toimuda põuaperioodidel, kui pinnavee tase langeb allapoole kollektorite paigaldussügavust. Koonga küla reovee puhastamine toimub küla keskusest loodesuunas asuvas reoveepuhastis. Koonga küla puhastusseadmeks on mehaanilisest ja bioloogilis-keemilisest puhastusprotsessist koosnev kaheastmeline nõrgbiofilter puhasti, mis on rajatud 2008. aastal. Reoveepuhastus koosneb järgnevatest etappidest: · Kaks eelseptikut ehk eelsetitit; · Fosfori keemiline ärastus, koagulandi Fe2(SO4)3 doseerimine; · vahepumpla · 1. nõrgbiofilter; · vahepumpla · 2. nõrgbiofilter; · järelsetiti · vahepumpla · pinnasfilter. Koonga küla reoveepuhastina kasutatav reoveepuhastion heas seisukorras ning tagab üldiselt reovee nõuetekohase puhastuse. Reoveepuhasti töös põhjustavad häireid sademeteveed, mis suurte saju- ja sulaperioodidel Koonga puhastisse sisenevat reovee kogust suurendavad. Puhasti ei taga aega-ajalt stabiilset puhastusefekti, seda eriti heljumi osas
Paralleelselt otsiti uusi võimalusi veetoodangu tõstmiseks. Vertikaalsed settebasseinid ehitati hõljuva kihiga selititeks. Kui settebasseinides eraldus koagulatsioonil tekkinud sade ainult oma raskusjõu mõjul ja vee liikumiskiirus ei olnud seetõttu kuigi suur, siis hõljuva kihiga selitites kasutati ära ka hõljuva settekihi filtreerimisvõime, mis lubas tõsta vee voolu kiirust. Kasutusele võeti abikoagulandina polüakrüülamiid rahvakeeles polla. Aastaid hiljem, kui koagulandi vagunist laadimisel kasutati lintlaadijat, mille rahvakeelseks nimetuseks sai pontu, oli hommikustel nõupidamistel lööklauseks teade: ,,Pontu on rikkis ja polla ei jookse." Jaama laiendus 1965. aastal võeti kasutusele jaama laiendus. Veepuhastusjaama toodanguks loeti nüüd 102 000 m3/ööpäev. Uue ehitusega muutus jaama töös palju: seadmed viidi üle distantsjuhtimisele, tööle rakendati veepuhastusjaama juhataja Johannes Suti välja
eelpuhastuseks. Keemiline puhastus Keemilise puhastuse olemus seisneb reaktsiooni tekitamises puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. Levinumaks keemiliseks protsessiks on keemiline sadestamine, kasutatakse ka hapendamist-taandamist, desinfitseerimist, pH reguleerimist ja neutraliseerimist. Keemilise sadestamise alla käivad kõik protsessid, kus kemikaale kasutades saadakse vees olevatest lahustunud või kolloidainetest eraldumisvõimeline heljum ehk sete. Koagulandi lisamisega suudavad osakesed liituda suuremateks helvesteks. Flokulant suurendab veelgi helveste moodustumist ning kiirendab settimist. Bioloogiline puhastus Bioloogiline puhastus kasutab ära mikroorganismide võimet lagundada ja kasutada ära toitainena vees sisalduvat orgaanilist ainet. Osa toitaineist muutub uueks rakumassiks ja osa hapendub raku hingamise protsessis süsihappegaasiks ja veeks. Tähtsamateks
