Kui ettevõtte võõrkapitali hind on 5,5%, eelisaktsiakapitali hind 13,5% ja lihtaktsiakapitali hind 18%, siis milline on ettevõtte kapitali keskmine hind? Milline oleks antud kapitali struktuuri säilitamisel koguinvesteeringu suurus, kui firma kasutaks võõrkapitali 2000 tuhande euro ulatuses? võõrkapitalihind 0,055 eelisaktsiakapitali hind 0,135 lihtaktsiakapitalihind 0,18 kapitali keskmine hind ? koguinvesteeringute suurus ? kui firma kasutab võõrkapitali 2000 WACC= 21,52*0,055+5,33*0,135+73,15*0,18 15,07015 % D=21,52 2000 Ee=5,93 Es=73,15 100%= 9293,68 ????? Ettevõte kaalutleb, kas võtta vastu projekt, mille IRR = 12,8%. Tal on võimalik finantseerida seda investeeringut 2/3 ulatuses omakapitali arvelt, mille hind on 16% ja 1/3
Reaalselt R l lt suureneb b ühi ühiskondlik k dlik põhivara õhi netoinvesteeringute t i t i t võrra, õ mis i on siis ii koguinvesteeringute ja amortisatsiooni vahe. 13 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz % SKT-st Arengumaad 26 24 Arenenud 22 tööstusmaad 20 USA 18
a. kinnisvara b. võlakirjad c. jooksvad deposiidid d. veoautod 41. Milliseid kaupu nimetatakse nõudluse ja pakkumise teoorias alaväärtuslikeks teenusteks või kaupadeks? a. standarditele mittevastavat b. kui sissetulekute langedes kasvab nõudlus selle järele c. kui sissetulekute tõustes kasvab nõudlus selle järele d. kui sissetulekute tõustes kaob kaup müügilt 42. Netoinvesteeringud on a. planeeritud investeeringute ja tegelikult realiseeritud investeeringute vahe b. koguinvesteeringute ja amortisatsiooni vahe c. tasakaalupunkt piirefektiivsuse kõveral d. kõik investeeringud omavahendite arvelt ja tulumaksu vabalt 43. Monopsoniks nimetatakse turusituatsiooni, kus a. toimub ainult hulgimüük b. ostjaid on suhteliselt vähe, kuid müüjaid palju c. müüjaid on turul üks ja ostjaid on äärmiselt palju d. mõlemaid nii ostjaid kui müüjaid on vähe 44. Valitsus tõstis X kauba käibemaksu. Selle tulemusena nõudlus a
netoekspordi summa. SKP deflaator- on hinnaindeks, mis mõõdab SKP komponentide keskmise hinna muutust baasperioodi suhtes e. inflatsiooni. SKP nom deflaator = -------------------- * 100% SKP reaalne Inflatsioon = deflaator 100 SKP puhasprodukt: SKP D Puhasinvesteeringud on asendusinvesteeringutest üle jäävad uued investeeringud, mis võrduvad koguinvesteeringute ja amortisatsiooni vahega. Rahvamajanduse puhastulu- e. rahvatulu on ühiskonna majandussubjektide poolt teenitud kogutulu. Rahvatulu = SKP D kaudsed maksud 9.TARBIMINE, SÄÄSTMINE JA INVESTEERIMINE. Kogunõudlus- (AD) on rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel. Kasutatav tulu (Yd)-Kuna kahesektorilises majanduses pole avalikku sektorit ja järelikult
b. * deebetsisendid c. kreeditsisendid d. katteta tehingud 6. Milliseid kaupu nimetatakse nõudluse ja pakkumise teoorias alaväärtuslikeks teenusteks või kaupadeks? a. standarditele mittevastavat b. * kui sissetulekute langedes kasvab nõudlus selle järele c. kui sissetulekute tõustes kasvab nõudlus selle järele d. kui sissetulekute tõustes kaob kaup müügilt 7. Netoinvesteeringud on a. planeeritud investeeringute ja tegelikult realiseeritud investeeringute vahe b. * koguinvesteeringute ja amortisatsiooni vahe c. tasakaalupunkt piirefektiivsuse kõveral d. kõik investeeringud omavahendite arvelt ja tulumaksu vabalt 8. Leidke järgmisele tarbimisfunktsioonile vastav säästmise suurus, kui kasutatav tulu Qd on 500. C = 300 + 0,6 Qd a. 600 b. 0 c. * 100 d. 300 9. kui elastsuse arvutamisel saime elastsuskoeffitsiendi väärtuseks 2, kas siis on tegemist: a. * elastne b. ühikelastne c. mitteelastne 10. Paindlik aktseleraator eeldab a
d. Jah kuna suure netovara omamine nõuab ka suuremaid kulutusi nende korrashoiuks! Kas majapidamiste puhul põhjustab loodetava puhastulu tõus tarbimiskulude suurenemist? a. Mitte mingil juhul! b. Tavaliselt küll! Kas järgnev väide on tõene? Puhastulu suurenemine suurendab tarbimisnõudlust T ja suurendab ka säästmist S, kuid märksa vähem kui tarbimisnõudlust! a. Vale! b. Õige! Netoinvesteeringuteks nimetatakse: a. koguinvesteeringute ja säästude vahet. b. säästude baasil ja laenude abil tehtud investeeringute vahet. c. koguinvesteeringu ja amortisatsiooni vahet. Investeerimisotsuseid mõjutab: a. investori kuri naine! b. valitsuse monetaarpoliitika! c. inflatsiooni tase! d. loodetav kasumi määr ja reaalne intress Kas loodetava kasumimäära langus: a. Suurendab investeeringute nõudlust. b. Ei mõjuta kuidagi investeeringute nõudlust. c. Vähendab investeeringute nõudlust.
