Hirmule vaatamata oli põgenemine siiski ka valiku küsimus. Oli neid, kes ei tahtnud kodumaalt lahkuda, tulgu mis tuleb. Mahajääjate hulgas oli palju sõdureid, kes küll vapralt idarindel olid võidelnud, aga ühegi hinna eest Saksamaale ei tahtnud minna. Osaliselt oli tegemist lihtsalt juhusega. Teele läksid need, kellel oli tahtmine ja ka võimalus. Kellel võimalust polnud, jäi paratamatult maha. Eestlaste ranget jagamist välis-ja kodueestlasteks, ühte rühmitust teisest paremaks pidades saavad endale lubada vaid inimesed, kes on küllalt rumalad või kes ei hooli tõesti. Suur põgenemine oli esmajärgus suur tragöödia. Üks suurimaid, mis meie rahvale kunagi on osaks saanud. Paraku ei lugenud eestlaste soov oma kodumaad iga hinna eest kaitsta suurriikide hiiglaslikus heitluses midagi. Seoses üldise olukorraga rinnetel otsustas Saksa kõrgem väejuhatus Eesti edasisest kaitsmisest loobuda ja ajavahemikus 18. - 22
Kirik lahutati riigist, keelustati kirikus käimine. Haridus: koolikorralduse aluseks võeti teistes nõukogude liiduvabariikides kasutusel olev ühtluskooli süsteem. Keskharidus muutus kohustuslikuks, kuid see viis kokkuvõttes siiski hariduse allakäigule, kuna tunnistuse said ka need, kes tegelikult poleks seda väärinud. Vähenes kõrge tasemega haritlaste arv. Eestlased maailmas Kogu eestlaskond jagunes maailmas sõja järel tingitud kolmeks: kodueestlasteks, väliseestlasteks(läänes) ja Venemaa eestlasteks. Eestlaste kogukond välismaal tekkis Teise maailmasõja ajal ja seda eelkõige poliitilistel põhjustel, sest pageti Nõukogude okupatsiooni eest. Enamik pagulastest oli koondunud Rootsi ja teistesse Lääne- Euroopa riikidesse kus nad paigutati ümberasujate laagritesse. Repatrieerus(pöördus tagasi kodumaale) 1946. aasta kevadeks ligikaudu 15000 eestlast, lääneriikidesse jõi umbes 75000
juurutamisega. Võeti kasutusele surnuaiapüha. Ilmalikud matused ja abielusõlmimised said pidulikkust juurde. Ateistliku propaganda eesmärk oli kujundada vaenulikku, ükskõikset suhtumist kirikusse ja religiooni. Haridusolud Kooliõpetuse tase langes. 1970.aastatel muudeti keskharidus kohustuslikuks. Sellega seoses läks haridus allamäge, sest tunnistused said ka need kes ei olnud seda väärt. 44.Eestlased maailmas Kogu eestlaskond jaguned maailmas sõja järel kolmeks: kodueestlasteks(Eestis), väliseestlasteks(läänes) ja Venemaa eestlasteks (idas).Eestlaste rändamine läände sai alguse 19-20.saj vahetusel(Ameerika ühendriikidesse ja Kanadasse). Arvukas väliseesti kogukond tekkis II MS ajal ja seda eelkõige poliitilistel põhjustel: paljud inimesed pagesid kodumaalt Nõukogude okupatsiooni eest, jäid sõjavangidena liitlaste kätte, olid sunniviisiliselt Saksm. tööteenistusse saadetud.
