kuueklassilised. Hakkati ehitama uued koolimajad. Algkooli õppeained olid emakeel, matemaatika, loodusõpetus, maateadus, ajalugu, kodanikuteadus, joonistamine, laulmine, käsitöö, võimlemine, usuõpetus ( vabatahtlik) ja kodulugu (1.-3. kl.). 3.-6. klassini õpetati saksa keelt ja 5.-6. klassis inglise keelt. Kooli astumiseks oli suur konkurss, sest inimesi oli liiga palju. 1928. aastalt rohkem eraldati tunde matemaatikale ja looduõpetusele, suurendati emakeele tundide arvu, koduloole lisati juurde kõlblusõpetus ja kodanikuõpetus. Kirjatehnikat õpiti kolmes esimeses klassis 2 tund nädalas. 1928.a. välja antud õppeprogrammide seletuskirjades olid iga õppeaine puhul ära märgitud kasvatuslikud eesmärgid, antavate teadmiste ja oskuste maht, keskustusvõimalused teiste õppeainetega ja didaktilised ning metoodilised lahendused. Koolides võis kasutada ainult haridusministeeriumi soovitatud õpperaamatuid. 1933. aastal
lapse arengu eeldatavad tulemused; 6) lapse arengu hindamise põhimõtted. Lasteasutuse õppekava lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument, mille lasteasutus koostab RÕKi alusel. Rühma tegevuskava lasteaia õppekavast lähtuv ja konkreetsest laste rühmast tulenevate eesmärkide püstitamine ja nende täitmiseks meetodite valimine. Üldõpetus terviklik õppesüsteem, kus keskendutakse koduloole. Üldõpetuses seotakse kõik õppeained tervikuks ühe keskse õppeaine teemade kaudu. Intergatsioon (lõiming) - ainevaldkondade nägemine ühise terviku osana. Integreeritakse teadmisi, oskusi ja väärtushinnanguid, leitakse seoseid ja kasutatakse neid uutes olukordades. Valdkonnakava (ainekava) sisaldab valdkondade põhieesmärke, nende saavutamise teid ja integratsiooni teiste valdkondadega.
Õppimistingimuste parandamiseks loodi kogu riigi jaoks fond, kust omavalitsused said laenu uute koolimajade ehitamiseks. Algkooli õppeained olid emakeel, matemaatika, loodusõpetus, maateadus, ajalugu, kodanikuõpetus, joonistamine, laulmine, käsitöö, võimlemine, usuõpetus (vabatahtlik) ja kodulugu (1.-3. kl.). Esimese võõrkeelena õpetati 3.-6. klassini saksa keelt, teise võõrkeelena 5. ja 6. klassis inglise keelt. Uues õppeplaanis suurendati emakeeletundide arvu, koduloole lisati juurde kõlblusõpetus ja kodanikuõpetus. Kõlblusõpetus käsitleti 1.-3. klassini koos kodulooga ning seejärel 4.-6. klassini iseseisvalt 1 tund nädalas. Kodulootundide ülesanne oli lastele kodukoha ümbruse tutvustamine. Kodulugu pidi panema alguse 4. klassis algavatele ajaloo-, matemaatika- ja loodusõpetusetundidele. Kodanikuõpetuses tuli käsitleda riigi mõistet ja ülesandeid, eesti
Õppekava struktuur- õppekava ülesehitus, erinevate osade paiknemine üksteise suhtes. Õppetegevus lähtub lapse tegevusest (laps vaatleb, uurib, kõneleb, võrdleb jne.) Õppetegevused on üks võimalus õppimise võimalikuks tegemisele. Õppetegevuste abil kujundab õpetaja eesmärgistatud, süsteemse ja järjepideva teadmiste, oskuste ja käitumisnormide omandamise. Üldõpetus terviklik õppesüsteem, kus keskendutakse koduloole, kus kogu lapse tegevus keskendub ühele ja samale asjale, probleemile ning mille alustegevuseks on vaatlemine ja uurimine. Üldõpetus on tööviis. Üldõpetus on nii sisuline tervik teema käsitlusest kui ka üksikute ainevaldkondade metoodiline arendus. . 3
sellist mõtteviisi aga paljudes õppeasutustes üle võetud ning suuresti suhtutakse lastesse veel, kui tahet mitteomavatesse shvammidesse, kes peaksid vastu vaidlemata imema endasse kõik teadmised, mida õpetajad nende poole saadavad. Kui nüüd jätta kõrvale Itaaliast ja Saksamaalt alguse saanud kasvatusviisid ning tulla Eesti õpetlaste juurde, siis juba Johannes Käis rääkis 1920ndatel aastatel, et lapsi ei saa võtta kui täpselt ühesuguseid isiksusi. Õppeprogrammid peaks olema koduloole ja paikkonnale omased, selleks, et lapse tekiksid seosed, tal oleks lihtsam õpitavast aru saada ja meelde jätta. Samuti rääkis ta juba toona individuaalsest õpetusest, kuid kahjuks tuleb tunnistada, et peaaegu sajand hiljem ei ole tavakoolides ja tavalasteaedades siiski veel näha individuaalsusele suunatud õppetegevust. Käies lasteaias praktikal ja vaadates sealset korraldust sõimerühmas, kus laste vanuseks on 18 kuud kuni 36 kuud, osalesin n.ö loodusõpetuse tunnis pisematele
sihiteadvust õpetuse käigust, kuid seda lastelt teatud vanuses veel oodata ei saa. Õpetaja teeb tööd lastega kindla plaani alusel, organiseeritult ja läbimõeldult. Ta viib õppetegevusi läbi huvitavalt, mitmekülgselt, mänguliselt ja loob lastele mulje, et see kulgeb loomulikus järjekorras. Ei hüpata ühelt ainelt järsult teisele. Õpetamine peab moodustama psühholoogilise terviku ja selleks on vaja õppeained omavahel siduda ehk lõimida. Suurt rõhku paneb Käis koduloole. Kodulugu hõlmab loodust, geograafiat, ajalugu, bioloogiat, botaanikat ja kõike muud, mis on seotud last ümbritseva keskkonnaga - eeskätt just selle kohaliku küla, linna ja riigiga oludega, kus tema elab. Ta soovitab õpetajal teha ka selliseid tunde, mis viib lapsed klassiruumist välja loodusesse, et nad saaks kõike ka ise reaalselt kogeda ja õppida märkama. Õpetaja peab soodustama lapse isetegevust ja läbi selle saab kool töökooliks.
1920.a. mais. Uue seaduse alusel nimetati kõik endised valla-, kihelkonna-, ministeeriumi-, linna- ja kroonukoolid, kõrgemad alg- ja rahvakoolid kuueklassilisteks algkoolideks. Koolikohustus pidi kestma 8- 16. eluaastani või kooli lõpetamisnei. Maakoolides algas õppetöö hiljem ja lopes varem, rohkem eraldati tuned matemaatikale ja loodusõpetusele. Uues õppeplaanis suurendati emakeeletundide arvu, koduloole lisati juurde kõlblusõpetus ja kodanikuõpetud. Kirjatehnikat õpiti kolmes esimeses klassis 1 tund nädalas. Koolides võis kasutada ainult haridusministeeriumi soovitatud õpperaamatuid. Laste koolikohustust vähendati 16-lt 14 aastale, tuli juurde uus koolitüüp- viieklassiline keskkool. Uue seaduse järgi algas keskharidus pärast algkooli 4.klassi lõpetamist. 1937. aastal anti välja " Algkooli õppekavad".
annaabi.ee 
