soovitule. Liikluseeskirjad võimaldavad suurel hulgal liikluses osalejatel jõuda oma sihtpunktidesse, ilma et iga kord oleks konkreetselt vaja kooskõlastada, kes kuhu sõidab. Riigikeel on samuti käsitletav reeglite süsteemina, mis aitab koordineerida selle riigi kodanike tegevust. Viisakusreeglid teevad kooselu mõnusamaks (seegi on üks koostöökasu vormidest). Pareto-inferioorseks nimetatakse olukorda, kus ühiskonnaliikmete koguheaolu on võimalik suurendada, ilma ühegi liikme heaolu vähendamata. Pareto-optimaalseks (ehk Pareto-efektiivseks) nimetatakse olukorda, kus ühiskonnaliikmete koguheaolu ei ole võimalik suurendada ilma ühegi liikme heaolu vähendamata. Pareto-parenduseks nimetatakse olukorda, kus ühiskonnaliikmete summaarne heaolu suureneb ning ühegi osalise heaolu seejuures ei vähene. Kaldor-Hicksi parenduseks nimetatakse olukorda, kus ühiskonnaliikmete summaarne heaolu suureneb.
Bentham väitis, et maailmas tuleb inimestel tunda valu ja mõnu, valu on nende jaoks paha (va masohhistid) ja mõnu hea. Kui indiviidide valikud mõjutavad üksteist, siis valivad indiviidid koguheaolu maksimeeriva alternatiivi. Suurim heaolu suurimale arvule inimestele, oli utilitaristide deviis. Bentham väitis, et kõik inimesed arvestavad ühtemoodi õnne määratlust. Kuna see lause tundus liiga segane, otsustas Bentham seda ka matemaatiliselt näidata. Iga konkreetne kogemus oli mõõdetav nelja faktoriga: 1. sagedus, 2. kestvus, 3. juhuslikkus 4. lähedus. Hiljem, et enam matemaatiliselt täpsemaks minna, lisas Bentham veel kolm faktorit: 1. viljakus, 2. rõvedus 3
võileiva: näljase tarbija jaoks on võileiva tarbimisest saadav heaoluvõit ehk lisakasu väärt rohkem, kui selle soetamiseks kulunud raha ehk lisakulu. Teise võileiva puhul on lisakasu mõnevõrra madalam, kuid ületab veel lisakulu. Tarbija lõpetab võileibade ostmise siis, kui järgneva võileiva kulu on suurem võileiva tarbimisest saadavast tulust. Nii tehes maksimeerib tarbija enda heaolu ehk kogukasulikkust. Negatiivse piirkasulikkuse piirkonnas tarbimist jätkates väheneb tarbija koguheaolu (kogukasulikkus). 2. Mida toob majanduses kaasa olukord, kus kogupakkumine ületab kogunõudluse? Millistel tingimustel vajab eelnimetatud olukord riigipoolset sekkumist ja milles võiks see seisneda? Majanduse kogunõudlus on rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel. Majanduse kogupakkumine on rahvamajanduse reaalse kogutoodangu kogus, mida firmad tahavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel.
otseselt kuidagi, et riik igal juhul ja alati kahjustab vabadust ja peab sestap olema minimaalne. 6. Majandusliku liberalismi kaks peasuunda. Majandusliku liberalismi teoreetikud jagatakse kaheks vastavalt sellele millist tüüpi argumentatsiooni nad kasutavad. Loomulikele õigustele apelleerivad liberaalid eesotsas R.Nozickuga ründavad riigi sekkumist majandusse esmajoones moraalselt pinnalt, empiirilised (F.Hayek, M.Friedman) koguheaolu aspektist. Nozicku meelest läheb riigi tegutsemine üldise heaolu nimel vastuollu Kanti maksiimiga: ühiskonna eesmärkide saavutamiseks kasutatakse inimesi selles vahendina. Nozick on deklareerinud, et maksustamine on vargus (juhul kui korjab inimestelt legitiimselt so toga või pärandusena saadud raha) ning orjus, kuna paneb inimesed osa nende ajast tööle valitsuse heaks. Nozicku ideaalne "heaoluriik" on öövahirolliga minimaalne riik, mis täidab kolme funktsiooni: kaitseb indiviidi ja