indeksi dünaamika ja võrdlus Läti, Leedu, Ungari, Soome ja Rootsiga? Eesti 34 % alguses ja 43 % lõpus ning dünaamika pigem kasvav. Läti 41 % ja 43% - tõusis ja siis langes tagasi. Leedu 16 % ja 28 % - tõus. Ungari 40-44 % andmed kolme aasta kohta ja kasvavad. Soome 19-21 % ja langes korraks kuid lõpuks võrreldes baasaastaga kasvas. Rootsis 16-19 % ja tõusis, väikesese langusega vahepeal. 218. Koguinvesteeringute tase Eestis võrreldes EL keskmisega? Eesti koguinvesteeringute tase 30 %, majanduskriisi ajal langes 20 % peale. Euroopa Liidust koguaeg 10 % üle, kuni majanduskriisini, mil tasemed ühtlustusid. 219. Tarbijahinna tase ja dünaamika Eestis viimastel aastatel? Võrreldes 2005. aastaga, mis on võrdsustatud 100% on koguaeg tõusnud kuni 130 % 220. Avaliku sektori investeeringute tase: Eesti võrdlus EL keskmisega? Eestil 5,25 % ja lõpus alla 4%. Võrreldes Euroopa Liiduga, siis Eestil kõrgemad. Eesti dünaamika vägagi laineline. 221
inflatsiooni. SKP nom deflaator = * 100% SKP reaalne Inflatsioon = deflaator 100 Sisemajanduse puhasprodukt võrdub SKP ja amortisatsiooni vahega. Eristatakse: koguinvesteeringuid; puhasinvesteeringuid. Puhasinvesteeringud on asendusinvesteeringutest üle jäävad uued investeeringud, mis võrduvad koguinvesteeringute ja amortisatsiooni vahega. Rahvamajanduse puhastulu ehk rahvatulu on ühiskonna majandussubjektide poolt teenitud kogutulu. Rahvatulu=SKPDkaudsed maksud. Tarbimine, säästmine ja investeerimine Kogunõudlus (AD) on rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel. AD (aggregate demand) Kogunõudluse komponendid: 1) planeeritud tarbimiskulutused (C); 2) planeeritud investeerimiskulutused (Id); 3)
216. SKP inimese kohta ostujõu pariteedi järgi hinnatuna: Eesti taseme suhe EL keskmisega – dünaamika aastatel 1997-2008? Eurostat. 44 217. SKP inimese kohta regionaalne dispersioon: Eesti regionaalse dispersiooni indeksi dünaamika ja võrdlus Läti, Leedu, Ungari, Soome ja Rootsiga? Eurostat, NUTS3 tase. http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/sdi/indicators/theme1 218. Koguinvesteeringute tase Eestis võrreldes EL keskmisega? Eurostat http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/sdi/indicators/theme1 45 219. Tarbijahinna tase ja dünaamika Eestis aastatel 1997-2007 ning selle võrdlus EL tarbijahinna taseme ja dünaamikaga? Milline oli tarbijahinna indeksi tase Eestis 2008. aastal? Milline mure on tarbijahinna tasemega seotud arvestades Eesti üleminekut eurole? http://epp.eurostat.ec.europa
annaabi.ee 
