04.1919 kokku demokraatlike üldvalimiste teel Asutav Kogu. Esimene põhiseadus võeti vastu 20.06.1920.Põhiseadus sätestas kodanikuõigused: võrdsuse seaduse ees, usu-ja sõnavabadus jne. Põhiseaduse kohaselt oli kõrgemaks võimukandjaks rahvas. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, täidesaatvat võimu aga Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Puudus riigipea(president). Esimene põhiseadus toimis edukalt kuni 1930.a ränga kriisini. Koalitsioonivalitsuses osales tavaliselt neli-viis erakonda. Majanduselu Maareform mille aluseks oli 10.10.1919a vastu võetud maaseadus. Reform käigus riigistati mõisate maa, hoone, tehnika, kariloomad jm. Pärast Vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus. Eriti kiiresti arenes tööstus. Kuid majandustõus ostus liiga kiireks ja 1923.a tõi see endaga kaasa kriisi. 1924.a käivitas rahaminister Otto Strandman uue majanduspoliitika. Orienteeruti Vene turult ümber Euroopa turule
Eesti Vabariik 1920.-1930.aastail Demokraatlik Eesti (1918-1934) Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920.a loodi põhiseadus. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsuses. 1930.a algul tabas Eestit majanduskriis. Paljud arvasid, et on vaja piirata Riigikogu õigusi ja luua riigipea ametikoht. Usuti, et laialdast võimu omav riigipea viib Eesti majanduskriisist kiiresti välja. Selleks oli vaja muuta põhiseadust. Eriti nõudsid põhiseaduse muutmist vapsid. 1933.a kiideti parandused põhiseaduses heaks, mille olid koostanud vapsid. Riigipea ja uue Riigikogu valimised pidid toimuma aprillis 1934.a. Ka vapsid kavatsesid seal osaleda.
võrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus, usu, südametunnistuse ja sõnavabadus. Kõrkeima võimu kandjaks oli rahvas.Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu. Täiedesaatev võim Vabariigi Vaitsus, valitsuse tegevust juhtis riigivanem.Kuid see üdini demokraatlik seadus ei hakanud täielikult tööle, teiseks puudus president. Kujunes välja mitmeparteiline süsteem. Erakondade paljusus tõi kaasa parlamendi killustuse. Koalitsioonivalitsuses osalevad 5 erakonda põhjustasid pingeid. Töö jätkudes lisandus erimeelsusi, sellele järgnes koalitsiooni lagunemine, valitsuse tagasiastumine ja valitsuskriis. Sagedased valitsusevahetused tekitasid ebastabiilse poliitilise mulje. Majanduselu esimeseks sammuks sai radikaalne maareform, aluseks 10.10.1919 maaseadus, mille käigus riigistati mõisate maa, maasid jagati välja vabadussõjas võidelnud silmapaistvamatele sõjameestele, lood asundustalu
põgenenud Stalin Peterburis kinni ja saadeti uuele asumisele Krasnojarski kubermangu Turuhanskisse, kus viibisid koos Sverdloviga kuni 1917. aasta veebruarirevolutsioonini. Tema osa Oktoobripöörde ettevalmistamises oli marginaalne, põhifiguurid olid Vladimir Uljanov ja Lev Trotski jt. Tegevus pärast 1917. aasta oktoobripööret Pärast 1917. aasta oktoobrirevolutsiooni järgset nõukogude võimuhaaramist määrati Jossif Stalin esialgsesse bolsevike, vasakesseeride ja mensevike koalitsioonivalitsuses Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogus Vene SFNV rahvusasjade rahvakomissariks ja hiljem ka riigikontrolli rahvakomissariks. Samuti osales ta bolsevike häälekandja "Pravda" juhtimises, mille ta võttis üle oma hilisemalt välisministrilt, Stalinile elu lõpuni ustavaks jäänudVjatseslav Molotovilt. Venemaa Kodusõjas 1918. aastal alanud Venemaa kodusõjas osales Jossif Stalin Punaarmeesse sattunud vana keisririigi
