äärde? Ø suurte jõgede orgudes on väga viljakas maa Ø üleujutused tõid põldudele rammusat jõemuda Ø tegeleti niisutuspõllundusega- kaevati kanaleid ja tammesid, mille abil juhatati vesi põldudele Kuidas tekkisid riigid? Ø niisutuspõllundus andis paremat ja kindlamat saaki- inimeste arv suurenes Ø inimesed asusid elama suurematesse asulatesse- tekkisid linnad Ø paljude inimeste kooselu, templite ehitamine ning kanalite rajamine nõudis kogukonnalt pingutusi- jäi pealike ülesandeks Mis on riik? Ø suur ja hästi organiseeritud kogukond Ø riigil on oma kindel maa- ala ehk territoorium, rahvas, oma valitseja ja kindel ühiskonna juhtimise kord Ø esimesi riike valitsesid kuningad preestrite ja ülikute toetusel- moodustasid ülemkihi Ø lihtrahvas maksis ülemkihile andamit Kuidas tekkis kiri? Oli vaja teada ja meeles pidada: 1) jõgede üleujutuste algust 2) kui palju peavad talupojad andamit maksma
* Talu- talupoja majandusüksus. Adratalupoegadel adratalud. Seotud pere kui talupidamisest elatuva kollektiiviga. Reeglina majandas üks pere üht talu. Kõige levinumad 1/2-4 adramaa suurused talud, piirid 1/8-8 adramaad, suurused piirkondlikult erinevad. Arvestati üksnes põllumaad. Igale talule kuulusid elu- ja majapidamishooned, mis aga ei olnud seotud muude kõlvikutega. Talupojal oli talule pärandatav kasutusõigus. Aluses sai feodaal talu kogukonnalt ära võtta vaid pärijate puudumisel. Ajapikku see praktika muutus. * Poolemaamehed – kui ühte talu majandas kaks peret, kes kandsid ühiselt talule määratud koormisi. Osalt pere jagunemisel * Saras – küla kasutuses olnud põllumajanduslikult kasutatavad maad. * Saraskond- maad ühiselt kasutav kogukond. Sarase maad võis kasutada üksnes kogukonna liige. Sarase moodustasid kõik kasutatavad kõlvikud- põllud, metsamaad, heinamaad, karjamaad, kalaveed, metsad.
Sellist käitumist nimet. instrumentaalseks käitumiseks ehk käitumist eesmärgi nimel (töökollektiiv, õppegrupp). 20. Ühiskond ja kogukond. Ka ühiskond on grupp. Kogukonnas tunnevad in. üksteist põlvkondade jooksul, ollakse omavahel mitteametlikult seotud, ühised esivanemad, elatakse läheduses. Ühiskonnas on suhted rohkem erilised, sotsiaalsed sidemed on vabatahtlikud, käitumises lähtutakse rohkem omakasust (instrumentaalne käitumine). Tänapäeval toimub üleminek kogukonnalt ühiskonnale. Paljud on selle üle kurvad, kuid ka kogukonnal on omad puudused. Kogukond piirab in. vabadust ja loovust, individuaalsust. Esimesena põgenevadki kogukonnast just noored. 21. In- ja outgrupid. In- grupp on see kuhu kuulume "meie" ja out-grupp on see, kuhu kuuluvad "nemad". "Nendevahelised" suhted on sageli vaenulikud. See jaotus on seotud etnotsentrismiga või arusaamaga, et meie grupp on parim.
Eestis leitakse merevaiku sageli naiste ja laste 21 haudadest. Samas on Zagorskis arvanud Zvejnieki kalmistu põhjal, et see oli ikkagi meestele tüüpilisem. Eestist on teada 314 neoliitilist merevaiguleidu. Enamasti on see vahetuse teel saadud materjal, vaid ühe Saaremaa tüki puhul on oletatud kohalikku päritolu. Eesti teenekas kiviaja-uurija Lembit Jaanits arvas veel 1950-60. aastatel, et vahetuskaubandus neoliitikumis oli väga primitiivne, kogukonnalt kogukonnale: mida kaugemale lähtepunktist, seda vähem vastavat kaupa leidus. Mirja Otsa uuringute kohaselt on merevaigu levik seotud pigem kaubateedega. On huvitav täheldada, et Eesti oli juba siis transiitmaa! NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR (3200/3000 ca 1900 ema) See on kultuur, mille kandjaiks traditsioonilises arheoloogias on peetud indo-eurooplasi, kes siia juba varem jõudnud soome-ugrilastega olevat segunenud. Uued seisukohad selles küsimuses vt edaspidi.
