Põhiseadus võeti vastu 1920 aastal . Seadusandlikku võimu teostas - RIIGIKOGU , täidesaatvat võimu VALITSUS Riigivanem täitis kahte ülesannet : 1)Juhtis valitsuse tegevust 2)täitis riigipea esinudus ülesandeid . Esimine põhiseadusoli väga demokraatlik : a)Valimisõigus( alates 20.aastast ) b)Kodanikel võrdsus seaduste ees c)Rahva osavõtt riigivalitsemisest 1920.aastatel olid koalitsioonivalitsused s.t : valitsus, mis koosneb erinevate parteide juhtidest. Koalitsioonivalitsuste puuduseks oli see,et :olid erimeelsused ja need ei püsinud aasta aegagi koos. 2.Poliitiline elu 1930.aasatel . Mida tähendas majanduskriis Eestile ? * Majanduskriis tõi kaasa tehaste,äride ja talude pankrotti mineku. * Tööpuuduse * Elatustaseme languse. Kuidas oli majanduskriis seotud poliitilise olukorra tervanemisega? *Rahvas hakkas elu halvenemises süüdistama erakondasid,parlamenti ja valitsust. Miks hakkati nõudma põhiseaduse muutmist?
1.Sisepoliitika 1920-1934 demokraatlik Eesti Eesti valitsemine toimus Asutava Kogu poolt vastuvõetud põhiseaduse alusel. (1920). Seadusandlik võim kuulus ühekojalisele parlamendile Riigikogule. Täidesaatvat võimu teostas Vabariigi Valitsus. Riigikogu kinnitas ametisse valitsuse. Valitsust juhtis Riigivanem. (Valitsusjuht ja president). Eesti poliitika kujundamisel osales palju erakondi. Riigikogus oli esindatud 6 suurt parteid. Palju parteisid tingis koalitsioonivalitsuste moodustamise. · Põllumeeste Kogud (P) K.Päts, J.Laidoner · Eesti Rahvaerakond (L) J.Tõnisson, J.Poska, J.Vestholm · Kristlik Rahvaerakond J.Kõpp · Eesti Tööerakond (T) O.Strandmann, A.Piip Keskel (tsentrum) · Asunike Koondis (T) O.Tief!!!! · Eesti Sotsialistik Tööliste Partei (V) A.Rei!!! vasakpoolsed · Pisiparteid- Vene Rahvuslik Liit, Baltisaksa Erakond Valimisõigus oli üldine ja alates 20. Eluaastast. Valiti erinevate parteide
Välispoliitiliselt ajas isolatsioonipoliitikat, nt: jättis alles ainult mõned pangad, maksis põllumeestele peale, et nad ei toodaks jms. Suurbritannia (parlamentaarne monarhia, kahe partei süstem) kaotas oma juhtiva koha majanduses USA-le ja hiljem Saks-le. Vaatamata raskustele jäi ta 1930-ndatel demokraatlikuks. Majanduskriis puudutas vähe, sest tal oli palju kolooniaid. Hakati mõtlma kolooniate vabaksandmisele. Prantsusmaal (mitmeparteisüsteem, kirev poliitmaastik 1930- ndatel) oli koalitsioonivalitsuste eluiga lühike. Majanduskriisi ajal hakati nõudma karmi juhti. Moodustati Rahvarinne. Selle tulemusena olukord stabiliseerus. Võib öelda, et demokraatia õigustas end, sest näiteks käsitletud diktaatorlike riikide hulgast viis mittedemokraatlik valitsemine Saks-l ja It-s hävinguni, samas, kui demokraatia säilis nii Suurbritannias, Pr-l ja USA-s.
