kuid erinevus seisneb kas lahuse või elektoodmaterjali (erineva aktiivsusega amalgaamelektroodid) kontsentratsioonides (aktiivsustes). Erinevate lahuste aktiivsuste korral avaldub kontsentratsioonielemendi EMJ valemitega E=RT/zF lna2/a1 või E= RT/zF ln P2/P1 kusjuures a2 > a1 ja P2>P1 I. Kineetika põhipostulaatLihtreaktsiooni kiirus igal ajamomendil on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega astmetes, millised vastavad reaktsiooni stöhhiomeetrilistele koefitsientidele. Olgu meil on lihtreaktsioon: aAc1 + bB c2 =dDc3 + Ec4 Vastavalt kineetika põhipostulaadile: v= k*(c1)a *(c2)b , kus k on kiiruskonstant.Keemilise kineetika põhipostulaat tuleneb massitoimeseadusest:Keemilise reaktsiooni kiirus antud ajamomendil on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonidega, millised on tõstetud teatud astmetesse Reaktsioonide kineetilised tüübid Lihreaktsioonide kineetilised tüübid: Nulljärku reaktsioon (n=0) dc/dt= k0 Esimest järku
või elektoodmaterjali (erineva aktiivsusega amalgaamelektroodid) kontsentratsioonides (aktiivsustes). Erinevate lahuste aktiivsuste korral avaldub kontsentratsioonielemendi EMJ valemitega või kusjuures > ja > . Keemiline kineetika I. Kineetika põhipostulaat Lihtreaktsiooni kiirus igal ajamomendil on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega astmetes, millised vastavad reaktsiooni stöhhiomeetrilistele koefitsientidele. Olgu meil on lihtreaktsioon: Vastavalt kineetika põhipostulaadile: , kus on kiiruskonstant Keemilise kineetika põhipostulaat tuleneb massitoimeseadusest: Keemilise reaktsiooni kiirus antud ajamomendil on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonidega, millised on tõstetud teatud astmetesse. II. Reaktsioonide kineetilised tüübid Lihreaktsioonide kineetilised tüübid: · Nulljärku reaktsioon (n=0) · Esimest järku reaktsioon (n=1) · Teist järku reaktsioon (n=2)
ühe ühiku vorra.Tasakaalulised protsessid süsteemis sade- küllastunud lahus Vähelahustuvate ühendite korral püstitub lahuses heterogeenne tasakaal: (tahke) (lahuses) lahuses)Tasakaalus olevas süsteemis on tahke faasi kontsentratsioon konstantne ning ühendades kaks konstanti saame lahustuvuskorrutise avaldise : Rasklahustuva elektrolüüdi küllastatud lahuses on ioonide kontsentratsioonide korrutis(stöhhiomeetrilistele koefitsientidele vastavates astmetes) püsival temperatuurilkonstantne suurus.Ühendi sadenemise tingimuseksonKunalahustuvuskorrutis on konstantne suurus, siis ioonide kontsentratsiooni muutmisegalahuses on võimalik tasakaalu nihutada kas lahustumise või sademe tekke suunas.Rasklahustuva ühendi MmAn küllastatud lahusele samu ioone (Mn+ või Am-) sisaldava elektrolüüdi lisamine toob kaasa tasakaalu
Planaarkromatograafia on kromatograafia liik, mille puhul statsionaarseks faasiks on adsorbendi õhuke kiht (paber, metall-lehele kantud silikageel vmt), milles mobiilne faas (ehk vooluti ehk eluent) liigub kapillaarjõudude toimel. Kolonn-kromatograafia. Praktikas juhitakse ainete segu läbi kolonni täidise sobiva vedeliku vooluga (eluent ehk liikuv faas). Sorptsiooni ja desorptsiooni tulemusena jaotuvad segu komponendid liikumatu ja liikuva faasi vahel vastavalt kindlatele koefitsientidele, mida nimetatakse jaotuskoefitsientideks. Selle protsessi paljukordse kordamise tagajärjel liiguvad komponendid edasi erinevate kiirustega. See viib komponentide lahutumisele ning moodustuvad vastavad kiiremini ja aeglasemalt liikunud komponentide tsoonid. Kui mobiilne faas on vähem polaarne võrreldes statsionaarse faasiga, siis vähem polaarne aine liigub kiiremini ja polaarsem aine aeglasemalt (jääb tahapoole).
osavõtvate ühendite reaktsioonikiiruste vahel esineb korrutisega, kusjuures nende astmed vastavad reagendile. Selline võte võimaldab paremini juhtida jaoks reaktsioonikiiruse -seadus on teada).2.Iga ühendi X - H R TR = i C pi dT -Dif. Massibilansi keemilise kineetikast tuntud seos reaktsioonivõrrandi lihtreaktsiooni stöhhiomeetrilistele koefitsientidele: reaktoris toimuvaid reaktsiooniprotsesse. Sel puhul aga reaktsiooni--kiiruse seaduse leidmine igale T0 reaktsioonile.-3
Keemilise reaktsiooni kiirus:*Kiiruse all mõistetakse reeglina omaduse muutust ajaühiku kohta. Reakts. kiirus on kontsentratsiooni muutus ajaühikus. Kineetikas reaktsiooni kiirus defineeritud kui lähteaine kontsentratsiooni vähenemise või saaduse kontsentratsiooni kasvu kiirus => muutub reageeriva aine kontsentratsioon ajaühikus. Lihtreaktsiooni kiirus on igal ajamomendil võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonidega astmetes, mis vastavad reaktsiooni stöhhiomeetrilistele koefitsientidele. Massitoimeseadus: Keemilise reaktsiooni kiirus on võrdeline lähteainete kontsentratsioonide korrutisega. 29. Reaktsiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist, van't Hoffi reegel ja Arrheniuse empiirilised võrrandid? Keemiliste reaktsioonide kiirus kasvab temperatuuri tõustes. Van´t Hoffi reegel: temperatuuri tõstmisel 10 kraadi võrra kiireneb reaktsioon 2 kuni 4 korda. Kvantitatiivset seost temperatuuri ja reaktsiooni kiiruse (konstandi) vahel väljendab Arrheniuse võrrand.
