Millist jumalat oleks Eestile vaja? Minu jaoks ei ole kodu nelja seina ja laega ruum, vaid koht, kus on kodutunne ning positiivne emotsioon. See on ja jääb mulle kohaks, kuhu naasen nii heas kui halvas. Kodutunnet aitavad tekitada inimesed, kes seal on ning nendevahelised suhted. Kahjuks tunnen, et Eestis on paljud kodud sellest tundest ilma jäänud. Sellepärast arvan, et Eestile kõige sobilikum jumal on koldetule ja kodurahu jumalanna Hestia. Hestia on oma loomult, nagu eestlanegi: tagasihoidlik, lihtne ja vähenõudlik. Surelikud armastasid just teda jumalatest enim ja kodus ohverdati tihti temale kõige esimesena. Hestia aitaks eesti peredel lahti saada koduvägivallast
individuaalne ning mõjutegureid teatud paikapaneva suhtumise kujunemisel on mitmeid. Me elame maailmas, kus kõik on muutuv ning arenev. Erinevad põlvkonnad kogevad erinevaid sündmusi ning sündmused omakorda mõjutavad mõttelaadi. Liikudes ise lapsevanemana ühes põlvkonnast teise, olen mõistnud, et muutustele vastu ei saa. Loomulikult on võimalik hakata vastu misiganes uuendustele või püüda säilitada head ja turvalist kodutunnet, aga pidevalt muutuvas maailmas – ning ka Eesti on tükike sellest maailmast – on tunduvalt lihtsam olla avatud mõtlemisega ning kohaneda muutustega, integreerida muutused oma ellu. Meie juured on need, kust me oleme alguse saanud, aga kui me soovimegi jääda oma juurte juurde, siis ei jõua me kunagi viljade juurde. Sinna jõudmisel aga on vaja läbida mitut erinevat faasi. Samamoodi ei saa me olles keskeas minna tagasi lapseikka, need on erinevad etapid. See on areng, see on elu.
Kindlasti leidub ka inimesi, kes on üdini halvad neid ümbritsevate inimeste vastu. Samas ma ei usu, et nad on sündides juba endale sellise iseloomu saanud. Pigem ongi seda kujundanud ümbritsev keskkond: kodu, vanemad, sõbrad, kool ning üleüldse ühiskond. Keskkond juhib halvale teele ning vanemas eas on halba käitumist raske muuta. Juhul kui vanemad jätavad lapse tähelepanuta, sõbrad viivad noore halvale teele ning kodutunnet ja tõelist sõprust lapsel kunagi ei tekkinud, siis on väike tõenäosus, et sellisest keskkonnast on sirgunud teistega arvestav täisväärtuslik ühiskonna liige. Ning inimene ei ole selles kuidagi ise süüdi. Muidugi on võimalus, et sellises keskkonnas kasvanud inimene kujundab oma elu selliselt, et ei tema ega ta lapsed ei peaks tulevikus sellist elu elama. Ilmselt on olemas ka loomu poolest väga halbu inimesi, kuid sel juhul võib tegemist olla mingisuguse haigusega
või pigem tühjendab nende rahakotti rohkem, kui teised elektripakkujad. Samas, visioon on lihtsasõnaliselt ja kergelt mõistetav. 4. MTÜ PAJU PANSIONAADID Missioon: Toetame oma pansionaatides inimeste sotsiaalset ja tervislikku toimetulekut. 2 Visioon: Aastal 2013 on MTÜ Paju Pansionaadid ühiskondliku arvamuse poolt respekteeritav, rahvusvahelistele nõuetele vastav, kodutunnet pakkuv hoolekandeasutus Lõuna-Eestis, kus on tagatud erivajadustega täiskasvanutele kvaliteetsed sotsiaal- ja tervishoiuteenused ning eale ja seisundile vastavalt klientide toimetuleku säilitamine ja parandamine. Kommentaar: antud visioon on laiahaardeline ja suuremahuline. Kui see ettevõttel õnnestub, võivad nad küll uhked enda üle olla. 5. VALGA KESKRAAMATUKOGU Valga keskraamatukogu missioon: Valga Keskraamatukogu on linna ainuke avalik
Lapsena õppis oma käel tsellot ja viiulit. Töötas pangas ja läks pankrotti, hakkas kabarees muusikuna mängima. 1933 emigreerus U.S.A-sse. Iseloomulik värvidemäng, teravajoonelised meloodiad, dissonantsid, äärmuslikud kontrastid. Ta loomingu saab jagada 3 perioodi: 1) hilisromantiline periood . ,,Kolm väikest pala kammerorkestrile" , ,,Gurrelaulud" , ,,Kirgastunud öö". 2) Atonaalne periood s.t ei ole põhihelistikke, lõpetatuse ja kodutunnet ei teki , pooletunnine ooper ,,Ootus" , melodraama ,, Kuu Pierrot" 3) Dodekafoonia- 12 tooni, 12. heliredel e helirida, s.t ükski noot ei kõla, kui eelmised 11 pole olnud , klaveripala ,, Ser lancem e kõige aeglasem" Pärast mitme stiili koosmõju kirjutab veel palju jutustajale, koorile ja orkestrile, üks tuntuim ,,Ellujääja Varssavist" , ,,Mooses jaTron" Avangardism. See ei ole ühetähenduslik stiilimõiste. Selle termini alla mahuvad mitmed kompositsiooni
