahutavusega 400 ja Kui inimene kukkub üle parda teiste nähes ta minimaalset koormust, mille puhul tross kehtestab sotsiaalminister. (2) Laevapere liige enam ning laevadel, kus on 15 või enam päästetakse,kui ta jõuab ujuda temale visatud katkeb
Klassifikatsiooniühingud, laevade klassifitseerimine Tehniline järelvalve tsiviillaevade üle · on laeva ning selle seadmete ja varustuse vastavuse kontrollimine rahvusvahelistes konventsioonides ning käesolevas seaduses sätestatud nõuetele. · teostavad Veeteede Amet ja volitatud klassifikatsiooniühing. · tehniline järelevalve seisneb tehnilises ülevaatuses ja pistelises kontrollimises. TEHNILISELE JÄRELVALVELE KUULUVAD: · laevad kogumahutavusega 75 ja enam ning reisilaevad reisijate arvuga 36 ja enam · Alla 12-meetrise kogupikkusega laevale kohaldatakse väikelaevale kehtestatud nõudeid. Laevade ülevaatused, ülevaatuste liigid ja perioodilisus Veeteede Ameti poolt nõutud ülevaatused: · esmane ülevaatus; · iga-aastased ülevaatused · täisülevaatus; · erakorraline ülevaatus ( täielik või osaline lisaülevaatus) Laeva ülevaatamiseks antakse teatud ajavahemik (kahvel)
tehniline järelevalve seisneb tehnilises ülevaatuses ja pistelises kontrollimises. § 12. Laeva tehnilise järelevalve korraldamine teostavad Veeteede Am on laeva ning selle seadmete ja varustuse vastavuse kontrollimine rahvusvahelistes konventsioonides ning käesolevas seaduses sätestatud nõuetele. et ja volitatud klassifikatsiooniühing.Tehniline järelevalve seisneb tehnilises ülevaatuses ja pistelises kontrollimises. Kuuluvad laevad kogumahutavusega 75 ja enam ning reisilaevad reisijate arvuga 36 ja enam Teostavad volitatud klassifikatsiooniühingud , välja arvatud riigihaldusülesandeid täitev laev ja siseveelaev · Klassifikatsiooniühingu ja Veeteede ameti poolt nõutavad · esmane ülevaatus; · iga-aastased ülevaatused · täisülevaatus; · erakorraline ülevaatus ( täielik või osaline lisaülevaatus) Esmane: Laev viiakse dokki
annaabi.ee 
