Ülemselts=Superordo: Euarchontoglires Selts=Ordo: Dermoptera (karustiivalised) Selts=Ordo: Lagomorpha (jäneselised) Selts=Ordo: Primates (esikloomalised) Alamselts=Suborder Haplorrhini haploriinsed Alamselts=Suborder Strepsirrhini strepsiriinsed primaadid primaadid Selts=Ordo: Rodentia (närilised) Sugukond Castoridae kobraslased Sugukond Chinchillidae villakhiirlased Sugukond Caviidae merisigalased Sugukond Hystricidae okassigalased Sugukond Dipodidae Sugukond Cricetidae Sugukond Muridae hiirlased hüpiklased hamsterlased Sugukond Gliridae unilased Sugukond Sciuridae oravlased Ülemselts=Superordo: Laurasiatheria
Ilves ilves kaslased kiskjalised Hunt koer koerlased kiskjalised Metskits metskits hirvlased sõralised Harilik orav orav oravlased närilised Harilik siil siil siillased putuktoidulised Pruunkaru karu karulased kiskjalised Euroopa kobras kobras kobraslased närilised Mäger mäger kärplased kiskjalised Lendorav lendorav lendoravlased närilised Rändrott rott hiirlased närilised kiskjalised Hallhüljes hallhüljes hülglased alamselts:loivalised Tähnikhirv hirv hirvlased sõralised
O karustiivalised dermoptera O esikloomalised primates O jäneselised lagomorpha O närilised rodentia SubO kopralised castorimorpha F kobraslased SubO okassealised - hystricomorpha 63 F merisigalased F villakhiirlased F okassigalased F deegulased SubO hiirelaadsed myomorpha
amarülliliste poolest. Austraalia regioonis on palju endeeme: eukalüptid, rohtpuud. Andide lõunaosale ja Uus- Meremaale, mis koos lähisantarktiliste saartega moodustavad liigivaeseima antarktilise regiooni. Meretaimestiku erinevused on suhteliselt väiksed ega võimalda ookeanide üksikasjalikku liigestamist. -Loomastik. Loomastiku alusel jaguneb maismaa 5 loomastikuregiooniks: Holarktiline regioon on pidevalt suurim, kuid loomastikult suhteliselt vaene. Endeemsed on kobraslased, hüpiklased, viiksjäneslased, kaamelid, lambad, lindudest metsislased ja kaurilisedm ulatuslik levila on kärplastel, koerlastel ja hirvlastel. Etioopia regiooni iseloomustab suurte rohusööjate ning neist toituvate kiskjaliste rohkus. Palju elab seal ka kitsaninalisi ahve ja poolahve. Lindudest on endeemsed jaanalind, pärlkana ja hiirlinnud. Indo.Malai regiooni loomastik sarnaneb Etioopia regiooni omaga. Ühised
Metssiga Siga Sigalased Sõralised Imetajad Keelikloomad Loomad Hallhüljes Hallhüljes Hülglased Loivalised Imetajad Keelikloomad Loomad Harilik orav Orav Oravlased Närilised Imetajad Keelikloomad Loomad Harilik kobras Kobras Kobraslased Närilised Imetajad Keelikloomad Loomad Kodurott Rott Hiirlased Närilised Imetajad Keelikloomad Loomad Halljänes Jänes Jäneslased Jäneselised Imetajad Keelikloomad Loomad LEHTSAMMALTAIMED Laialehine turbasammal Turbasammal Turbasamblalised Turbasamblalaadsed Turbasamblad Sammaltaimed Taimed
Milliseks kujuneb kobraste tulevik sellel alal minu nägemuse järgi? Eelpool nimetatud probleemid leiavadki kajastust selles töös.Materjali kogusin, nagu juba eelpool nimetatud välivaatluste käigus ja ühtlasi töötasin läbi uut teabematerjali, mida mida leidsin kobraste kohta. 1. KOBRASTE ELUST EESTIS. Oma bioloogilise kuuluvuse alusel kuulub kobras Klassi: imetajad. Mammalia Alamklassi: eluspoegijad imetajad. Thera Seltsi: närilised. Rodenta Sugukonda: kobraslased. Castoridal Liiki: euroopa kobras. Castor fiber (6) Rahvakeeles tuntakse kobrast nime all piiber. Varajasel ajaloolisel ajal asustas kobras kogu puisniitude ala Euroopas, Aasias ja Põhja- Ameerikas. Jõgede luhti mööda levisid nad põhja poole läbi kogu taigavöötme kuni metsatundrani lõuna suunas aga läbi stepivöötme kuni poolkõrbeteni. Eestist kadus kobras XVIII saj.lõpul. Teda kütiti väärtusliku karusnaha, maitsva liha ja eriti heade raviomadustega kopranõre pärast