Koolidele lugemisõpikute tegemine oli väga tähtis ning väga hea idee, kuna kui varasest east alates lapsele eestimeelsust sisendada, võib kindel olla, et lapsest kasvab tubli patrioot, kes hoiab eesti vaimu sees. Erinevaid üritusi, organisatsioone ja seltse loodi palju. Rahva ühtekuuluvustunde suurenemisel mängisid need suurimat rolli. Lõpuks ometi tegutsesid eestlased ühiselt, nad tundsid sõnuseletamatut ühtekuuluvustunnet, kodutunnet. Kuigi rahvuslikus liikumises oli suure vaimustuse järel tekkinud teatav seisak, ei saa neid aastaid siiski taandarenguks pidada. Rahvuslikud organisatsioonid omandasid vajalikke tegutsemiskogemusi, rahvusteadvus levis aina laiematesse kihtidesse ning muutus argipäevaseks nähtuseks. Ärkamisajal ei saadud küll veel reaalselt mõelda omariikluse tekkimisele, kuid saadud organiseerimisoskused ja ühtekuuluvustunne pani sellele kõva vundamendi
Lastel on võimalus kasutada erinevaid teraapiat, näiteks saviteraapia ja peeteraapia. Vabatahtlikud lastekülas on alati oodatud ja igal perel on üks või kaks vabatahtliku. Vabatahtlikud aitava lapsi ii õppimisel kui ka vaba aja veetmisel. Pärast lasteküla jõuavad lapsed noortekodudesse. Eesti SOS lastekülades elavad lapsed, kes jäid ilma oma bioloogiliste vanemate hoolduseta. SOS lasteküla eesmärgiks on pakkuda vanemliku hooleta jäänud lastele samasugust kindlus- ja kodutunnet nagu on nende eakaaslastel. 10 Neljapäev Kodutute varjupaik Kodutute varjupaik, mis asub Rakveres on avatud kellast kaheksa õhtul kuni kella kaheksani hommikul. Päevasel ajal varjupaik on suletud. Talve perioodil varjupaik on avatud ööpäevaringselt. Kodutute varjupaik on kodu inimestele, kellel ei ole kodu. Tulevad ka inimesed, kellel on kodu aga mingisugustel asjaoludel nad ei saa seal ööbida. Öömajasse
kasvatajate puhul rääkida psühhopatoloogilisest mudelist (sel juhul on väärkohtlemise põhjuseks väärkohtleja kalduvus tajuda endast sõltuvaid inimesi moonutatult, raskused agressiivsete impulssidega toimetulekul ja enda väärkohtlemise kogemus lapseeas). Tuleb nentida, et lastekodulastel võib esineda psühhopatoloogilisi probleeme, mis võivad põhjustada vägivaldsust kaaslaste suhtes. Pigem onlastekodu puhul probleem privaatsuse astmes- liigne avalikkus ei tekita lastes kodutunnet, samas aga kinnine asutus soodustab laste väärkohtlemise võimalust. Samuti saab lastekodu kasvandike puhul rääkida spetsiaalse ohvri mudelist (lapsed kutsuvad ise enda väärkohtlemist esile). On lapsi, kes oma füüsiliste võikäitumisiseärasuste tõttu satuvad sagedamini väärkohtlemise ohvriks. Lastekodulaste puhul võivad need iseärasused olla järgmised: omaksvõetud ohvri roll juba enne lastekodusse tulekut; füüsiline puue või krooniline haigus; sotsiaalsete oskuste
jne. Millega lapse huvi äratada? Mis raamatus haarab? Mida raamat õpetab?: Haarab positiivsus ja hea tuju raamatu vältel, on ka ilusad pildid. Raamat õpetab, et arstil käik on selleks, et sinu hambad oleks terved ja, et kui sa hambaid pesed iga päev, siis oled väga tubli. E. Valter „Pokuraamat“: idee ja sõnum, tegelased, raamatu populaarsuse põhjused. IDEE, SÕNUM: Pokud hakkavs otsima kodu vastavalt oma tundedele- nad ootavad kodutunnet. Kodutunde leidsid nad vaiksest kohast, kus elas Puuko- vanem meesterahvas. Koos tehakse erinevaid tegevusi. Raamat annab edasi sõnumi, et koos on alati toredam, kui üksi ning vahepeal peabki järgima just enda südametunnet. TEGELASED: Pokud, koer Eku, kass Sooru, mees Puuko. RAAMATU POPULAARSUSE PÕHJUSED: väga ilusad pildid, loodus on tehtud elavaks, Valter on metsakultuuri osavalt põiminud ühiskonna osaks, Pokud on armsad. K
• Laulupidu Tallinnas kuhu kogunes rahvas Eestit ja kulmineerus lõpulauluga " mu isamaa on minu arm" see oli ühte hoidmise tunne ja rõhutati oma identiteeti. • Tunti kõigi tugevamat vastuseisu tolleaegse poliitilisele režiimile. • Taasiseseivumisega vabanes rahvakultuur politiseerituvusest, enesemääratuslik vaakum vastuolu. • Eeldas eestlaste identiteedi tugevdamist ja seda tehti sellega et taastati vanad seltsid, rahvamajad, rõhutati kodutunnet, otsiti ülesse paikkondlike pärimus -traditsioone. • vastu oli sellele Globalireeuv turumajandus, lääne tarbijalikkus ja see põrkus kokku rahvusliku püsimajäämise ideaaliga. • Majanduse järsu liberaliseerumisega ei jätkunud massi harrastuseks rahalisi ja inim ressursse. • See andis tunda maapiirkondades. • Traditsioonilist käelist osavust nõudvat vaba aja tegevused (õmblemine, kududmine, puutöö) vähenes nendega tegelejate arv.
annaabi.ee 