poolest. Kõige rohkem vastavad nendele nõuetele puurkaevude veed, mis harilikult ei vaja puhastamist. Lahtiste veekogude veed vajavad töötlust, et parandada nende füüsikalisi ja keemilisi omadusi ning vabastada nad mikroobidest. Joogivee puhastus. See seisneb mitmes etapis. Esmalt eemaldatakse veest settebasseinides raskemad osakesed. Sadestamise efektiivsuse tõstmiseks ja kiirendamiseks lisatakse sageli veele koagulante, milledeks näiteks võivad olla alumiiniumi ja raua soolad. Koagulandi ja vees sisalduvate süsihappesoolade vahelise reaktsiooni tulemusel moodustuvad alumiiniumi või 3. valentse raua hüdroksiidid, mis sadenevad välja helvestena ja haaravad kaasa ka mikroorganisme. Pärast sadestamist vesi filtreeritakse, kusjuures filtermaterjalina võidakse kasutada näiteks kvartsliivaVee puhastamisel võidakse kasutada ka vee filtreerimist koos koagulatsiooniga, kus häid tulemusi on saadud adsorbeerivate omadustega filtermaterjali nagu koaliini, bentoniidi jt
· Ilmastiku tingimused: sademed, lumesulamisvesi, veekogu valgala geoloogilised tingimused (mets, soo, raba); · Vesi suunatakse basseinidesse kus osooni ja õhu segu toimel hävitatakse mikroorganismid ja oksüdeeritakse orgaanilised ained; · Loodusliku orgaanilise aine- humiinaine sisaldus. Viimane mõjutab vee värvust, permanganaatset oksüdeeritavust ja · Vesi selitatakse koagulandi abiga; keemilist hapnikutarvet. · Eraldatakse hõljum, kemikaalide jäägid ja sade; · Mida väiksem on vee permanganaatne oksüdeeritavus, seda · Vesi juhitakse läbi filtrite (suvel ka söefiltrite), maitse paraneb; väiksem on vee puhastamiseks vajalike kemikaalide kogus. · Desinfitseerimiseks lisatakse kloori; · Vesi juhitakse joogivee reservuaaridesse
* termotolerantsete Coli-laadsete bakterite arv; * Coli-laadsete bakterite arv; * heterotroofsete bakterite arv (alla 100 inimest teenindava veevärg ja üksiktarbija kaevuvee puhul). Joogivee puhastus. See seisneb mitmes etapis. Esmalt eemaldatakse veest settebasseinides raskemad osakesed. Sadestamise efektiivsuse tõstmiseks ja kiirendamiseks lisatakse sageli veele koagulante, milledeks näiteks võivad olla alumiiniumi ja raua soolad. Koagulandi ja vees sisalduvate süsihappesoolade vahelise reaktsiooni tulemusel moodustuvad alumiiniumi või 3. valentse raua hüdroksiidid, mis sadenevad välja helvestena ja haaravad kaasa ka mikroorganisme. Pärast sadestamist vesi filtreeritakse, kusjuures filtermaterjalina võidakse kasutada näiteks kvartsliiva. Vee puhastamisel võidakse kasutada ka vee filtreerimist koos koagulatsiooniga, kus häid tulemusi on saadud adsorbeerivate omadustega filtermaterjali nagu koaliini, bentoniidi jt
ioonidega. Kuna Na-soolad on hästilahustuvad. siis selline vesi katlakivi ei tekita 1. Veepuhastusprotsessi põhimõttelised etapid koos selgitustega (tööstuses). Kogutakse pinnavesi ja juhitakse veepuhastusjaama; Toorvesi läbib mikrofiltrid ja võred, eraldatakse vetikad ja hõljum; Vesi suunatakse basseinidesse, kus osooni ja õhu segu toimel hävitatakse mikroorganismid ja oksüdeeritakse orgaanilised ained; Vesi selitatakse koagulandi abiga; Eraldatakse hõljum, kemikaalide jäägid ja sade; Vesi juhitakse läbi filtrite (suvel ka söefiltrite), maitse paraneb; Desinfitseerimiseks lisatakse kloori; Vesi juhitakse joogivee reservuaaridesse 1. Koordinatiivühendite mõiste ja ehitus Ühendite klass, kus iooni või molekuli moodustavate osakeste (ioonide, aatomite, radikaalide, molekulide) vaheline keemiline side on tekkinud doonor-aktseptor mehhanismi järgi.
annaabi.ee 
