kõige tähtsama maailma kujutamise vahendina. Sapiri ja Whorfi keelelise relatiivsuse hüpoteesi järgi määravad esimese keele sõnavara, tähendussüsteem ja grammatika indiviidi maailmapildi, tema tegelikkuse mõistmise viisi. Reaalsem on hüpoteesi nõrgem variant, mille järgi esimene keel küll teatud määral mõjutab ja suunab meie taju (meeli) ja reaalsuse mõistmise kujunemist, kuid ei määra seda. Keelekollektiivile olulised kultuurinähtused kodeeruvad juba keele sõnavarasse, see avaldub iseseisvate sõnade või mitmetähenduslike tüvisõnade tähendustes (nt soome keeles sõna saun). Teise astme sümbolisüsteemidesse kuuluvad näiteks huumor (naljad), rahvaluule, kõnekäänud, legendid, jutustused, uskumused, laulud, vanasõnad, rituaalid jm, mida ei oleks olemas, kui neid ei saaks loomuliku keele abil väljendada. Keelel on tähtis osa ka indiviidi identiteedi paljude parameetrite kujunemisel. Eesti keele saamine
viisi. <- see on hüpoteesi tugev variant. Reaalsem on hüpoteesi nõrgem variant -> esimene keel mõjutab ja suunab meie meeli ja reaalsuse mõistmise kujunemist, kuid ei määra seda. Oma mõju on ka mittekeelelistel võimetel ja kogemustel. Kultuur hõlmab peaaegu kõike, mis on omandatud või õpitud ja mida saab sümbolite kaudu ühelt inimeselt teisele vahendada (nt kombed, seadused, teadmised). Keelekultuurile olulised kultuurinähtused kodeeruvad juba keele sõnavarasse (see avaldub iseseisvate sõnade või mitmetähenduslike tüvisõnade tähendustes. Nt soome keele sauna-sõnavara peegeldab saunaskäimise tähtsust soome kultuuripildis). Inimesed elavad külluslikus ja kihistunud sümbolikeskkonnas, mille raamid loob loomulik keel. Keelel on tähtis osa ka indiviidi identiteedi kujundamisel.Etniline identiteet (rahva kokkukuuluvustunne) põhineb oluliselt vastava keele valdamisel. Indiviidi identiteedi juurde
tähendussüsteem ja grammatika indiviidi maailmapildi, tema tegelikkuse mõistmise viisi. Selle järgi peaksid eri keeli kõnelevad inimesed nägema ja tunnetama maailma viisil, mille määravad nende esimese keele omadused. Tänapäeval on rohkem pooldajaid hüpoteesi nõrgemal variandil. Selle kohaselt esimene keel küll mõjutab ja suunab meie taju ja reaalsuse mõistmise kujunemist, kuid ei määra seda. Keelekollektiivile olulised kultuurinähtused kodeeruvad juba keele sõnavarasse. Näiteks on soomlastel palju sõnavara sauna kohta, näitab, et saun on neile tähtis. Teise astme sümbolisüsteemidesse kuuluvad näiteks huumor, rahvaluule, kõnekäänud, legendid, jutustused, jm, mida ei oleks olemas, kui neid ei saaks loomuliku keele abil väljendada. Teise astme sümbolisüsteem eeldab loomulikku keelt. Keelel on ka tähtis osa indiviidi identiteedi paljude parameetrite kujunemisel
Keelelise relatiivsuse hüpotees Edward Sapiri ja B. Lee Whorf. Selle teooria nõrgem variant on reaalsem esimene keel küll teatud määral mõjutab ja suunab meie taju (meeli) ja reaalsuse mõistmise kujunemist, kuid ei määra seda. Soome ja Rootsi keel nende lähedus on mõjutanud keelte hääldamist, süntaksit ja isegi sõnavara. Siiski on keeled endistviisi erineva struktuuri ning sõnavaraga. Keelekollektiivile kultuurinähtused kodeeruvad juba keele sõnavarasse, see avaldub iseseisvate sõnade või mitmetähenduslike tüvisõnade tähendustes. Paljud kultuurilise käitumise vormid eeldavad loomulikku keelt, nad väljenduvad loomuliku keele kaudu. Nendesse teise astme sümbolisüsteemidesse kuuluvad nt huumor (naljad), rahvaluule, kõnekäänd, legendid, jutustused, uskumused, laulud, vanasõnad, rituaalid jm, mida ei oleks olemas, kui neid ei saaks loomuliku keele abil väljendada
tähendussüsteem ja grammatika indiviidi maailmapildi, tema tegelikkuse mõistmise viisi. Selle järgi peaksid eri keeli kõnelevad inimesed nägema ja tunnetama maailma viisil, mille määravad nende esimese keele omadused. Tänapäeval on rohkem pooldajaid hüpoteesi nõrgemal variandil. Selle kohaselt esimene keel küll mõjutab ja suunab meie taju ja reaalsuse mõistmise kujunemist, kuid ei määra seda. Keelekollektiivile olulised kultuurinähtused kodeeruvad juba keele sõnavarasse. Näiteks on soomlastel palju sõnavara sauna kohta, näitab, et saun on neile tähtis. Teise astme sümbolisüsteemidesse kuuluvad näiteks huumor, rahvaluule, kõnekäänud, legendid, jutustused, jm, mida ei oleks olemas, kui neid ei saaks loomuliku keele abil väljendada. Teise astme sümbolisüsteem eeldab loomulikku keelt. Keelel on ka tähtis osa indiviidi identiteedi paljude parameetrite kujunemisel.