Segu kokkusurumisel kaldub reaktsioon suunas, kus gaasimolekulide arv on väiksem. Rõhu langetamisel tekib juurde neid gaasilisi ained, mille molekule on rohkem. Endotermilise reaktsiooni korral nihkub tasakaal paremale, eksotermilise puhul vasakule. Tasakaalukonstandi sõltuvust temperatuurist kirjeldab van’t Hoffi võrrand: ln K2K1 = Hr0/R [1/T1 – 1/T2] kus K1 ja K2 on tasakaalukonstandid vastavalt temp-idel T1 ja T2 ning Hr0 on reaktsiooni entalpiamuut väljendatuna koefitsientidele vastavate moolide arvu ainete kohta. Ühik kJ. Katalüsaatori lisamine või eemaldamine ei mõjuta tasakaaluolekut. Mõjutab tasakaalu saabumise kiirust. 10. PEATÜKK HAPPED JA ALUSED Arrheniuse teooria – hape on ühend, mis sisaldab vesinikku ja annab reaktsioonil veega vesinikiooni. Alus on ühend, mis annab veega reageerides hüdroksiidiooni. (puudus: piiratud ühe lahusti, veega) Bronsted-Lowry teooria – hape on prootoni doonor. Alus on prootoni aktseptor
*Reaktsiooni kiiruse ühikuks on reeglina mol/ls. *Miinusmärk näitab, et reaktsiooni kulgedes kiirus väheneb (kui kiirus on defineeritud lähteainete kontsentratsioonide kaudu). *Tuleb reaktsiooni kiiruse juures ära märkida ka millise aine kohta kiirus käib. 2N2O5(g) 4NO2(g) + O2(g) [O2]/ t = -1/2 * [N2O5]/ t Kineetika põhipostulaat Lihtreaktsiooni kiirus on igal ajamomendil võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonidega astmetes, mis vastavad reaktsiooni stöhhiomeetrilistele koefitsientidele. aA + bB cC + dD Kiiruskonstant v= k[A]x[B]y Valemis esinev k on reaktsiooni kiiruskonstant, mis on üks kõigi võimalike kontsentratsioonide jaoks antud tingimustel. Kiiruskonstandi ühik sõltub reaktsiooni kiiruse avaldisest (reaktsiooni järgust) ja on selline, et reaktsiooni kiiruse ühik tuleks mol/ls. Reaktsiooni järk Keemilise reaktsiooni mehhanismi uurimisel on oluline teada reaktsiooni järku.
*Reaktsiooni kiiruse ühikuks on reeglina mol/ls. *Miinusmärk näitab, et reaktsiooni kulgedes kiirus väheneb (kui kiirus on defineeritud lähteainete kontsentratsioonide kaudu). *Tuleb reaktsiooni kiiruse juures ära märkida ka millise aine kohta kiirus käib. 2N2O5(g) 4NO2(g) + O2(g) [O2]/ t = -1/2 * [N2O5]/ t Kineetika põhipostulaat Lihtreaktsiooni kiirus on igal ajamomendil võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonidega astmetes, mis vastavad reaktsiooni stöhhiomeetrilistele koefitsientidele. aA + bB cC + dD Kiiruskonstant v= k[A]x[B]y Valemis esinev k on reaktsiooni kiiruskonstant, mis on üks kõigi võimalike kontsentratsioonide jaoks antud tingimustel. Kiiruskonstandi ühik sõltub reaktsiooni kiiruse avaldisest (reaktsiooni järgust) ja on selline, et reaktsiooni kiiruse ühik tuleks mol/ls. Reaktsiooni järk Keemilise reaktsiooni mehhanismi uurimisel on oluline teada reaktsiooni järku.
võime siis väita, et meie valimi põhjal leitud mudel on 95% tõenäosusega kehtiv ka üldkogumis. Samas tuleb jälgida, et ka mudeli komponendid oleksid statistiliselt olulised ehk suurus P-value peaks iga argumenttunnuse jaoks olema väiksem kui 0,05. Antud juhul osutub, et ühe argumenttunnuse puhul see nii ei ole ning sel juhul tuleb viia läbi uus regressioon, jättes välja mitteoluliseks osutunud argumenttunnuse (Inglise k). Viies läbi uue regressiooni, saame ka mudeli koefitsientidele uued, erinevad väärtused. Mudeli võib lugeda konstrueerituks, kui leitud mudelis on kõik argumenttunnused statistiliselt olullised. 79 Matemaatika ja statistika 2008/2009 SUMMARY OUTPUT Regression Statistics Multiple R 0,995 R Square 0,991 Adjusted R Square 0,991
annaabi.ee 