metssiga (Sus scrofa) siga (Sus) sigalased (Suidae) punahirv (Cervus elaphus) hirv (Cervus) hirvlased (Cervidae) põder (Alces alces) põder (Alces) hirvlased (Cervidae) metskits (Capreolus metskits (Capreolus) hirvlased (Cervidae) capreolus) orav, punaorav (Sciorus orav (Sciurus) oravlased (Sciuridae) vulgaris) Euroopa kobras (Castor fiber) kobras (Castor) kobraslased (Castoridae) mutt (Talpa europaea) mutt (Talpa) mutlased (Talpidae) mets-turbasammal turbasammal turbasamblalised (Sphagnum squarrosum) (Sphagnum) (Sphagnaceae) lainjas kaksikhammas kaksikhammas tiivikulised (Fissidentaceae), (Dicranum polysetum) (Dicranum) (Dicranum) väike saletipik (Leptobryum saletipik pungsamblalised (Bryaceae),
S. NÄRILISEDVäikesed loomad, teravad peitlitaolised esihambad. Enamik pikasabalised, varbad varustatud küünistega, koonul on pikad kompekarvad ja hambad ning lõuad on spetsialiseerunud närimisele. Paljunevad kiiresti. Alamseltsid eristuvad mälumislihaste ehituse poolest. Alamselts oravalaadsed: sgk oravlased – liigirikkaim sugukond. N. orav, vöötorav, suslikud, ümisejad. kolakõht-ümiseja. Sgk lendoravlased on karvase lennusega. N. lendorav Sgk kobraslased - saba lai ja soomsutega kaetud. tagajalgadel varvaste vahel ujulestad. N. kobras Alamselts hiirelaadsed – N. rotid, hiired, mügrid, lemmingud, hamstrid, kõrbehiired, ondatra Alamselts okassealised – väga erinevad liigid, enamikel suhteliselt suur pea, jässakas kere, lühike saba ja peenikesed jalad. N. Kuandu, urson, okassiga, kapibaara, merisiga, tsintsilja, nutria, paljastuhnur. S. PUTUKTOIDULISEDNii välimuselt kui ka anatoomiliselt väga erisugused vormid.
limused. Sigimine; Monogaamne. Sigimine algab kui veekogud jääast vabanevad ning kestab kuni sügiseste külmade saabumiseni. Suve kestel poegivad 2-3 korda. Poegade arv 7-9. Tiinus 25-26päeva. Probleemid: ei tekita probleeme.. vist liiga väike selleks. Lubatud jahiviisid ja aeg: mõrra, piirdevõrgu ja püünirauaga või varitsus- ja hiilimisjahina 1.okt-28.veeb. Ei kütita eriti, ei oma väärtust. Kobras (Castor fiber) Selts: närilised Sugukond: kobraslased Välimus: 20-35kg, Euroopa suurim näriline. 2 pikka oranzi lõikehammast. Hambaid 20. Tihe ja pehme tugev nahk. Väga tihe ning pehme aluskarv ja karmim ning pikem pealiskarv. Märgumatu karvastik. Saba on lai ja soomustega kaetud. Tagavarvaste vahel on ujunahk. Omapärane on tagajala teise varba lõhestunud küüs, mis toimib kammina: karvadest parasiitide välja kammimine. Levik: Varem levis kogu Euraasia metsavööndis, kuid hävitati inimeste pootl suures ulatuses (liha, nahk, kopranõre)
16.3.9.2.2.12. Selts: Närilised (Rodentia) Väikesed loomad, teravad peitlitaolised esihambad. Enamik pikasabalised, varbad varustatud küünistega, koonul on pikad kompekarvad ja hambad ning lõuad on spetsialiseerunud närimisele. Paljunevad kiiresti. Alamseltsid eristuvad mälumislihaste ehituse poolest. Alamselts oravalaadsed: sgk oravlased liigirikkaim sugukond. N. orav, vöötorav, suslikud, ümisejad. kolakõht-ümiseja. Sgk lendoravlased on karvase lennusega. N. lendorav Sgk kobraslased - saba lai ja soomsutega kaetud. tagajalgadel varvaste vahel ujulestad. N. kobras Alamselts hiirelaadsed N. rotid, hiired, mügrid, lemmingud, hamstrid, kõrbehiired, ondatra Alamselts okassealised väga erinevad liigid, enamikel suhteliselt suur pea, jässakas kere, lühike saba ja peenikesed jalad. N. Kuandu, urson, okassiga, kapibaara, merisiga, tsintsilja, nutria, paljastuhnur. 16.3.9.2.2.13. Selts: Putuktoidulised (Eulipotyphla)
annaabi.ee 
