Vahel esineb ka aastaajalist varieeruvust, näiteks Alpides talvel on kodupiirkond 50 150 hektarit, suvel aga suurem ja 400 hektarit. Asustustihedus sõltub elupaigatüübist, aga enamasti 5 45 isendit/km 2. Alpides ja Norras rändavad punahirved suviste ja talviste kodupiirkondade vahet (Norras kuni 6 km). Noored emased punahirved on oma kodupaigale väga truud, nende kodupiirkonnad kattuvad tihti ema omaga. Enamik noori pulle lahkub pesapaigast 1 2-aastaselt, vastavalt kodupiirkonnast. 1-aastaselt lahkuvad pesapaigast, mis asuvad metsas, ning lagendikel läheb pullide lahkumisega 2 aastat aega. Sotsiaalne käitumine Metsades: emahirved on enamasti sotsiaalse käitumise keskmes, pullid aga alamal sotsiaalsel tasemel. Mägistel maadel elutsevad sigimises osalevad emahirved madalamatel nõlvadel, nooremad emased asuvad kõrgemal. Pullid suvel kõigekõrgemal, talvel aga laskuvad kõige madalamale
Vanas metsas pesitsev väike- konnakotkas varitseb saaki kaitseala lähikonna niitude kohal. Looduskaitsealal tunnevad ennast hästi kõik Eestimaal tavalised loomad, sest jahti ei peeta. Veerohkus soosib poolveelise eluviisiga loomi kobrast, minki ja saarmast. Karu, hunti või ilvest matkaja enamasti ei kohta, küll aga võib siin-seal näha nende tegutsemisjälgi. Suurkiskjate jaoks on Endla küll väike osa nende kodupiirkonnast, kuid oluline turvaala, kus poegi kasvatada ja inimeste surve eest varju leida. Rästikud ja sisalikud on rabadele iseloomulikud roomajad. Rästiku nägemine soos pole siiski igapäevane. Endla Loodsukaitseala kodulehekülg [http://www.endlakaitseala.ee/?id=628]05.10.10 9 Taimed Looduskaitsealalt on teada üle 460 soontaime liigi. Samblikke on leitud 130 liigist.
28 ruutkilomeetrist Jaapanis emastel karudel kuni üle 3750 ruutkilomeetrini Yellowstone's, USAs (see ei ole ilmselt ülemine piir). Seega on samal alal elavate isaste karude kodupiirkond on enamasti vähemalt kaks korda suurem sama piirkonna emaste kodupiirkonna suurusest, eriti on selline erinevus märgatav kevadel ja suvel. Emaste karude kodupiirkonna suurus oleneb suuresti nende reproduktiivsest staatusest, olles indlevatel emastel karudel kuni 5 korda suurem mitteindlevate emaste kodupiirkonnast ning jooksuaegne kodupiirkond on mitteindlevate emaste hulgas väikseim sama aasta poegadega emastel, ilmselt on selle põhjuseks isaste karude vältimine väikeste poegadega emakarude poolt, kuna üsna sage nähtus karude puhul on liigisisene kannibalism. Pruunkarude kodupiirkonna suurus oleneb ka populatsiooni geograafilisest asukohast, mis ilmselt on tingitud elupaiga produktiivsuse erinevustest kus on rohkem süüa, seal ei pea nii palju liikuma toidu otsimiseks
Väikestel ojadel ja kraavidel hõivab saarmas ulatusliku ala, samas piisab veerikastel, soodsate varjeoludega looduslikel veekogudel hoopis vähemast. Eestis asustab saarmapesakond keskmiselt 6,5 kilomeetri pikkuse jõelõigu, aga see võib olla ka kaks-kolm või kümne kilomeetrit. Poegadega pesakond elab üsna lühikesel, paari kilomeetri pikkusel veekogulõigul, kus jagub toitu ja varjepaiku. Talvel, kui veekogusid katab jää, on saarmad üsna sageli sunnitud lahkuma oma kodupiirkonnast ja otsima toitumisvõimalusi kärestike alal: suuremate kärestike ja veskipaisude lähikonda koonduvad siis mitme pesakonna loomad, kes siiski püüavad vältida omavahelist kokkupuudet. Talvel rändavad saarmad enamasti väiksematele lisajõgedele, kus leidub jääaluseid tühikuid, allikakohti ja vaba vee alasid: need on paigad, kus leitakse rohkem toitu. Sageli on varjetingimused seal kesised, mistõttu loomad peatuvad ka juhuslikes varjetes puujuurte ja tuulemurru all
lendoravad ei lähe. Tuleb minna suure ringiga ja paljude haakidega ning tõenäosus sel teel hukka saada on ülimalt suur. Ühenduskoridoride puudumine põhjustab ka mõne elupaiga tühjaksjäämise, juhul kui sealsed asukad on mingil põhjusel hukka saanud – uusi elanikke juurde ei tule, sest nad lihtsalt ei pääse sinna. Ka on osa varasemate teadmiste põhjal määratud kaitsealused püsielupaigad liiga väiksed ja hõlmavad vaid osa lendorava tegelikust kodupiirkonnast. Lendoravad liuglevad puult- puule, seega on vaja, et neil oleks võimalik liigelda ka oma pesapaiga läheduses, et koguda materjali selle ehitamiseks ning toitu. Samuti on kõige tähtsamaks muidugi see, et isendid saaksid omavahel kokku ja paarituksid, et anda järglasi. Lisaks sellele, et mõelda lageraiete vähendamisele, tuleb mõelda ka nii, et säiliksid võimalikud teed (puud) lendoravatele liikumiseks.
