kujunenud romaani ja germaani kultuur. II vahekeskaeg 11-14 saj. 13 saj kõrgkeskaeg. III hiliskeskaeg- varauusag 14-16saj kriis katoliikluses ja reformatsioon. Keskaja lõpp, kas 1492 ameerika avastamine või 1517 luterlik reformatsioon. Feodaaltsivilisatsiooni tunnused: katoliiklus mõjutas igapäevaelu, feudalism e. ühiskonda korraldav normistik. Bütsans e. Ida-Rooma riik. Vabad maaharijad hakkasid rentima maad. Sõjaväeline ametnikkond, see aitas keisri võimule kaasa. Kogukondlikkus ja tsentraliseeritus. Keisril oli võimutäius, kirik allus ka keisrile. Põllumajandus oli edukas. Ringkäendusega seotuna kindlustas kogukond riigi maksude laekumise. 313 Milano edikt Rooma võttis kristluse riigiuskus. Kristluse levik suurenes üle kogu euroopa. Piiskoppide ül. preestrite ametisse pühitsemine, leeritamine, kirikute õnnistamine. Kateeder jumalakoda. Katedraal piiskopikirik. Piiskop katoliku kiriku ülevaataja. Kaanon vaimulikkonna nimekiri.
Vanema tütre naitumise puhul. S ja V keerulised. V ustavusel ei saanud alati kindel olla, kahekordsed. Suurtel vasallidel pisivasallid. Pärusvaldused läänid- isalt pojale ja senjöörid said pikka nina. Feodaalsuhted nõrgestasid kuningavõimu. Ja ka kodusõjad polnud harvad nähtused. Dongihoteseisused- rüütlid enamasti olid läänimehed, väike küla vaid., rõõtlid eeskujulikud sõjamehed, rüütlid-aadlid. Rüütlieetika- ustavus, (kogukondlikkus, poliitiline, feodaalne) heldekäelisus, vahvus. Dongihoteks saamine- paazina alustamine, kannupoiss, 20 a. Löödi rüütliks, tseremoonias kiriklikud ja sõjalised jooned Aadli elulaad ja rüütlikultuur Suurtemeestemänguasjad Ratsa sõdisid, piik-paisata sadulast maha, mõõk-lähivõitluses, kui piik oli katki läinu. Rõngassärk- paremini õhku lasi läbi, ambude ja pikkvibude kaitseks plaatvest, metallplaatidega. Kiiver-ka nägu, kilp- perekonnavapp
Feodaalkord- Põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasall andis ennast senjööri kaitse alla , vastu sai ta maad mida kasutada. Vasall pidi senjööri teenima. Rüütliks saamine- Rüütliks saadi, algselt tänu päritolule, ja hiljem pidi minema 7 aastasena kombeid õppima mõnes aadliperekonnas. 15 aastasena sai temast kannupoiss, ja 20 aastasena löödi ta rüütliks. Rüütlieetika- Ustavus mis jagunes omakorda kogukondlikkus, feodaalne, poliitiline. Kuningale kuuluv ustavus oli kõige nõrgem, kõige tugevam oli sidemed sugulusel jne. Sõjakäikudel saadud saak tuli jagada perekonnaga. Pidi võistlema vastavalt reeglitele ja sangarlikult. 4. Talupojad ja mõisamajandus: keskaja ühiskond kui agraarühiskond, suhtumine talupoega. Keskajaühiskond kui agraarühiskond- Ühiskond kus elati peamiselt maal ja elatuti põllumajandusest
Käsitletakse meie rahvusliikmena üleskasvamisega kaasnevaid paratamatuseid. Siin vastandub see ehk eraklikkusele või üksindusele, teiste mõjuta kasvamisele. Kultuuri asemel võiks ka kirjutada ühiskond või rahvuslik identiteet. (http://www.ekklesia.ee/oomega/3/kogudus11.htm) c) Siin peetakse silmas kultuuri kui inimsuhtlust ergutavat vabaajategevust. Vastandub suletusele, eraklikkusele. Sõna kultuur võiks asendada näiteks sõnaga suhtlus või kogukondlikkus. (web.suure-jaani.ee/failid/arengukavad/AK_vast_v_profiil.rtf) d) Siin peetakse silmas erikultuuri. Ehk kasvukeskkonnast tingitud teadmiste, väärtuste ja ettekujutuste kogumit. Sõna kultuur saaks asendada sõnaga kasvukeskkond või ühiskond. (http://lvrkk.ee/kristiina/Eva_Vahtramae/tarbija/demograafilised__ja_kultuurilised_mjuri d.html) e) Jällegi peetakse silmas keskkonda või ühiskonda. (https://arvamus.postimees.ee/2730216/martin-kala-salakaval-aeg)
tugevamatel liikmetel kinni maksta. Kommunistlikud fantaasiad (Moore, Campanella jne) vs realism (jakobiinide kommunistlik terrorireziim pärast SPR'i). Poliitiliste võimaluste avanemine neile, kes varem juhtimise või majanduse juures olnud ei ole. Sotsialismi termini esmakasutus 1827.a Inglismaal hüvede ümberjaotamist toetav ühiskond. 1840ndateks mõiste levinud üle Euroopa. Kesksed mõisted: tagasipöördumine religiooni juurde ja kogukondlikkus (ei paku jumalat, vaid kristluse kogukondliku päritolu rõhutamine, a la jõukad patroonid ja nende ümber kogunenud vaesemad liikmed, kes ei jaganud vaid usku, vaid ka materiaalset äraolemist); võrdsus (võimalus neil, kel varem ei olnud); vajadused (ajendatud romantilisest minevikku vaatamisest, mil inimese soovid olid mõistlikud; ei soovitud rikka taseme, vaid esmavajaduste rahuldamisel tuginevat võrdsust!).
