Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kodarapuu" - 7 õppematerjali

Jugapuu
3
odt

Jugapuu

Jugapuu (Taxus baccata) juhapuu, jahupuu, kodarapuu, taksus Jugapuu on Eesti üks kaunimaid puid. Tihti võib jääda seisma, et imetleda tema tumerohelist läikivat okkakuube. See puu kaunistab tihti iluaedasid ja hauakalmusid. Eesti looduses leidub jugapuud harva ja seepärast on ta võetud looduskaitse alla. Kohad, kus seda hävimisohus liiki veel leida võib, on eelkõige Saaremaal ja Hiiumaal. Ta kasvab peamiselt tihedate kuuse-segametsade varjus.

Loodus → Loodusõpetus
10 allalaadimist
Mürktaimed
22
docx

Mürktaimed

2008). 6 Harilik jugapuu- Taxus baccata Hariliku jugapuu okkad ja seemned sisaldavad väga mürgist alkaloidi taksiini. See on Eestis ainuke ilma vaiguta okaspuu. Talle on iseloomulikud punased marikäbid. Mürgised on veel peale okaste ja seemnete ka võrse ning koor. Nagu ka teistel taimedel on ka jugapuul mitu nimetust. Nende seas juhapuu, jahupuu, taksus ning kodarapuu (Pedaste, Marandi, Sarapuu, Toom. 2008). Eesti looduses leidub jugapuud harva ning seetõttu on see võetud ka looduskaitse alla. Jugapuud võib veel eelkõige leida Saaremaalt ning Hiiumaalt. Haljasaladel võib ta olla isegi päikese käes, kui elukoht on talle sobilik. Tema levikut piirab talvekülm. Marikäbid ei ole tervenisti mürgised. Punakas lihakas kest mürgise seemne ümber on magusa maitsega ning söödav aga kuna alati võib olla

Bioloogia → Bioloogia
12 allalaadimist
Uurimistöö bioloogiast - EESTI OKASPUUD
22
doc

Uurimistöö bioloogiast - EESTI OKASPUUD

Suurim tüve ümbermõõt on 16 m. Jugapuu paljuneb peamiselt seemnetega. Ta õitseb märtsis-aprillis ning viljad valmivad septembris-oktoobris. Jugapuu viljad on on küpsetena punased. Viljad ise ei ole mürgised, vaid seemned on. Jugapuu kasvab aeglaselt, aga võib elada kuni 4000 aastaseks. Jugapuu sisaldab väga mürgist alkaloidi taksiini, peale selle veel melosiini ja efedriini, mis on vähem mürgised. (4.) Jugapuu rahvapärased nimetused on juhapuu, jahupuu, kodarapuu, taksus. Jugapuu käbi on lahksuguline. Ta tolmeb mais. Käbid (marikäbid) valmivad tolmlemisaasta sügisel. Isaskäbid asuvad üksikult okaste kaenlas, nad on kollakad ja kerajad, aga emaskäbid asuvad võrse tipus. Jugapuu puit on väga väärtuslik, pruunikaspunane, läikiv, tihe, hästi töödeldav ja see sobib hästi nikerdustöödeks. Vanasti kasutati jugapuu puitu hinnalise mööbli ja vibude valmistamiseks. Jugapuu puit on väga vastupidav kõdunemisele. Meie okaspuudest on jugapu

Bioloogia → Bioloogia
20 allalaadimist
Bioloogia taimed
9
rtf

Bioloogia taimed

mitte kokku kleepuda. Nii on neid kasutatud ravimpillide ja tehnikas metallivalamise vormide katmiseks. Kuna eoste vahele jääb palju õhku, siis on need väga kergesti süttivad ja plahvatusohtlikud. Seda omadust kasutati varem teatrites välgu ja muude valgusefektide saavutamiseks. Kuid eoseid kogudes ei tohi unustada, et lahtist tuld ei tohi ruumis olla, sest lendunud eosed on plahvatusohtlikud Jugapuu (II KATEGOORIA) (Taxus baccata) juhapuu, jahupuu, kodarapuu, taksus Jugapuu on Eesti üks kaunimaid puid. Tihti võib jääda seisma, et imetleda tema tumerohelist läikivat okkakuube. See puu kaunistab tihti iluaedasid ja hauakalmusid. Eesti looduses leidub jugapuud harva ja seepärast on ta võetud looduskaitse alla. Kohad, kus seda hävimisohus liiki veel leida võib, on eelkõige Saaremaal ja Hiiumaal. Ta kasvab peamiselt tihedate kuuse-segametsade varjus. Haljasaladel võib jugapuud kohata sageli lausa päikese käes: seegi pole talle

