Nt. keegi omab vabrikut, keegi töötab seal vahendeid kasutades, keegi saab palka, keegi saab toote. majandusliku baasi ja ühiskonna pealisehituse vahekord nt. 18.sajandi Prantsusmaa: raha oli neutraalne ja läks sinna, kes seda teha oskas, seisuste vahed aga takistasid raha vabalt ringlemist. Sa võisid olla puruvaene aristokraat, kuid sul oli ometi oluliselt suuremad juuriidilised ja poliitilised õigused kui pururikkal kodanlasel. klassivõitlus majanduslikud tingimused sunnivad töölisklassi võitlema kapitalistide ja kapitalismi vastu. See võitlus kukutab kapitalismi. Vabas kaubavahetuses saavad kõik (vähemalt pikas perspektiivis) tagasi võrdses väärtuses selle, mille nad olid ise turule andnud. Seega on nad turul võrdsed. Marx: kapitalistid aga omavad tootmisvahendeid ning sunnivad töölisi alati töötama rohkem kui nad vastu saavad. Palka püütakse hoida
kapitalismi orjad, kus ainsaks erinevuseks on see, et kapitalist omab võimalust teenida just eelkõige kasu tänu proletaarlasele ning samuti on tema see, kel võimalus midagi rohkemat omada kui töö. Peale selle on tegemist kapitaalse majandussüsteemiga ühiskonnas olukorraga, kus kapitalist omab võimalust koguda oma rikkust üha rohkem, kuid vaene proletaarlane osaleb vaid konkurentsis palgatöölistega ja ei midagi rohkemat. Ühiseks jooneks proletaarlasel ja kodanlasel ongi see, et nad mõlemad on kapitalismi, ehk rahakuradi orjad ega pääse sellest ringist enne kui kapitalistlik ühiskond lakkab töötamast! Seega, võib väita, et kapitalism ongi võib-olla kurjast ja inimvaenulik otseses mõttes ning paneb inimesi ainult enda vahel võistlema millegi nimel, millest ei saa neil kunagi küllalt Mis oleks siis kui kapitalismimõju meie ühiskonnas puuduks? Raha tähtsus ja üha kasvav väärtustamine on küll hirmutav, kuid kas pole õige väita, et kui
tegelikult oli revolutsiooni põhjus muus, nimelt kodanluse ja linna ning maa väikekodanluse võitluses feodaalide ja feodalismi vastu uutes tootmistingimustes. Nt. Raha on neutraalne ja läheb sinna kes seda teha oskab, seisusevahed aga takistasid raha vabalt ringlemist. Sa võisid olla puruvaene aristokraat, kuid sul oli ometi oluliselt suuremad juuriidilised ja poliitilised õigused kui pururikkal kodanlasel. · Seejuures ükski tootmisviis ei hävi varem kui on välja kujunenud kõik tema piirides võimalikud tootlikud jõud. Eelnevad ülestõusud võimude vastu, nt orjade oma Roomas ja talurahva sõjad Euroopas, ebaõnnestusid seni 12 kuni olemasolev tootmisviis polnud veel ammendanud kõiki arengu võimalusi ja selle piires jätkus tootlike jõudude kasv
Venemaal endiselt 30 promilli. Sündide arv oli 30 promilli. SB üle 65-aastaste inimeste osakaal 1850 4,6%, 1910 5,2%. Võrdluseks eestis praegu vanemate inimeste osakaal 15 %. Kui kaua inimesed elasid üldse 19. sajandil? Enne 19. saj inimeste oodatav eluiga sünnihetkel jäi ainult 30 eluaasta kanti. Rootsis meestel 35, naistel 38. reeglipäraselt sünnihetkel üle 40 a ainult kõrgaristokraatial ja heal järjel oleval kodanlasel. 19. saj keskpaigaks jõuti 40 eluaastani ja sajandi lõpuks 45 eluaastat. Probleemiks oli ikkagi väikelaste suur suremus. Toiduraua rikastumine 19. saj. Kartulit hakati kasvatama 18. saj teisel poolel. Tuleb rõhutada, et kartuli tulek euroopa toidulauale oli väga oluliseks positiivse tähendusega, kartuli saagikus on suurem kui teraviljal. Kartul on rikas c-vitamiini poolest. Kartulit kasvatati ka linnas väikese maalapi peal. Kartul ei vaja harimiseks hobust. Meditsiini areng
