Sinna tuleb kokku nii palju erinevaid inimesi, kes tahavad aidata ja jagada oma mõtteid. See on nii silmaringi avardav kogemus, kui ka hingele hea. See tekitab hea tunde sees, et olen midagi head teinud ja paneb mind veel rohkem tahtma inimesi aidata. Teiseks suurimaks projektiks on „Maale elama“, mille eesmärgiks on aidata linnast maale elama asujaid, suurendada maal elavate elanike arvu ja muuta ühiskonna hoiakuid maal elamise suhtes teadlikumaks ja positiivsemaks. Kodanikualgatusi on veel palju ning neil kõigil on üks eesmärk: muuta midagi. Muuta oma elukvaliteeti, muuta riigis toimuvat. Kodanikualgatused ühiskonnas on aina laienemas. See on hea nii inimestele endile, loodusele, keskkonnale, kui ka ühiskonnale. Ühiskond panustab oma tulevikule, oma lastele. Tänu mõttetalgutele, koristuskampaaniatele on meie ümbruses olev loodus puhtam, kui enne kampaaniaid. Tänu kõikidele projektidele on muutumas inimeste
sellega kaasnes hüppeline majanduslik areng. Järeldus:Mida innustatumad ja riigist huvitatumad on inimesed, seda edukam on riik 2.probleem:Kodanikud peaksid oma südametunnistusel kandma kohustust oma riiki edendada, milleks on väga hea variant kodanikualgatused. Näide:"Teeme ära!" ühendas rahvast, tõi tuntust riigile ja täitis ka oma eesmärgid loodus ja keskkonnahoiu aladel. Järeldus: Mida rohkem on kodanikualgatusi ja inimeste kaasamaist riigi töösse, seda tuntum ja efektiivsem on riik. 3.probleem: Inimesed on laisad ja ei taha olla oma riigis vastutavad olukordades, kus kõik pole parimas korras. Näide: Andrus Veerpalu dopinguskandaalis oli inimesi, kes muutusid Eesti suusasporti laimavateks, aga õnneks ka palju riigile,rahvusele ja Veerpalu kindlaks jääjaid! Järeldus:Rahva toetus ja vastutus on tugeva riigi tunnus!
Väidet tõestab ka fakt, et pärast iseseisvumist, kui baltiriikide elanikud olid täis teotahet majandada päris enda riigis, toimus neis väga kiire majanduslik areng ja iseseisvuse tõestamine. Kiire areng aga polnud lõputu ja nüüdseks on ka "Balti tiigrite" SKP majanduskriisi mõjutustel vähenenud. Küll aga tegutsevad kaudselt või otseselt riigi hüvangu ja inimeste elujärje tõusu heaks kõik aktivistid. Inimesed meie endi seast on loonud palju edasiviivaid ja tulusaid kodanikualgatusi. Ehedalt on kõigil meeles mõtte ja koristustalgud "Teeme ära!", mis on nüüdseks leidnud laia kõla- ja tegutsemispinda ülemaailmselt, mitmetes riikides, ühinenud on isegi niivõrd suuri ja kaugeid riike nagu näiteks Brasiilia,. Seega on kodanikualgatused rahvast ühendavad ja riigile kuulsust toovad ettevõtmised. Arvan, et riik peab efektiivseks toimimiseks olema ühtne ning rahva aktiivsus on selle säilimisel väga oluline.