Bioloogia → Bioloogia
5 allalaadimist
Dendroloogia eksami piletid
12
doc

Dendroloogia eksami piletid

Teadmine, et jugapuupuit on mürgine, siis hoiduti aga valmistamast sellest söögi- ja jooginõusid. Eestis on jugapuud rahva mäletamist mööda ikka vähe leidunud, kuid suure kõvaduse ja ilusa tekstuuri tõttu olnud üsna hinnatud tarbepuu. Jämedamatest tüvedest valmistati vahel tugevaid pisiesemeid nagu reha- ja äkkepulki, rattakodaraid jm. Jugapuu kasutamisele vankrikodarate tegemiseks viitab tema üks rahvapäraseid nimetusi ­ kodarapuu. Lääne-Eestis oli kombeks jugapuu okstest punuda pärgi, millega ehiti kalmukünkaid. Juniperus communis L. ­ harilik kadakas Võrsed on kolmetahulised, pruunid kuni punakaspruunid, noored võrsed rohelised. Okkad lineaalsüstjad, ilma õlinäärmeteta, teravatipulised, 1 ... 2 cm pikad, 3-kaupa männaseis, pealküljel madal renn. Värvuselt hallikasrohelised,siseküljel ühe laia õhulõheribaga. Võrsetel püsivad okkad keskmiselt 4 aastat

Metsandus → Dendroloogia
143 allalaadimist
Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused
33
docx

Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused

Vana-Kreekast on teada ütlus: "Kui tahad lahti saada vaenlasest, paku talle oma parimat veini jugapuust peekrist". Eestis on jugapuud rahva mäletamist mööda ikka vähe leidunud, kuid suure kõvaduse ja ilusa tekstuuri tõttu olnud üsna hinnatud tarbepuu. Jämedamatest tüvedest valmistati vahel tugevaid pisiesemeid nagu reha- ja äkkepulki, rattakodaraid jm. Jugapuu kasutamisele vankrikodarate tegemiseks viitab tema üks rahvapäraseid nimetusi ­ kodarapuu. Lääne-Eestis oli kombeks jugapuu okstest punuda pärgi, millega ehiti kalmukünkaid. 82. Perekond kadakas. Harilik kadakas (Juniperus communis) Kadakas on puu, kellega on igaühel kokkupuudet olnud. Väikesed poisid meisterdavad tema sitketest okstest vibusid, tüdrukud panevad kokku ilusaid pärgi ja kimpe, pereisa teeb saunas kadakasuitsu ja valmistab õhtuks saunavihad, vanaema teeb marikäbidest tuhandete tõvede vastu aitavat imerohtu, vanaisa nikerdab kauneid kujukesi.

Bioloogia → Eestii metsa ökosüsteemid
76 allalaadimist
Okaspuude luhikonspekt 2012
50
pdf

Okaspuude luhikonspekt 2012

DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 48 vaenlasest, paku talle oma parimat veini jugapuust peekrist". Eestis on jugapuud rahva mäletamist mööda ikka vähe leidunud, kuid suure kõvaduse ja ilusa tekstuuri tõttu olnud üsna hinnatud tarbepuu. Jämedamatest tüvedest valmistati vahel tugevaid pisiesemeid nagu reha- ja äkkepulki, rattakodaraid jm. Jugapuu kasutamisele vankrikodarate tegemiseks viitab tema üks rahvapäraseid nimetusi ­ kodarapuu. Lääne-Eestis oli kombeks jugapuu okstest punuda pärgi, millega ehiti kalmukünkaid. Kasutatud ning soovitav kirjandus Godet, J.-D. 2000. Puude ja põõsaste määraja. Tõlge eesti keelde, Koolibri, 254 lk. Hageneder, F. 2006. Puud on tarkusekandjad. Looduslugu. Folkloor. Sümboolika. Tervendamine. Tln., Sinisukk, 224 lk. Henno, O. 1995. Puude ja põõsaste välimääraja. Teine, ümbertöötatud trükk. Tln. 575 lk. Hämet-Ahti, L., Palmén, A

Metsandus → Dendrofüsioloogia
55 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun