Karedas vees moodustab Ca- või Mg soolad. Need soolad ei lahustu ning sadenedes riidekiududele, takistab pesemist. Seebi lahus on leeliseline ning ei sobi paljude tekstiilimaterjalide pesemisel, eriti veel kõrgemal temp. ei saa pesta happelises kk. Sünteetiliste pesemisvahendite üldine ehitus. Eelised võrreldes seebiga. Pikk hüdrofiilne rühm, lühike hüdrofoobne rühm. Peseb karedas, külmas vees. Lahustub vees täielikult. Ei riku riiet Kodeeritavate aminohapete liigid. Aminohapete nimetused. Asendamatud aminohapped- lüsiin, leutsiin, metioniin, valiin. Asendatavad aminohapped- glütsiin, proliin, alaniin, seriin. Polüesterkiu ja polüamiidkiu nt, f om, kasut. Polüesterkiud- jahutav omadus, elastne, vähekortsuv, rebenemis- ja hõõrumiskindel. Pluusid, sokid, õmblusniidid, kardinamaterjal. Polüamiidkiud- kerge, vastupidav, elastne, imab hästi niiskust. Turvavöö, voolikud, sukkpüksid,
Eriti on see probleemiks vähi, Alzheimeri, artriidi, diabeedi ravi puhul. Praegu kasutusel olevate ravimite sobivust hinnatakse populatsiooni keskmiste põhjal, kuid kuna kõigi inimeste DNA on erinev, on tõenäoline, et standardne ravimidoos ei sobi vähemalt pooltele inimestele. Personaalmeditsiini abil saab vältida probleeme, mis tekivad nendest erinevustest. 5. Proteoomika - Teadus, mis fokuseerub elusorganismi poolt kodeeritavate kõikide valkude struktuuri ja funktsiooni uurimisele. 6. Biotehnoloogia - on rakendusliku bioloogia valdkond, mis kasutab elusorganisme ja nende saadusi inimese tervise ja elukeskkonna parandamisel. Biotehnoloogia on tänapäevane viis lahendada keerukaid probleeme odavalt ja keskkonda säästvalt. Biotehnoloogia ühendab geneetika, rakubioloogia, embrüoloogia ja mikrobioloogia teadmisi. Seejuures põhinevad biotehnoloogia
võimalik teatud NH- järjestusega vabade märgistatud DNA-fragmentide abil avastada komplementaarse järjestusega lõike uuritavas DNA või RNA molekulis. 3)DNA kloonimine ühe DNA fragmendi alusel on võimalik sünteesida sama fragmendi miljoneid koopiaid. 4) DNA fragmendi nukleotiidide järjestuse määramine e sekventeerimine, mis võimaldab määrata geenide NH-lise koostise, nende täpse asukoha kromosoomis, aga ka geeni poolt kodeeritavate valkude aminohappelise koostise. 5) Insenergeneetika- geenide DNA järjestuse muutmine ja muudetud geenide või uute geenide viimine rakkudesse ja organismi. Organismide geneetiline modifitseerimine. 34.DNA kloonimise mõiste Isepaljunevad süsteemid DNA kloonimiseks DNA kloonimise all mõistame teatud DNA lõigu paljunemist .Selleks kasutatakse isepaljunevaid süsteeme või polümeraas- ahelreaktsiooni. Isepaljunevate süsteemidena kasutatakse bakterite plasmiide või viiruseid-bakteriofaage
Nhid on voimalik teataud NH-jarjestusega vabade margistatud DNAfragmentide abil avastada komplementaarse jarjestusega loike uuritavas DNA voi RNA molekulis. DNA kloonimine -uhe DNA fragmendi alusel on voimalik sunteesida sama fragmendi miljoneid koopiaid. DNA fragmendi nukleotiidide jarjestuse maaramine (sekveneerimine-ingl k. sequencing), mis voimaldab maaratleda geenide NH-lise koostise, nende tapse asukoha kromosoomis, aga ka geeni poolt kodeeritavate valkude aminohappelise koostise. Insenergeneetika -geenide DNA jarjestuse muutmine ja muudetud geenide voi uute geenide viimine rakkudesse ja organismi. Organismide geneetiline modifitseerimine. Restriktsiooni-ehk piiravad ensuumid 1970. a. avastati, et paljudel bakteritel on omadus lohustada bakterirakku tunginud voorast DNA-d (peamiselt bakterviiruseid) fragmentideks. Ensuume e nukleaase, mille abil viiruste DNA lohkumine toimus hakati nimetama
mimiviiruse DNA omandada ka tsirkulaarse kuju. • Genoomi mõõtmed on viiruse kohta erakordselt suured: 1,181,404 bp (võrdluseks: bakteri Mycoplasma genitalium genoom on 580 kbp pikkune). • Kodeeriv ala moodustab genoomist üle 90%, lugemisraamid paiknevad mõlemas DNA ahelas. Kokku on identifitseeritud 1262 ORF-i, mis on pikemad kui 100 koodonit, valke kodeerivad neist 911 (homolooge on leitud 194-le). • Mimiviiruse poolt kodeeritavate valguliste produktide hulka suurendab splaisingu kasutamine. Mimiviirusel on olemas: - valkude splaising (intein-domeenid, mis katalüüsivad enda väljalõikamist sünteesitud valgumolekulist ja uue peptiidsideme tekkimist väljalõikekohta ümbritsevate ah jääkide vahele) DNA polümeraasi kodeerivas alas - isesplaiseeruvad intronid (seni teada faagidel ja phycodnaviirustel) – mimiviirusel on
