Arvamuslugu Vanapaar röövib inimeste vara ja väärtesemeid. Kui nad teevad seda selleks, et rikkaks saada, siis ilmselt see neil ei õnnestu. Õnnestub kuid mitte kauaks. Nad jagavad kokku saadud vara ka teistega, kodututega. Vähemalt üks hea asi, kurva asja juures. Kuid ega see väga hea ei olegi, sest tegu on ju ikkagi röövitud kaubaga. Kodututel pole sellest kindlasti õrna aimugi. Sellessuhtes on asi veidi nutune. Varem või hiljem tabab politsei nad teolt ja pannakse vangi. Vangis olles ei tee nad ju rahaga midagi, leian mina. Kuid ma ei usu eriti, et see vanapaar saadetakse vanglasse. Ilmselt veedavad nad oma karistuse mõned kinnises asutuses. Mõnes mõttes saan neist ka aru. Äkki nad tahavad oma
varjupaigad, supiköögid, kuid eks nende jõudlus on piiratud ja vajajaid on tõenäoliselt rohkem. Pigem tuleks koduta jäämist ennetada, tuleb ise ennast kokku võtta ja võlgadest hoiduda, samas peaksid ka lähedased ja tuttavad inimest aitama, kui näevad, et ta on majanduslikuses kitsikuses. Paraku on tihtipeale ka sugulased ise hakkamasaamisega hädas ega suuda teisi enam aidata. Tähtis on hoolitseda ka nende inimeste eest, kes teevad tööd kodututega. Abirahad on ju väikesed. Siin oleks suuremat abi tarvis sotsiaalministeeriumi töötajatelt ja poliitikutelt. Iga inimene vajab lugupidamist, hoolitsust ja armastust. Tänan kuulamast!
Need, kes ennast aidata tahavad, need leiavad abi, kuid paljud ei taha. Tallinnasse on loodud supiköök, kus saab käia söömas sooja toitu. Viimasel ajal külastab supikööki iga päev ligi 250 inimest. On loodud ka kodutute töökeskusi, mis aitab neil jalule seda oma tulevikku. Maailmas peetakse ka kodutute jalgpalli Mme. Mitmed mängijad on sealt isegi oma kutsumuse leidnud ja saanud taas oma elu korda. 2010. aastal on juhtunud juba mitmeid õnnetusi kodututega seoses. On süttinud tulekahjud majades, kus nad üritavad peavarju leida lõket tehes. Siinkohal tuleb meelde klassiõe hiilgav mõte selliste õnnetuste vältimiseks. Ehitada paar kivist hoonet, kus kodutud saaksid käia peavarjul ja lõket tehes sooja saada. Sest tänavune talve ilm on käre ja külm, ning kodutud otsivad iga hinna eest sooja. Eelkõige tuleks meeles pidada, et ka nemad on inimesed just nagu meie. Ei tohiks nende peale halvasti vaadata või neid pilgata
võib-olla isegi õde ja vend. Eelnimetatud on lastekodus elavate jaoks kõik, millest nad vaid unistada saavad. Seetõttu on neil südames tihtipeale tühimik ning proovivad seda asendanda kõik võimalike vahenditega. Televisioonis on palju näidatud, kuidas lastekodu kasvataja on neile nagu ema. Annab neile nõu, ulatab abistava käe ning panevad uskuma imedesse. See näitab, et südamega asja kallal inimesi leidub ja mitte vähe. Ilmselgelt on võimalik võrrelda ka lastekodulapsi kodututega, kellel puudub igasugune peavari nii vihmastel kui ka külmadel ilmadel. Viimased peavad ise otsima endale toitu ja on õnnelikud isegi hallitanud saia leidmisel. Peaasi, et mõne suutäie päeva jooksul saaks. Nad peavad päeval leppima kohaga, kus neid ära ei aeta ning vähem segatakse. Õnneks on Eestis olemas kohad, kust saab asotsiaal öösiti viibida ja enamasti kord päevas sooja toitu süüa. Paljudele neist pakub see südames rõõmu, et nad täitsa tahaplaanile pole
puudub isiklik või üüritud eluase,alalised majutustingimused ning kes on suunatud ajutistesse alternatiiveluasemetesse või ööbib väljas"(Swärd 1999) Uurimuse tarbeks intervjueeriti 57 kodutut:39 meest ( neist 31 eestlast ja 8 venelast) ja 18 naist (12 eestlast ja 6 venelast).Keskmine vanus 46 aastat (meestel 47 aastat ja naistel 44 aastat).Noorim kodutu oli 27-aastane ja vanim 65-aastane.Euroopa kodututega võrreldes on Tartu kodutute keskmine vanus kõrgem.Kõige suurem grupp oli vanuseliselt 50-59 aastat(22 isikut).Alla 30-aastaseid ning üle 60-aastaseid oli võrreldes teiste vanuserühmadega vähe. UURINGU TULEMUSED Antud artikkel ei kajastanud kõiki tulemusi,mis uurimise käigus saadi.Kuigi kodutuse põhjuseid on mitmeid ja väga erinevaid,on paljudel juhtudel oluliseks aspektiks inimese institutsioonaalne minevik .