b. Maskuliinsus c. Intelligents d. Võim Maaelu omadusteks peetakse: e. Perekond f. Puhkus g. Rahu ja vaikus h. Turvatunne Linna- ja maaelu vooruste üle vaieldes domineerivad 4 teemat: · Loomulikkus kunstlikkus ehk kas linn on tsiviliseeritum või hoopis patusem kui maa; · Tuttavlikkus võõrapärasus ehk linna seostatakse uue, eripärase ja ootamatuga, maaelu aga kõige tuttavlikuga; · Kogukondlikkus maal vs umbisikulisus linnas; · Traditsioon muutus ehk maa on seotud traditsiooniliste väärtustega, linna nende purustamisega 38. milliste tunnuste järgi on võimalik mõista millise asulaga on tegu? (vt tabelit) 39. linnade ökoloogia: kolm peamist mudelit. Kirjeldab inimese ja maakasutuse vahelisi füüsilisi suhteid. Lääne industrialiseerunud ühiskondades on linnad arenenud 3 põhimudeli kohaselt: a
Nimeta erinevusi, erinevaid tunnuseid. · Linnaelu omadusteks peetakse: Agressiivsus, Maskuliinsus, Intelligents, Võim · Maaelu omadusteks peetakse: Perekond, Puhkus, Rahu ja vaikus, turvatunne Linna- ja maaelu vooruste üle vaieldes domineerivad 4 teemat: Loomulikkus kunstlikkus ehk kas linn on tsiviliseeritum või hoopis patusem kui maa; Tuttavlikkus võõrapärasus ehk linna seostatakse uue, eripärase ja ootamatuga, maaelu aga kõige tuttavlikuga; Kogukondlikkus maal vs umbisikulisus linnas; Traditsioon muutus ehk maa on seotud traditsiooniliste väärtustega, linna nende purustamisega Karakteristik Maaelu Linnaelu Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 11 Sotsioloogia alused Liina Käär
Ohtlikuimad nakkushaigused ja vaktsineerimine. katk, tsüüfilis, rõuged, tüsenteeria, tüüfus. 18.saj rõugete pookimine, vaktsineerimine lehma rõugetega. Lääne-Euroopa ja Ida-Euroopa erinevad abielumudelid. Läänes: kõrge abiellumis iga(naine 20-25, mees 25-30). Hoida sündimust madalal- mehelt nõuti kindlat sissetulekut, naiselt kaasavara, max 4-6 last. Vanematel sõnaõigus abielusidemte loomisesl suur. Tuumikpered. Idas: noores eas(naised 16, poisid 19), suurpered, rohkem lapsi, kogukondlikkus Katoliku ja protestantliku kiriku erinev suhtumine abiellu. Katolik: abielu üks sakrament, samas mitteabiellumine pole taunitav.(Rooma kat vaimulikud ei tohi abiellida). Lahutusi ei luba Prot: mees on vastutav pool, vanapoiste üle tehti nalja, seksuaalsus on kohustuslik- askees taunitav. Teist korda abielluda ei tohi. Ilmastiku muutumine varauusajal, selle mõju demograafilistele protsessidele. 17.saj Eur dem. kasv pidurdus. Ilmastiku tõsine mõju- jahe kliima- ikaldusaastad- nälg. suurem
Võim · Maaelu omadusteks peetakse: Perekond Puhkus Rahu ja vaikus turvatunne Linnaelu vs maaelu Linna- ja maaelu vooruste üle vaieldes domineerivad 4 teemat: 101 · Loomulikkus kunstlikkus ehk kas linn on tsiviliseeritum või hoopis patusem kui maa; · Tuttavlikkus võõrapärasus ehk linna seostatakse uue, eripärase ja ootamatuga, maaelu aga kõige tuttavlikuga; · Kogukondlikkus maal vs umbisikulisus linnas; · Traditsioon muutus ehk maa on seotud traditsiooniliste väärtustega, linna nende purustamisega 14.1.1. Maailma TOP linnad populatsiooni alusel 1.Tokyo, Japan - 28,025,000 2. Mexico City, Mexico - 18,131,000 3. Mumbai, India - 18,042,000 4. Sáo Paulo, Brazil - 17, 711,000 5. New York City, USA - 16,626,000 6. Shanghai, China - 14,173,000 7. Lagos, Nigeria - 13,488,000 8. Los Angeles, USA - 13,129,000 9. Calcutta, India - 12,900,000
elektroonilises keskkonnas. Kogukonna mõiste hõlmab endas sotsiaalset sidusust, kuuluvust, kaasatust, on seotud võrgustumisega ning ühiste huvide alusel kokku tulemisega (globaalselt, lokaalselt või virtuaalselt). Kogukonnaliikmetel on midagi teineteisega ühist, mis teiseks: läbi selle eristab neid teistest gruppidest. (Cohen 1985, 12). Kogukond on mõiste, mida ei saa redutseerida riigile ega ka kodumajapidamisele, vaid kogukondlikkus viitab sotsiaalsetele seostele ja ühenduslülidele. Vastupidiselt riigile, viitas kogukond inimese igapäevasele vahetult kogetud ja otsesele elumaailmale, kuulumisele ja sotsiaalsusele. (Delanty 2009, 2). Me igatseme kogukondade järele, sest me tunneme puudust turvatunde järele, mis on kvaliteetse elu aluseks: samas pakub tänapäeva maailm aina vähem võimalusi meile seda tunnet kogeda. (Bauman 2001, 144).
annaabi.ee 