viisi. Selle järgi peaksid eri keeli kõnelevad inimesed nägema ja tunnetama maailma viisil, mille määravad nende esimese keele omadused. Tänapäeval on rohkem pooldajaid hüpoteesi nõrgemal variandil. Selle kohaselt esimene keel küll mõjutab ja suunab meie taju ja reaalsuse mõistmise kujunemist, kuid ei määra seda. Keelekollektiivile olulised kultuurinähtused kodeeruvad juba keele sõnavarasse. Näiteks on soomlastel palju sõnavara sauna kohta, näitab, et saun on neile tähtis. Teise astme sümbolisüsteemidesse kuuluvad näiteks huumor, rahvaluule, kõnekäänud, legendid, jutustused, jm, mida ei oleks olemas, kui neid ei saaks loomuliku keele abil väljendada. Teise astme sümbolisüsteem eeldab loomulikku keelt. Keelel on ka tähtis osa indiviidi identiteedi paljude parameetrite kujunemisel.
viisi. Selle järgi peaksid eri keeli kõnelevad inimesed nägema ja tunnetama maailma viisil, mille määravad nende esimese keele omadused. Tänapäeval on rohkem pooldajaid hüpoteesi nõrgemal variandil. Selle kohaselt esimene keel küll mõjutab ja suunab meie taju ja reaalsuse mõistmise kujunemist, kuid ei määra seda. Keelekollektiivile olulised kultuurinähtused kodeeruvad juba keele sõnavarasse. Näiteks on soomlastel palju sõnavara sauna kohta, näitab, et saun on neile tähtis. Teise astme sümbolisüsteemidesse kuuluvad näiteks huumor, rahvaluule, kõnekäänud, legendid, jutustused, jm, mida ei oleks olemas, kui neid ei saaks loomuliku keele abil väljendada. Teise astme sümbolisüsteem eeldab loomulikku keelt. Keelel on ka tähtis osa indiviidi identiteedi paljude parameetrite kujunemisel.
viisi. Selle järgi peaksid eri keeli kõnelevad inimesed nägema ja tunnetama maailma viisil, mille määravad nende esimese keele omadused. Tänapäeval on rohkem pooldajaid hüpoteesi nõrgemal variandil. Selle kohaselt esimene keel küll mõjutab ja suunab meie taju ja reaalsuse mõistmise kujunemist, kuid ei määra seda. Keelekollektiivile olulised kultuurinähtused kodeeruvad juba keele sõnavarasse. Näiteks on soomlastel palju sõnavara sauna kohta, näitab, et saun on neile tähtis. Teise astme sümbolisüsteemidesse kuuluvad näiteks huumor, rahvaluule, kõnekäänud, legendid, jutustused, jm, mida ei oleks olemas, kui neid ei saaks loomuliku keele abil väljendada. Teise astme sümbolisüsteem eeldab loomulikku keelt. Keelel on ka tähtis osa indiviidi identiteedi paljude parameetrite kujunemisel.
illusioonideks jne. Keelelise relatiivsuse hüpotees Edward Sapiri ja B. Lee Whorf. Selle teooria nõrgem variant on reaalsem esimene keel küll teatud määral mõjutab ja suunab meie taju (meeli) ja reaalsuse mõistmise kujunemist, kuid ei määra seda. Soome ja Rootsi keel nende lähedus on mõjutanud keelte hääldamist, süntaksit ja isegi sõnavara. Siiski on keeled endistviisi erineva struktuuri ning sõnavaraga. Keelekollektiivile kultuurinähtused kodeeruvad juba keele sõnavarasse, see avaldub iseseisvate sõnade või mitmetähenduslike tüvisõnade tähendustes. Paljud kultuurilise käitumise vormid eeldavad loomulikku keelt, nad väljenduvad loomuliku keele kaudu. Nendesse teise astme sümbolisüsteemidesse kuuluvad nt huumor (naljad), rahvaluule, kõnekäänd, legendid, jutustused, uskumused, laulud, vanasõnad, rituaalid jm, mida ei oleks olemas, kui neid ei saaks loomuliku keele abil väljendada. Kõike eelnevat kokkuvõttes võib
Keeleline suhtlus on inimese sotsialiseerumise tähtsamaid vahendeid ja väliseid tunnuseid. Keelelise relatiivsuse hüpotees - (tugev variant, millel enam eriti pooldajaid pole)esimese keele sõnavara, tähendussüsteem ja grammatika määravad indiviidi maailmapildi, tema tegelikkuse mõistmise viisi. (Nõrgem ja reaalsem variant) Esimene keel küll suunab ja mõjutab meie maailmataju ja reaalsuse mõistmise kujunemist, kuid ei määra seda. Keelekollektiivile olulised kultuurinähtused kodeeruvad juba keele sõnavarasse. (nt saun ja suusatamine) Palju kultuurilise käitumise vormid eeldavad loomulikku keelt, nad väljenduvad loomuliku keele kaudu. (Teise astme sümbolisüsteemidesse kuuluvad nt rahvaluule, vanasõnad, rituaalid jne) Kollektiivne mälu - osa vahendatud teadetest on osutunud nii kasulikuks, et need on kinnistunud keelesüsteemi osaks; keelekollektiivile kasulik info on kodeeritud sõnade ja nende tähendustena.
annaabi.ee 