ministeeriumi juhti või portfellita ministrit (meeste-naiste osakaal: 11-11). Keskvalitsus hõlmab 10 ministeeriumi, mille ülesandeks on seaduste ja määruste väljatöötamine ning ligi 250 ametkonda, mille ülesandeks on seaduste rakendamine ja järelevalve teostamine. Poliitiline kliima: Rootsi poliitilist kliimat kujundavad juba 1932. aastast alates domineerivad sotsiaaldemokraatlikud valitsused lühemate mittesotsialistlike koalitsioonivalitsuste intervallidega. Selline areng on mõneti tingitud Rootsi kiirest tehnoloogilisest ja tööstuslikust arengust 20. sajandi algul, mille tulemusel tugevnes ametiühingu- ja töölisliikumine. Teisalt on Rootsi läbi sajandite olnud suhteliselt liberaalse keskvõimu ja indiviidi osa rõhutava mõtteviisiga ühiskond, millele lisandub tugevalt juurdunud traditsioon rahva osalusest riigile oluliste küsimuste arutamisel.
aasta valimistel sai Nepali Kongress lüüa. Valimised võitis Nepali Kommunistlik Partei (Ühinenud Marksistlik-Leninlik) ning peaministriks sai Man Mohan Adhikari. Nepalist sai esimene kommunistliku valitsuse all olev monarhia. Erimeelsuste tõttu Nepali Kongressi sees saadeti parlament aasta keskel laiali. Sama aasta 15. novembril toimunud valimistel ükski partei enamust ei saavutanud. Sellest sai alguse mitmeaastane ebastabiilsete koalitsioonivalitsuste periood. Pärast valimistel mais 1999 sai Nepali Kongressist jälle enamusvalitsuse juht. Sellest ajast saadik on olnud kolm peaministrit Nepali Kongressist: Krishna Prasad Bhattarai (31. maist 1999 kuni 17. märtsini 2000); Girija Prasad Koirala (20. märtsist 2000 kuni 19. juulini 2001 ja Sher Bahadur Deuba (23. juulist 2001 kuni 2003. aastani). Esindajatekoja viimases koosseisus oli Nepali Kongressil 113 kohta Nepali Kommunistlikul Parteil (Ühinenud Marksistlik-Leninlik) 69
- clear link to MP's constituency 20 saj briti poliitika on siiani polariseerunud üh pol , süs kus on kaks omavahel eraldiseisvad jõudu , kus kasut majoritaarset valimissüs toob kuni 20 saj lõpuni kaasa olukorra , kus parl valimise võitnud erakond saab ühtlai ka alamkojas vajaliku suure häälteenamuse, mis on piisav selleks, et üksinda valitseda. Annab peaministrile suure võimu partei ja parlamendi üle. Puudub vajadus koalitsioonivalitsuste järgi . III pol parteide põlvkonna mudeli keskseks elem ons ee , et briti üh pole enam kahe teema ümber kahestunud aid üh sisene fragmenteerumine on palju suurem ja üh lõhe ühe suure nimetaja põhjal hakkab britannia jaoks pol ajaloo hämarusse vajuma . Ilmselt hakkab tulema ka ühe rohkem koalitsioonivalitsusi , mis tõstatab esile peaministri rolli. Peaministri roll , mis on tema funkt ja roll , need lähemate aastakümnete jooksul mõeldakse pmber
Asendav minister kirjutab dokumentidele alla oma ametinimetuse ja lisab asendatava ministri ametinimetuse koos sõnaga "ülesannetes", näiteks "justiitsminister siseministri ülesannetes." Praktikas on ministrite asendamist formaliseeritud vabariigi valitsuse korraldusega kinniattud Ministrite asendamise skeemiga. Skeemiga on määratud kindlaks, millisele ministrile saab pannna millise ministri ülesanded, näiteks siseministrit asendab justiitsminister. Skeem on praktiline koalitsioonivalitsuste puhul, et tagada olukord, et ühte erakonda kuuluvat ministrit aendaks minister samast erakonnast. 128. Millistel juhtudel astub Vabariigi Valitsus tagasi? Kes teostab täitevvõimu, kui valitsus on tagasi astunud? Valitsuse volitused lõpevad valitsuse tagasi astumisel. Valitsus astub tagasi: 1) Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel. Tagasiastumisest teatab Riigikogu uue koosseisu esimesel istungil peaminister. 2) Peaministri tagasiastumisel
annaabi.ee 