tarbimiseks 10.a Nimelt on majapidamise tarbimisvõimalused piiratud tema sissetulekutega, mis moodustavad majapidamise tarbimiseelarve (tähis — money) — selle ulatuses on maksimaalselt võimalik tarbida 10b. Tarbimis- ehk hüviste komplektiks nimetatakse konkreetset kombinatsiooni erinevatest saadaolevatest hüvistest, oluline on nii hüviste koosseis kui ka nende kogus. 11. Kogukasulikkus koguheaolu või nauding, mida tarbija saab tarbitavast kaubast, kaupadest, teatud tegevustest; 12. piirkasulikkus Iga täiendava tarbitava ühikuga kaasnevat kasulikkust nimetatakse piirkasulikkuseks Iga kauba või teenuse puhul eraldivõetuna kehtib nö langeva piirkasulikkuse seadus: kuni me omame seda hüvist vähe, väärtustame me seda kõrgemalt, ja omatava (tarbitava) koguse kasvades väärtustame iga järgnevat kogust (ühikut) järjest vähem ja vähem 13. FIRMA KUI TOOTMISÜKSUS
Üheks piiriks on kahtlemata tema eelarve (budget), st milline on tema kasutada oleva raha koguhulk vaadeldaval ajaperioodil. Kuid eelarve ei ole kindlasti mitte ainsaks piiriks. Ei kuluta me ju enamasti kogu oma raha mingi ühe kauba või teenuse peale, vaid moodustame erinevatest hüvistest (igal eelarveperioodil) mingi komplekti. Iga täiendava tarbitava ühikuga kaasnevat kasulikkust nimetatakse piirkasulikkuseks (marginal utility) Kogukasulikkus (ehk TU, ing k total utility) koguheaolu või nauding, mida tarbija saab tarbitavast kaubast, kaupadest, teatud tegevustest. 3. Firmateooria: firma kui tootmisüksus. Püsi- ja muutuvkulud, keskmiste kulude ja piirkulu mõiste. Firma tulud ja nende sõltuvus turutüübist. Kasumi kujunemine. Piirkasumi ja kogukasumi mõiste. Turu tüübid ja optimaalse tootmismahu kujunemine erinevate turutüüpide korral. Tootmise üksuseks majandusteoorias on firma e ettevõte. Sarnaselt majapidamisele
ÜKSKÕIKSUSKÕVER kajastab kõikide nende hüviste geomeetrilist kohta, mille suhtes tarbija on ükskõikne. (Näitab tarbija soovi, kuidas ta tunneb oma heaolu, kui ta tarbib teatud koguses teatud kaupu. Ei näita tarbija rahalist võimalust antud kaupu tarbida, vaid soovi neid tarbida). Nagu nõudluskõver näeb välja. Pitsa tarbimine vs Coke-i tarbimine (limonaad). Kui ühe tarbimine väheneb, siis teise tarbimine kasvab. Ei saa mõlemat maksimaalselt tarbida. Kogunõudlus/koguheaolu on pidevalt sama. (Kui 1 pitsa = 2 kokat, siis nt max 10 pitsat ja 0 kokat või 20 kokat ja 0 pitsat). Nõudluse muutus ei ole lineaarne, vaid veidi hüperbooli moodi. Kui toodet A on palju, siis oled nõus suhteliselt enam Ast loobuma, et saada kaupa B, mida sul on ,,suhteliselt vähem". Kui sul on Bd juba piisavalt, siis su soov A-st loobuda väheneb. Iga ÜKK väljendab teatavat rahulolu taset, koordinaatide alguspunktist kaugemal
Riigi sekkumine majandusellu peab liberaalide arvates olema minimaalne ja piirduma peamiselt kodanikuõiguste kaitsega. Religiooni peetakse inimeste eraasjaks. Oluliseks peetakse ka võimu detsentraliseerimist ja kohalike omavalitsuste tugev- damist. Loomulikele õigustele apelleerivad liberaalid ründavad riigi sekkumist majandusse esmajoones moraalselt pinnalt, empiirilised liberaalid koguheaolu aspektist. Tänapäeval on liberaalne ideoloogia mõningate probleemide ees, sest raske on üheaegselt toetada turusüs- teemi ja valitsevat korporatiivset kapitalismi. Sotsialistlik ideoloogia seab liberalismi propageeritavad väärtused ja eesmärgid kahtluse alla. See ideoloogia kritiseerib ühiskonna sotsiaalset ebavõrdsust, omakasupüüdlikkust, ekspluateerimist. Ühiskond tuleks selle ideoloogia arvates rajada
annaabi.ee 
