Nikolai kohta on öeldud, et ta valitses Venemaad kui hiiglaslikku sõjaväekasarmut, hoolimata inimeste ehk sõdurite olukorrast, pöörates peaaegu kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise ja välise võimsuse kasvatamisele. 1826. aastal moodustas Nikolai I, Venemaa Keisririigi kontrollimiseks Isikliku Kantselei, mille 1. osakonna ülesanneteks oli täidevsaatva võimu kontroll ja rakendamine; 2. osakond tegeles seadusandliku võimu ülesannete realiseerimise ning seaduste kodifitseerimisega ning 3. osakond keisri ainuvõimu vastase ja riiklikku julgeolekut ohtude ning riigiaparaadi korruptsiooni jälgimisega. Kuid 1853 rikkus Nikolai jõudude tasakaalu Euroopas, kui kuulutas järjekordse sõja Türgile. Prantsusmaa ja Suurbritannia tulid Türgile appi ning maabusid Krimmis. Algas Krimmi sõda, mille Venemaa lõpuks kaotas. Nikolai ise selle lõppu ei näinud, surres 1855. aastal enne sõja lõppu. Aleksander II (1855-1881) Elas aastatel 1818-1881
4.7. 19 2.6.2014 üleskutse leiab Justiitsministeeriumi avalikust dokumendiregistrist (Justiitsministeeriumi dokumendiregistri viit: 7- 7/14-4763; registreerimise kuupäev: 2.6.2014); vt ka Justiitsministeeriumi 5.6.2014 pressiteadet „Justiitsministeerium valmistab ette ühinguõiguse korrastamist“; vastanud asutuste ja huvigruppide ülevaadet vt all p III.8. 20 Kuna kodifitseerimisprojekti üheks olulisimaks eesmärgiks on kehtiva ühinguõiguse sisuline analüüs, võib kodifitseerimisega paralleelselt kasutada ka revisjoni mõistet. 21 RT I, 21.03.2014, 22. 22 RT I, 21.03.2014, 34. 23 RT I, 21.03.2014, 27. 24 RT I, 21.03.2014, 31. 25 RT I, 13.03.2014, 103. 26 RT I, 21.06.2014, 59. 27 V. Kõve. Äriseadustiku põhialused. – Juridica 1995, 134 (134). 28 Euroopa ühinguvorme reguleerivaid õigusakte ja eelnõusid vt all lisast nr 1. 29 RT I 2000, 57, 372; 2009, 54, 363. 30 RT I, 18.12.2012, 16. 31 RT I, 21.06.2014, 17. 32 RT I, 13.03.2014, 91. 33 RT I, 21.05.2014, 20.
EL toetab ka Prnts põllumajandust tohutult, kuigi teistel riikidel on ju eelis tootmises, aga nendel on see iidne traditsioon. Diplomaatiline ja konsulaarõigus Tegemist ühe vanema rahvusvahelise õigusharuga. Diplomaatiline immuniteet on diplomaadi eriõigus, eriti karistusõiguslik ja maksuõiguslik dimensioon. Kolm Viini konventsiooni 1961 (Diplomaatiliste suhete konventsioon), 1963 (konsulaarõiguse konventsioon), 1969 (Lepingute konventsioon). Tegemist oli senise tava kodifitseerimisega. Kuigi demokratiseerimise läbi on sattnud immuniteet ründe alla, sest on palju diplomaate. Konsul tegeleb eelkõige eraisikute liikumise ja kodanike teenindamisega. Diplomaat on poliitiline või majanduslik või kultuuridiplomaat jne. Vastuvõtja riigil puudub õigus tungida sisse või läbi otsida saatkonnahoonet. Aukonsul on odav variant, mingi suvaline vend on aukonsul, tasuta- riik ei maksa selle eest, tihti ärimehed.