8) Vähemuste õigustega arvestav enamuse võim *Demokraatia vormid: 1) Esindusdemokraatia: Kodanikkond võib oma esindajaid (parlamenti, kohalikke omavalitsusi) valida erinevalt, kuid sõltumata valitsemisviisist peavad valitud isikud kasutama võimu rahva nimel ja andma oma tegevusest rahvale aru. 2) Osalusdemokraatia ehk otsene demokraatia: Heaks näiteks on referendum kui valijaskonna kollektiivne otsustamine mõnes küsimuses. Samuti võib osalusdem. vormiks pidada erinevaid kodanikualgatusi ja -kampaaniaid, äärmuslikumal juhul ka protestiaktsioone. 3) Eliitdemokraatia (Eesti): Ühiskonna juhtimine on väikearvulise eliidi käes. ........................................................................................................................................................... ............. Jätkusuutlik areng Areng, mis rahuldab praeguste põlvkondade huvid, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Eesmärgid: 1) Ühiskonna sidusus 2) Heaolu kasv
Tänapäevase demokraatia kõige levinum vorm on Osalusdemokraatia täiendab esindusdemokraatiat. Selle esindusdemokraatia, kus kodanikkond võib oma heaks näiteks on referendum kui valijaskonna esindajaid nt parlamenti või kohalikku kollektiivne otsustamine mõne ühiskondlikult olulise omavalitsusse valida erinevalt, kuid sõltumata küsimuse üle. Samuti võib osalusdemokraatia vormiks valimisviisist peavad valitud isikud kasutama pidada erinevaid kodanikualgatusi ja kampaaniaid, võimu rahva nimel ja andma oma tegevusest äärmisel juhul ka protestiaktsioone. rahvale aru. Demokraatlikus ühiskonnas on au sees arvamuste ja ühenduste paljusus ja võrdsus ehk ühiskondlik pluralism. Tänapäevase demokraatia peamised tunnused: *vabad ja õiglased valimised (õigus valida ja olla valitud) *alternatiivsed teabeallikad *konkurents võimu nimel *poliitiku sõltuvus valijate eelistustest
Demokraatia vormid Esindusdemokraatia: Kodanikkond võib oma esindajaid (parlamenti, kohalikku omavalitsusse) valida erinevalt, kuid sõltumata valitsemisviisist peavad valitud isikud kasutama võimu rahva nimel ja andma oma tegevusest rahvale aru. Osalusdemokraatia ehk otsene demokraatia: Heaks näiteks on referendum kui valijaskonna kollektiivne otsustamine mõnes küsimused. Samuti võib osalusdem. vormiks pidada erinevaid kodanikualgatusi ja kampaaniaid, äärmuslikumal juhul ka protestiaktsioone. Eestis hetkel selgelt ka eliitdemokraatia ehk ühiskonna juhtimine on väikearvulise eliidi käes? Maailma suurim demokraatia Maailma suurima demokraatiaga riik on India: 1 miljard inimest, 28 osariiki, 23 ametlikku keelt. Võimu nimel võistlevad 50 üleriiklikku ja 700 piirkondlikku parteid. Ühiskonna jätkusuutlikkus Jätkusuutlik areng on areng, mis rahuldab praeguste põlvkondade vajadused ja
- Erakonnad: parempoolsed ja vasakpoosed erakonnad, erakondade tegevuse eesmärgid, erakonna liikmeks astumine - Ametiühingud: tegevuse eesmärgid, nõudmiste esitamise meetodid, liitudesse koondumine. 2) Kodanikualgatus (õpik lk 90-93; TV ül 73-76) - Mõisted: kodanikuosalus, kodanikualgatus, kodanikuühendused. - Kodanikualgatuse eesmärgid ja võimalused. - Milliseid kodanikualgatusi saaksid korraldada õpilased? 3) Mittetulundusühingud - korteriühistud - vabatahtlike organisatsioonid (loomakaitse, looduskaitsjad jne) 4) Kohalikud kogukonnad - naabrivalve - kohalike kogukonna võimalused omaalgatuslikeks ettevõtmisteks 5) Käitumine kriisiolukorras - päästeameti/politsei kutsumine - tuleohutus - esmaabi 4. Rahvas, põhiseadus, demokraatia 1) Õigusriik (õpik lk 35-40, TV ül 22-25)