siduda vabasid NHid on vôimalik tetaud NH-järjestusega vabade märgistatud DNA-fragmentide abil avastada komplementaarse järjestusega lôike uuritavas DNA vôi RNA molekulis. (3) DNA kloonimine- ühe DNA fragmendi alusel on vôimalik sünteesida sama fragmendi miljoneid koopiaid. (4) DNA fragmendi nukleotiidide järjestuse määramine (sekveneerimine- ingl k. sequencing), mis vôimaldab määratleda geenide NH-lise koostise, nende täpse asukoha kromosoomis, aga ka geeni poolt kodeeritavate valkude aminohappelise koostise. (5) Insenergeneetika- geenide DNA järjestuse muutmine ja muudetud geenide vôi uute geenide viimine rakkudesse ja organismi. Organismide geneetiline modifitseerimine. 3. Mis on restriktaasid? Restriktaasid (sait-spetsiifilised endonukleaasid) on ensüümid, mis lõikavad DNA-d spetsiifilise nukleotiidse järjestuse järgi. 4. DNA kloonimine, millised on isepaljunevad süsteemid DNA kloonimiseks. DNA kloonimise all môistame teatud DNA lôigu paljundamist
snRNP-d omakorda moodustavad koos teiste valkudega nn splaissosoomi, kus iga snRNP osaleb splaissingu erineval etapil. Splaissosoom vastutab ekson-intron piiride tuvastamise eest ning katalüüsivad intronite väljalõikamist pre-mRNA transkriptist. Splaissing peab olema täpne – kasvõi ühe nukleotiidse nihke korral ei moodustuks eksonitest korrektse lugemisraamiga mRNA-d. miktiivne splaissing – tekivad erinevad küpsed mRNA-d, millel erinevad eksonite kombinatsioonid (oluline mRNA poolt kodeeritavate valkude struktuuri ja funktsionaalsuse määramiseks) 46. mRNA molekuli transport läbi tuumapoori kompleksi. Millised valgud osalevad selles protsessis? (SR valgud, hnRNP, CBC, polü-A seonduvad valgud ja tuuma eksport retseptor) mRNA on valmis transporditakse ta tuuma pooride kaudu tuumast välja. Seda viivad läbi transpordi proteiinid, millest osad jäävad tuuma ja osad rändavad koos mRNA-ga läbi pooride, kuid tulevad ise tuuma tagasi, kui mRNA molekul on tsütoplasmasse
2. sünomüümsed ja mittesünonüümsed positsioonid B&D evolutsioneeruvad vabalt, CE mõjutab ühtemoodi. 3. B&D puhastav valik olulisem kui geenikonversioon, CE ainult geenikonversioon. 9. Millest saab tuletada järelduse, et on toimunud horisontaalne geeniülekanne? Millist tüüpi organismide juures juhtub seda suhteliselt sagedasti? Horisontaalne geeniülekanne toimub eri liikide vahel, on lateraalne. Geenide DNA-järjestusi või (geenide kodeeritavate) valkude järjestusi võrreldes saab selgitada, millised geenid või valgud sarnanevad omavahel sedavõrd, et on tõenäoliselt lähedases suguluses, s.t. evolutsioonis lahknenud alles hiljuti. Vertikaalse geenide liikumise puhul sarnanevad vaadeldava olendi geenid enim tema lähimate sugulaste omadega. Horisontaalset geeniülekannet näitab aga see, kui olendi mõnd geeni ei leidu tema lähisugulastel, ent see sarnaneb mõnes temast kauges evolutsiooniharus leiduva geeniga
tide abil avastada komplementaarse järjestusega lõike uuritavas DNA või RNA molekulis. 3) DNA kloonimine - ühe DNA fragmendi alusel on võimalik sünteesida sama fragmendi miljoneid koopiaid. 4) DNA fragmendi nukleotiidide järjestuse määramine e sekveneerimine, mis võimaldab määratleda geenide NH-lise koostise, nende täpse asukoha kromosoomis, aga ka geeni poolt kodeeritavate valkude aminohappelise koostise. 5) Insenergeneetika- geenide DNA järjestuse muutmine ja muudetud geenide vôi uute geenide viimine rakkudesse ja organismi. Organismide geneetiline modifitseerimine. Restriktsiooni- ehk piiravad ensüümid 1970. a avastati, et paljudel bakteritel on omadus lõhustada bakterirakku tunginud võõrast DNA-d (peamiselt bakterviiruseid) fragmentideks. Ensüüme e nukleaase, mille abil
annaabi.ee 