raharendile ja talude päriseks ostmisele; kehtestasid maarahva jaoks tänapäevaseid tsiviilõigusnorme. Talupoeg oli uue seaduse kohaselt vaba. Ta võis minna kuhu tahtis, mõisnik ei olnud temast enam huvitatud. 1866 vallaomavalitsuse seadus, millega suurendati talurahva omavalitsuslikke õigusi ja eraldati talurahvas mõisahärra võimust. Kohaliku õiguse allikad olid äärmiselt mitmekesised. Allikad olid oma sisult ja päritolult kooskõlastamata. 1830.a alustati kohaliku õiguse kodifitseerimisega (Samson von Himmelstierna). 1845 Balti seaduste kogu- kaheköiteline. I köide sisaldas seadusi valitsusasutuste kohta, kohtuasutuste ja ka kiriku asutuste kohta. Talupoegade kohta käivaid asutusi ei olnud mainitud. II köide sisaldas seisuste mitmesuguseid õigusi ja eesõigusi. Seisustest oli mainitud aadlikud, linlased ja vaimulikud. Talupoegadel olid oma normid, sest Talurahva seadused moodustasid omaette kodifikatsiooni. 1864.a avaldati Fr.G
Konstantne kodifitseerimine FRA doktriini kontekstis e õigusliku administratiivne kodifitseerimine ei loo küll uut õigust, kuid selle meetodi kasutamine nõuab sisulisi analüüse. Iseloomustab tänapäevast tööd Prantsusmaal, oleks vaja ka meil. (basically kogub kokku lihtsalt kõik aktid) Kompilatsioon - õigusallikate grupeerimine neid enne muutmata Kuid Euroopa Liidus räägitakse ka õiguse ümberkujundamisest. Ümberkujundamise meetodit võib kasutada siis kui kodifitseerimisega samal ajal või siis kui kodifitseerimine on juba lõppemine. Ümberkujundamise käigus muudetakse õigusakte tagamaks nende vastavus ühiskonna, tehnoloogia ja majanduse arengule. Ümberkujundamise mõte seiseneb Euroopa Liidu õiguse lihtsustamises, arusaadavamks muutmises, et tõesti peegeldaks tegelikkust. Eesti ei saa lähtuda ainult teiste riikide kogemustest, kuid neid peab teadma. Eestis on kindlalt saabunud selline aeg, kus kodifitseerimistööd ei tohi olla ainult
oleme valmis selliseid koodekeseid tegema. Need ajaloolise koolkonna ideed said takistuseks kodifikatsioonidele. Ajaloolise koolkonna arvates ei olnud aeg kõikehõlmavate koodeksite sünniks küps, kuigi just sellel perioodil toimus seadusandluse plahvatuslik kasv. Õigust ei tohiks seadusandja kunstlikult luua, see peaks välja kasvama tavaõigusest. Seepärast peab kõigepealt tavaõiguse allikad hoolikalt läbi töötama ja need süstematiseerima alles siis kodifitseerimisega tegelma hakkama. Ajaloo koolkond andis positiivse tõuke õiguse ajalooga tegelemiseks. Samuti mõjutas see koolkond ka rooma õiguse järelretseptsiooni. Ja ilmselt just selle koolkonna tõttu venis ka Saksa BGB vastuvõtt 1900 aastani. Normativism – esindaja Hans Kelsen. Esindaja Eestis oli Artur Tõeleid-Kliimann. Kõige aluseks on nn Grundnorm ehk alusnorm ehk õiglase õiguse idee. Grundnorm on õigusnormide ja aktide
(niikaua kui seda loodi, jäi nõukogude tsiviilkoodeks kehtima). Tekkis küsimus - mis tüüpi tsiviilõigus peaks olema? Valikud: anglo-am, skandinaavia süsteem, mandri-euroopa (germaani ja romaani). Lõplik valik toimus skandinaavia, romaani, germaani vahel. Skandinaavia üksikud seadused, mandrieuroopa kodifitseeritud süsteem. Tahe oli skandinaavia süsteemi valida, kuna see on justkui paindlikum ja kiirem, kuna pole vaja tegeleda kodifitseerimisega. Romaani süsteemi kasuks rääkis see, et seda juristid ise tundsid tol ajal kõige paremini (Nõukogude tsiviilkoodeks oli kõige enam Prantsuse tsiviilkoodeksist mõjutatud). Germaani süsteemi kasuks rääkis see, et sellega oleks ajaloolist traditsiooni jälgida (enne 1940 aastat). Praktilist laadi asjaolu oli olemas 1940 aastate tsiviilseadustiku eelnõu. 1991 aasta oktoobris võeti vastu maareformi seadus
tsiviilõigust. (niikaua kui seda loodi, jäi nõukogude tsiviilkoodeks kehtima). Tekkis küsimus - mis tüüpi tsiviilõigus peaks olema? Valikud: anglo-am, skandinaavia süsteem, mandri-euroopa (germaani ja romaani). Lõplik valik toimus skandinaavia, romaani, germaani vahel. Skandinaavia – üksikud seadused, mandrieuroopa – kodifitseeritud süsteem. Tahe oli skandinaavia süsteemi valida, kuna see on justkui paindlikum ja kiirem, kuna pole vaja tegeleda kodifitseerimisega. Romaani süsteemi kasuks rääkis see, et seda juristid ise tundsid tol ajal kõige paremini (Nõukogude tsiviilkoodeks oli kõige enam Prantsuse tsiviilkoodeksist mõjutatud). Germaani süsteemi kasuks rääkis see, et sellega oleks ajaloolist traditsiooni jälgida (enne 1940 aastat). Praktilist laadi asjaolu – oli olemas 1940 aastate tsiviilseadustiku eelnõu. 1991 aasta oktoobris võeti vastu maareformi seadus
annaabi.ee 