Tunduvalt kitsenesid sidemed läänepoolse kultuuriareaaliga. 1970.aasta vastupanukultuuri kandvaks jõuks oli rahvuslikult 9 meelestatud haritlaskond. Tollele ajale iseloomulik tulevikuväljavaate puudumine sundis tagasi vaatama minevikku, selleks et olevikus vastu pidada. Eestlased maailmas Kogu eestlaskond jagunes maailmas sõja järel kolmeks: kodueestlasteks (Eestis), väliseestlasteks (läänes) ja Venemaa eestlasteks (idas). Välis-Eesti kujunemine Eestlaste rändamine läände sai alguse 19.-50.sajandi vahetusel, mil juba varem Venemaale siirdunud kaasmaalastest osa asus ümber eelkõige Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse. Arvukas väliseesti kogukond tekkis Teise maailmasõja ajal ja seda eelkõige poliitilistel põhjustel: tuhanded inimesed pagesid kodumaalt Nõukogude okupatsiooni eest, paljud jäid sõjavangidena liitlaste kätte või
*Oluliseks küsimuseks oli okupatsiooniarmee lahkumine ja sõjaväebaaside likvideerimine. *1944 juulis toimus Moskvas Vene-Eesti tippkohtumine. 1944 juulilepingute alusel lahkusid võõrväed Eestist 31. augustiks. Kokku oli Vene sõjaväe valduses Eestis 8,3 mln ha maad. 32. Eestlased maailmas *Enne Teist maailmasõda loendati eestlasi maailmas 1175000, sõja ajal vähenes see 9% võrra, aga samal ajal suurenes väljaspool Eestit 17%-ni. Kogu eestlaskond jagunes kodueestlasteks, väliseestlasteks ja Venemaa eestlasteks. *Eestlaste rändamine sai alguse 19.-20. saj. vahetusel, eelkõige USAsse ja Kanadasse. Arvukas väliseesti kogukond tekkis II MS ajal ja seda eelkõige poliitilistel põhjustel (NSV okupatsiooni eest põgenenud, sunniviisiliselt Saksamaale tööle saadetud, sõjavangid lääneliitlaste käes jm.). Enamik neid inimesi e. pagulasi olid koondunud Rootsi ja teistesse Lääne-Euroopa riikidesse,
Terava ideoloogilise surve alla langesid humanitaaralad ja nende õpetajad. Maailma ja Eesti ajaloo kõrval hakati süvendatult õpetama NSV Liidu ajalugu. Kõrghariduse nõukogustamine väljendus eelkõige senise ainesüsteemi asendamises kursuste süsteemiga, mis kitsendas oluliselt üliõpilaste iseseisvust ja vabadust. 1970. aastatel tekkis vastupanukultuur, mille kandvaks jõuks oli rahvuslikult meelestatud haritlaskond. *Eestlased maailmas Kogu eestlaskond jagunes sõja järel kolmeks: kodueestlasteks (Eestis), väliseestlasteks (läänes) ja Venemaa eestlasteks (idas). Eestlaste rändamine sia alguse 19.-20. sajandi vahetusel, mil juba varem Venemaale siirdunud kaasmaalastest osa asus ümber eelkõige Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse. Arvukas väliseesti kogukond tekkis Teise maailmasõja ajal ja seda eelkõige poliitilistel põhjustel: tuhanded inimesed pagesid kodumaalt Nõukogude okupatsiooni eest, paljud jäid
3) ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks, 4) otsused on kohustuslikud kõigile territoorimil asuvatele isikutele, 5) õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu, 6) riigivõimul on üks keskpunkt. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon ehk liitriik, konföderatsioon ehk riikide liit. 2) Eesti kogukonnad väljaspool Eestit 20.sajandil. Kogu eestlaskond jagunes maailmas sõja järel kolmeks: kodueestlasteks (Eestis), väliseestlasteks (läänes) ja Venemaa eestlasteks (idas). Eestlaste rändamine läände sai alguse 19.-20. sajandi vahetusel, mil juba varem Venemaale siirdunud kaasmaalastest osa asus ümber eelkõige Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse. Arvukas väliseesti kogukond tekkis teise maailmasõja ajal ja seda eelkõige poliitilistel põhjustel: tuhanded inimesed pagesid kodumaalt Nõukogude okupatsiooni eest. Enamik pagulastest oli
annaabi.ee 