liikmeks ning 1957. a. oli SLV üks Euroopa Ühenduse asutajaid. 1955. a. sõlmiti diplomaatilised suhted NSV Liiduga, kuid Bonni ja Moskva suhted jäid endiselt jahedaks. Suhted SDV-ga olid madalaimas seisus 1960. aastail, pärast seda, kui Moskva ja Ida-Berliin olid püstitanud Berliini müüri. 1960. aastate lõpul hakkas Bonni poliitika SDV suhtes muutuma. Uue idapoliitika kujundajaks sai SDP liider Willy Brandt, kes oli KDL/KSL ja SDP koalitsioonivalitsuses välisministriks ning 1969-1974 liidukantsleriks. Sõlmides idalepingud NSV Liidu ja Poolaga 1970. a. ja suhete aluste lepingu Saksa DV-ga 1972. a., leppis Bonn tollal Teise maailmasõja võitjate poolt Potsdamis tõmmatud Saksamaa piiridega ja tunnustas SDV-d kui iseseisvat riiki. Kuigi SLV elanikkond suhtus Brandti idapoliitikasse kiitvalt, võitles opositsiooniline KDL/KSL ägedalt selle vastu. Idalepingud ratifitseeriti alles siis, kui sinna lisati seletus, milles
Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes lisaks peaministri kohustusele täitis ka mõningaid riigipeale kuuluvaid esindusülesandeid. Laialdase demokraatia tingimustes kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Sellesse kuulusid agraarerakonnad, liberaalsed erakonnad, sotsialistlikud erakonnad ning vähemusrahvuste erakonnad. Suurim edu oli tavaliselt Põllumeestekogul ning sotsialistidel. Koalitsioonivalitsuses osales tavaliselt neli-viis erakonda, mis kõik tegid valitsuse moodustamise käigus järeleandmisi. Majanduselu Majanduselu vajas põhjalikke ümberkorraldusi. Esimeseks sammuks sai maareform, mille aluseks oli maaseadus (vastu võetud 10. oktoobril 1919). Reformi käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jm. Loodi 35 000 uut asundustalu. Kõigepealt said maad Vabadussõjas silmapaistnud sõjamehed, seejärel ülejäänud soovijad. Pärast Vabadussõda algas
ühekojaline parlament-, täidesaatvat võimu aga Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes lisaks peaministri kohustusele täitis ka mõningaid riigipeale kuuluvaid esindusülesandeid. Laialdase demokraatia tingimustes kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Sellesse kuulusid agraarerakonnad, liberaalsed erakonnad, sotsialistlikud erakonnad ning vähemusrahvuste erakonnad. Suurim edu oli tavaliselt Põllumeestekogul ning sotsialistidel. Koalitsioonivalitsuses osales tavaliselt neli-viis erakonda, mis kõik tegid valitsuse moodustamise käigus järeleandmisi. Majanduselu Majanduselu vajas põhjalikke ümberkorraldusi. Esimeseks sammuks sai maareform, mille aluseks oli maaseadus (vastu võetud 10. oktoobril 1919). Reformi käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jm. Loodi 35 000 uut asundustalu. Kõigepealt said maad Vabadussõjas silmapaistnud sõjamehed, seejärel ülejäänud soovijad
NATO liikmeks ning 1957. a. oli SLV üks Euroopa Ühenduse asutajaid. 1955. a. sõlmiti diplomaatilised suhted NSV Liiduga, kuid Bonni ja Moskva suhted jäid endiselt jahedaks. Suhted SDV-ga olid madalaimas seisus 1960. aastail, pärast seda, kui Moskva ja Ida- Berliin olid püstitanud Berliini müüri 1961. 1960. aastate lõpul hakkas Bonni poliitika SDV suhtes muutuma. Uue idapoliitika kujundajaks sai SDP liider Willy Brandt, kes oli KDL/KSL ja SDP koalitsioonivalitsuses välisministriks ning 1969-1974 liidukantsleriks. Sõlmides idalepingud NSV Liidu ja Poolaga 1970. a. ja suhete aluste lepingu Saksa DV-ga 1972. a., leppis Bonn tollal Teise maailmasõja võitjate poolt Potsdamis tõmmatud Saksamaa piiridega ja tunnustas SDV-d kui iseseisvat riiki. ÜHINEMINE. 1980. aastate lõpul toimunud Ida-Euroopa vabanemisprotsessis oli Saksa DV üks viimaseid kommunistide võimu tugipunkte. Kuid 1989. a. oktoobris toimusid juba siingi
annaabi.ee 