Need planeerijad otsustasid, milliseid kaupu toota, kuidas neid toota ja kellele realiseerida. Kogu majanduslik võim oli koondunud riigi kätte. Käsumajanduses pole üksikisikul peaaegu mingeid võimalusi aktiivselt majandustegevusse sekkuda. Reformierakonna vabaturumajanduslikku poliitikat näitab ka see, et Eestis puudub astmeline tulumaks, mis on omamoodi rikastelt raha ära võtmine ning vaestele andmine. Tänapäeva ühiskonnas on indiviidi roll tähtis. Näiteks võib tuua erinvaid kodanikualgatusi, mida küll tänapäeva Eestis leidub, kuid neid võiks rohkem olla. Sellest lähtuvalt soovib Reformierakond pakkuda igaühele võrdset võimalust vabaks eneseteostuseks. Nad austavad inimväärikust ja individuaalsust ning nende eesmärgiks on salliv ja koostöövõimeline ühiskond. Indiviidide kodanikualgatused näitavad seda, kui suletud või avatud üks ühiskond on. Kodanikeühiskonnal on loomulikult palju esinemisviise, kus on oluline koht ka
Eelmises Riigikogu koosseisus oli 101-st liikmest naisi ainult 20 (Riigikogu, 2014). Riigitraditsiooni nõrkuse põhjuseks on ilmselt vähene kogemus riigi juhtimises, sest Eesti on ajalooliselt suurema osa ajast kuulunud võõrriigi koosseisu. Nõrk kodanikukultuur seisneb selles, et eestlased osalevad poliitilises elus suhteliselt vähe. Seda näitab ka madal valimisaktiivsus. Samuti on Eestis nõrgad kommunitaarsed väärtused, sest majanduslikud on domineerivamad. Kodanikualgatusi võiks olla rohkem ning eestlased on poliitilises elus kaasarääkimises üpris passiivsed. Seda, et eestlased on orienteeritud muutustele näitavad ka 1990. aastail ühiskonnas läbi viidud muutused ja reformid, kui lagunes Nõukogude Liit (Jakobson, Kalev ja Saarts, 2008). Samuti on eestlasele iseloomulik mittevägivaldne protestikultuur ja antimilitaarsus. See on ühest küljest hea, sest rahutusi ja mässe ei toimu, kuid samas kiruvad eestlased pigem kodus
peamiseks põhjuseks on energia väheefektiivne tootmine põlevkivist (Autor, aastaarv). Ühiskondlikud liikumised ja aktsioonid tarbimishulluse teadvustamiseks Vastukaaluks Põhja-Ameerika ja Lääne-Euroopa hoogustunud ületarbimisele, mida võimendab ostujõulise elanikkonna naudinguahnusega manipuleeriv tootmis- ja turundamissüsteem ehk suurfirmade kampaaniatööstus, on alates 1970-ndatest aastatest tekkinud mitmeid kodanikualgatusi ning -liikumisi, mis püüavad teadvustada inimestele tarbimismaania ehk konsumerismi arutust ja ohtlikkust. Ühele taolisele laialdasemat rahvusvahelist vastukaja ja kõlapinda leidnud konsumerismivastasele initsiatiivile aitas 1990- ndate aastate keskpaigas oluliselt kaasa väliseestlasest meedia- ja reklaamitegelane Kalle Lasn, kes oli sihtasutuse Media Foundation kaasasutaja. Sihtasutus annab välja ajakirja
kodanikkond võib oma esindajaid nt parlamenti või Selle heaks näiteks on referendum kui valijaskonna kohalikku omavalitsusse valida erinevalt, kuid kollektiivne otsustamine mõne ühiskondlikult olulise sõltumata valimisviisist peavad valitud isikud küsimuse üle. Samuti võib osalusdem. vormiks pidada kasutama võimu rahva nimel ja andma oma tegevusest erinevaid kodanikualgatusi ja kampaaniaid, äärmisel rahvale aru. juhul ka protestiaktsioone. II Demokraatlik valitsemine 1. Mis on võimude lahusus? Tea, mis on horisontaalne lahusus, vertikaalne lahusus ja personaalne võimude lahusus. 2. Millised tunnused on iseloomulikud õigusriigile, millised võimuriigile? 3. Kuidas saab muuta Eesti Vabariigi põhiseadust? 4. Mille poolest valimised erinevad referendumist? 5. Millised on demokraatliku hääletamise tunnused? 6
annaabi.ee 