suremus madalatega ning tõuseb inimeste keskmine eluiga. See tõusis enamikes riikides tasapidi, v.a Eestis veel ei tõusnud. Inimeste oodatav eluiga Euroopas ja trendid laste suremuses. Kui kaua inimesed elasid üldse 19. sajandil? Enne 19. saj inimeste oodatav eluiga sünnihetkel jäi ainult 30 eluaasta kanti. Rootsis meestel 35, naistel 38. reeglipäraselt sünnihetkel üle 40 a ainult kõrgaristokraatial ja heal järjel oleval kodanlasel. 19. saj keskpaigaks jõuti 40 eluaastani ja sajandi lõpuks 45 eluaastat. Probleemiks oli ikkagi väikelaste suur suremus, mis oli veidi väiksem kui varauusajal, kuid endiselt suur. Meditsiini roll (Mckeowni kriitika) ja meditsiini areng (inokulatsioon, E. Jenner ja vaktsineerimine, sanitaarsete tingimuste parandamine, Ignaz Semmelweis, John Snow, Louis Pasteur, hügieen, Robert Koch, nakkushaiguste taandumine, uued haigused, koolera pandeemiad).
poliitiliste õiguste eest, inimese võrdsuse jne ideede eest (valgustajad), kuid tegelikult oli revolutsiooni põhjus muus, nimelt kodanluse ja linna ning maa väikekodanluse võitluses feodaalide ja feodalismi vastu uutes tootmistingimustes. Nt. Raha on neutraalne ja läheb sinna kes seda teha oskab, seisusevahed aga takistasid raha vabalt ringlemist. Sa võisid olla puruvaene aristokraat, kuid sul oli ometi oluliselt suuremad juuriidilised ja poliitilised õigused kui pururikkal kodanlasel. · Seejuures ükski tootmisviis ei hävi varem kui on välja kujunenud kõik tema piirides võimalikud tootlikud jõud. Eelnevad ülestõusud võimude vastu, nt orjade oma Roomas ja talurahva sõjad Euroopas, ebaõnnestusid seni kuni olemasolev tootmisviis polnud veel ammendanud kõiki arengu võimalusi ja selle piires jätkus tootlike jõudude kasv. Lenin muidugi sellega nõus olla ei 3. loeng.Kultuurisotsioloogia I. Marxism ja postmarxism. Andreas Ventsel 13
Schönerer muidugi mõistis, et lõppude lõpuks on siin asi maailmavaatelistes küsimustes. Kuid ta ei hakanudki mõis-tma, et selliste, peaaegu religioossete veendumuste kandjaiks peavad esmajärjekorras saama laiad rahvahulgad. Schöne-rer andis endale kahjuks väga vähe aru selles, kuivõrd piiratud on tahe võitluseks niinimetatud soliidse kodanluse rin-gides. Ta ei mõistnud, et niisugune temapoolne suhtumine tuleneb kodanlase majanduslikust positsioonist: sellisel kodanlasel on, mida kaotada ja see sunnib teda sellistel juhtudel olema enam kui vaoshoitud. Terve maailmavaate võit saab tõepoolest võimalikuks ainult sel juhul, kui uue õpetuse kandjaks on mass ise, mis on valmis kogu võitluse raskust oma õlgadele asetama. Sellele, tolle suure tähenduse mitteküllaldasele arusaamisele, mida omavad alamad rahvakihid, vastas täielikult tolle-aegne sotsiaalküsimuse mitteküllaldane mõistmine üldse.
annaabi.ee 