Platoni ajast alates kujuneb kujutelm allilma kohtumõistmisest. Rituaalne käitumine. Oluline oli jumalaid austada kohaste riitustega. Mentaliteet oli selgelt pragmaatiline. Põhiline oli loomade veristamine jumala auks. Veri mängis kreeka rituaalides olulist rolli. Iga inimene oli pädev jumalale ohverdama. Pühamus olid keelatud rüvedusega seotud toimingud: surm, sünnitus, seksuaalelu. Temenos äralõigatud, eraldatud (territoorium). Tempel oli annetus, kingitus jumalale kogukonnalt. 30. aprill Judaism Juudiks olemine käib emaliini pidi. Judaismi võib defineerida ka eluviisina. Religiooni ei saa eristada muust elust. Judaistika on teadus, mis tegeleb juudi kultuuri, religiooni, poliitika, ajaloo ja kunsti uurimisega. Judaismis on oluline mälu. Oluline on meeles pidada, kes ollakse, kust tullakse, sest rahval pole kaua olnud kohta ega alust, millele toetuda
kinnitas, et neid kanaleid kasutati kindlasti põldude niisutamiseks. Dillehay avastas inimasustuse jäljed selles piirkonnas juba 1989. aastal, kuid siis polnud tal kanalitest otstarbest veel aimugi. Zana oru kanalid on üks kuni neli kilomeetrit pikad ning on suunatud allapoole, viies mäestikujalamilt vett allpool asuvatele viljapõldudele. «Kanalite ehitamine ning aastaringne kasutamine, taimekasvatus ja saagikorjamine nõuab kogukonnalt ühiseid jõupingutusi,» kinnitas Dillehay LiveScience`ile antud intervjuus. Ta lisas, et selline koostöö sai toimuda ainult juhul, kui kõik majapidamised oma jõud ühendasid, mis omakorda on ühiskondliku arengu märgiks. Arheoloogide arvates aitas põllumajandustootmise efektiivsuse parandamine kaasa üleliigsete inimeste tekkele, kes hakkasid tegelema muude elualadega, mis omakorda kujunes otsustavaks sammuks tsivilisatsiooni ülesehitamisel.
vms), kujundajaks on seadusandja või valitseja ning eesmärgiks on hea elu. Linnriigi lõpp Aristoteles ütles, et inimene, kes saab elada ilma linnriigita (poliseta), on kas metsloom või jumal. Tegelik areng aga läks teist teed, linnriigid ei saanud jääda isolatsiooni, ega olnud piisavad iseenesetes ei majanduses ega poliitikas. Linnriigi lõpp Vana-Kreeka mõtlemine liikus järjest enam eemale kogukonnalt ja poliselt ning rohkem universaalse indiviidi, maailmakodaniku ja impeeriumi suunas. Epikuurlased väitsid, et hea elu ei realiseeru mitte polises, vaid hea elu on siis, kui inimene ei koge valu ja muret, vaid naudingut. Jumalad ei hooli inimestest, ei sekku inimeste asjadesse ning tark inimene ei tegelegi poliitikaga. Inimesed soovivad olla õnnelikud ning seejuures on nad ka individualistid (head kogevad kõik ühekaupa, mitte karjakaupa). Sellise individuaalse õnne püüdlus
Tegelik areng aga läks teist teed, linnriigid ei saanud jääda isolatsiooni, ega olnud piisavad iseenestes ei majanduses ega poliitikas. 23 Ettevalmistavad küsimused eksamiks (3. loeng): 1. Millised on kristliku poliitilise mõtte allikad? 3. loeng (20.02). Kristliku poliitikafilosoofia teke. Augustinus. Linnriigi lõpp Vana-Kreeka mõtlemine liikus järjest enam kogukonnalt ja polise kui autarkilise ja täiusliku elukorralduse juurest eemale ning rohkem universaalse indiviidi, maailmakodaniku ja impeeriumi suunas. Epikuurlased väitsid, et hea elu ei realiseeru mitte polises, vaid hea elu on siis, kui inimene ei koge valu ja muret, vaid naudingut (mis Aristotelese jaoks oleks olnud loomalik...). Jumalad ei hooli inimestest, ei sekku inimeste asjadesse ning tark inimene ei tegelegi poliitikaga. Inimesed
annaabi.ee 