lendoravad ei lähe. Tuleb minna suure ringiga ja paljude haakidega ning tõenäosus sel teel hukka saada on ülimalt suur. Ühenduskoridoride puudumine põhjustab ka mõne elupaiga tühjaksjäämise, juhul kui sealsed asukad on mingil põhjusel hukka saanud uusi elanikke juurde ei tule, sest nad lihtsalt ei pääse sinna. Ka on osa varasemate teadmiste põhjal määratud kaitsealused püsielupaigad liiga väiksed ja hõlmavad vaid osa lendorava tegelikust kodupiirkonnast. Lendoravad liuglevad puult- puule, seega on vaja, et neil oleks võimalik liigelda ka oma pesapaiga läheduses, et koguda materjali selle ehitamiseks ning toitu. Samuti on kõige tähtsamaks muidugi see, et isendid saaksid omavahel kokku ja paarituksid, et anda järglasi. Lisaks sellele, et mõelda lageraiete vähendamisele, tuleb mõelda ka nii, et säiliksid võimalikud teed (puud) lendoravatele liikumiseks.
tuleb loobuda tarbetutest sentimentidest. Kujutada ei tule kuningaid, kindraleid, vaid ajaloo kujutamisel tuleb valida mingi keskmine inimene. Thackery lõi algul markantseid anti-kangelasi, kuid lõi hiljem üritas luua oma aja kangelast. Tekib arusaam, et kirjanik saab rääkida tõeselt sellest, mida ta tunneb. Inglise kirjanduses hakkas toimuma see, et autorid hakkasid kitsendama oma vaatenurki. Nt George Elliot kirjutas oma kodupiirkonnast. Prantsusmaal tuli romantism ja realism peale ühe lainena. Prantsusmaal oli tüpiseerimine väga edukas. Ühel ajal kirjutavad Balzac ja prantuse üliromantiline luuletaja Lamartaine(?). Õitses Scotti stiilis seiklusromaan. Mis sai romantilisest luulest? Luulesse tuleb märgatav objektsus. Palju hakatakse kirjeldama objekte, võivad olla nt arhitektuur, mingi hoone, mingi pilt, mingi kuju. Taaskehtestub justkui klassitsistlik nõue kirjutada luulet võimalikult perfektselt
Henriku kroonika püüab Bremeni piiskoppi varju jätta. Kogu see Riia misjoniga seotud inimeste rühm oli tegelikult väga väike hulk inimesi, kes olid omavahel perekondlikute sidemete kaudu seotud. Albert von Buxholden? - kõik olid omavahel suguluses. Piiskop Alberti vend sai Tartus piiskopiks, sama perekonna liikmed said Liivimaal läänistusi - kogu Liivimaa vallutuslugu pole midagi muud perekondlik väljasõit oma kodupiirkonnast Liivimaale. Selle asja resultaat oli uute riikide rajamine, see on hämmastav kui väike see inimeste ring oli ja teiseks see, et oma aja sotsiaalses hierarhias oli sellise ettevõtte jaoks kõige madalama mõeldava ühiskonnakihiga. Valdemar II konkurentsis bremenlaste väikese ringiga kaotas. Kogu selle asja juures 12. saj ja 13. saj alguses mängisid olulist rolli tsitertslased (Berthold, Dioderich, Bernhard von Lippe
annaabi.ee 