registreid loodi GIS. Puudujäägid: tänapäeva maailmas ei summuta vahemaa enam nii palju (veonduse ja side arengu tõttu). Regiooni mõiste ikka vana. Ärid on globaalsed, raha liigub mujale. LÄHEM VAADE VOOLUDELE Humanistlikud geograafid. 1960ndate lõpp 1970. Eesmärk: inimeste ruumilise käitumise mõistmine. Meetodid: 1) osaluseksperiment mindi ja elati uuritavate elu (undercover nt noortekampades, kodututega), 2) intervjuumeetod, 3) ankeetküsitlus. Kas selline paiknemine on vabast tahtest või ühiskonna, majanduse, kultuuri, struktuuri mõju? (vaba tahe või kaalutud, et kohas X võib saada peksa, kohas Y on kallis, kohas Z ei pruugi olla isikule meeltmööda). Inimese uurimine mikro (indiviid) ja makro (grupp) tasemel. Läheb vaja üldistavaid teooriaid. Humanist vs positivist. Humanist: tegeleb mikrotasemega, uurib inimeste kujutlust maailmast. Tõde
registreid loodi GIS. Puudujäägid: tänapäeva maailmas ei summuta vahemaa enam nii palju (veonduse ja side arengu tõttu). Regiooni mõiste ikka vana. Ärid on globaalsed, raha liigub mujale. LÄHEM VAADE VOOLUDELE Humanistlikud geograafid. 1960ndate lõpp 1970. Eesmärk: inimeste ruumilise käitumise mõistmine. Meetodid: 1) osaluseksperiment mindi ja elati uuritavate elu (undercover nt noortekampades, kodututega), 2) intervjuumeetod, 3) ankeetküsitlus. Kas selline paiknemine on vabast tahtest või ühiskonna, majanduse, kultuuri, struktuuri mõju? (vaba tahe või kaalutud, et kohas X võib saada peksa, kohas Y on kallis, kohas Z ei pruugi olla isikule meeltmööda). Inimese uurimine mikro (indiviid) ja makro (grupp) tasemel. Läheb vaja üldistavaid teooriaid. Humanist vs positivist. Humanist: tegeleb mikrotasemega, uurib inimeste kujutlust maailmast. Tõde
probleemiga tegelemisel loota avalikkuse toetusele. Ühiskondlik suhtumine ei soosi seega probleemiga tegelemist. (Parder M. L. Eetikaveeb 2010) Samuti jääb hüüdja hääleks kõrbes kodutute enda arvamus - vaesusküsimustega tegeleva MTÜ EAPN juhi Kärt Mere hinnangul ei kuulda kodutute häält ühiskonnas, sest nad ei ole organiseerunud ja neil puudub esinduskogu. (Parder M. L. Eetikaveeb 2010) Üheks suuremaks probleemiks kodututega seoses on tugivõrgustiku puudumine - kui puuduvad perekond ja sõbrad, on kodutuks jäänul eriti raske oma olukorrast välja rabeleda. Neil puudub jõud ja motivatsioon oma olukorrast väljumiseks, sest elu poolt neile esitatud väljakutsed on nii füüsiliselt kui eriti psühholoogiliselt laostavad olnud. (Parder M. L. Eetikaveeb 2010) Kui aga vaadata Eesti Põhiseadust ja Sotsiaalhoolekande seadust (1995!), saame teada,
Teine teooria, mis kodutusega seondub psüühiliste häiretega. Kodutus on kõige selgema soolise aspektiga sots probleem. Kodutus on selgelt meeste probleem maailmas 1 5-le, 1 6-le. Eestis samal ajal naiste ja meeste vaesusnäitajad pole väga erinevad. Miks on kodutus meeste probleem? Mehed ei lähe abi paluma. Tihti algab töökaotusest. Kui pere laguneb, siis tavaliselt kodust lahkub mees. Sel mehel ka sageli alko probleem, töötu. Kodututega tegelemine eesti on täielikult kohaliku omaval rida. On varjupaigad, mis on öö ära magamiseks. On majutusüksused alaline elukoht, tuleb maksta. Ja rehabilitatsioonikeskus suur sõjamäel. Need teenused töötavad pigem kodutuse tagajärgedega. Kas ja kuivõrd on kodutul võimalik leida abi, sõltub kohalikust sotstöötajast. Kikas räägib loo keila sotstöötajast, kes leidis ühe sotsiaali, keda aidata. Poes leidis selle, kes tahtis osta koeratoitu ja viina
Ta võttis üle ristiusu ning selle võttis ta üle ilma muutusteta. Aastal 496 toimus ristiusu ülevõtmine. Lääne-Euroopas toimus üldine kultuuri allakäik. Paljud tekstid säilisid tänu kirikule. 2) Kirik varakeskajal Kristlus oli põranda alune religioon. Neil ei lubatud avalikult tegutseda. 4.sajandi alguseks tohtisid nad avalikult tegutseda. 4.sajandi lõpuks sai ristiusust Rooma riigi ametlik usk. Sotsiaalabi tähendab, et riik tegeles vaestega, leskedega ja kodututega. Hoolitseti haigete eest, säilitati antiikkultuuri. Hariduse andmine oli kiriku käes. Kiriku hoone andis varjupaiku. Kiriku hierharhia oli allumisvahekord. Kõige tähtsam oli Rooma peapiiskop. Esimene paavst oli Peetrus. Paavstile allusid peapiiskopid. Peapiiskoppidele allusid piiskopid. Neile allusid preestrid. Nemad oli kogudude vaimulikud. Piiskop oli mingi piirkonna ülevaataja. Kirikukogus arutati erinevaid asju. Eremiidid (erakud) asusid elama üksikutesse paikadesse. Nad palvetasid,
annaabi.ee 
