Thetise pulmapeole, kuna teda polnud sinna kutsutud. Kellele õun saab pidi otsustama Paris (Trooja kuninga poeg). Iga jumalanna lubas talle midagi: Hera head abielu ja formaalset positsiooni, Athena tarkust ja kõigi lahingute võite ning Aphrodite ilusaima naise armastust. Paris valis õuna omanikuks Aphrodite ja pälvis seega Sparta kuninga Menelaose abikaasa Helena armastuse. Helena oli vanakreeka mütoloogias Zeusi ja Leda tütar ning dioskuuride ja Klytaimnestra õde. Helena ja Parise suhe tõi endaga kaasa Trooja sõja. Hera oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Agamemnon on "Iliase" tegelane, Mükeene kuningas. Ta osales sõjakäigus Trooja vastu ja tapeti pärast koju pöördumist oma naise Klytaimnestra poolt. Athena oli Vana-Kreekas tarkusejumalanna ja hoidis ühiskonnas alati õiglust. Aphrodite oli vanakreeka mütoloogias armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna.
EGEUSE KULTUUR Kreeta-Mükeene 3000-1200 eKr KREETA Kreeta asub Kreeka kaguosas. Ta on suuruselt viies saar Vahemeres. Asustatud on ta 2000 a. eKr. Küklaadid saared Vahemeres. Küklaadi kultuur - Euroopa kultuuri algus ca 2000 a. eKr Iidolid -väikesed kujud, pärit sellest ajast. Keros - saare nimi, sealt on leitud kuulus kuju "Lüüramängija"(2000 eKr) Sir Arthur Evans(1851-1941) - ta avastas Knossoses suure paleekompleksi. Knossose palee ca 1600 1400 eKr, 1300 ruumi. Siseõue mõõtmed on 60x29m. Palee arhitektuur on väga ebareeglipärane. Hoonel on kuni 5 korrust. Läbürint - Minotaurose vangla. Kuningaks oli Minos, kuningannaks Pasifae. Kuningas Minose nimest tuleneb väljend minoiline ajastu. Palees oli kanalisatsioon keraamilised torud. Palee konstruktsioonis olid puidust talad (seismiline piirkond!) ja allapoole ahenevad sambad. Valguskaevud - maja oli ehitatud nii, et kõik ruumid oleksid valgustatud. Herakleion (Heraklion, ...
Priamos- Trooja kuningas.Hektor-Priamose mehelikuim poeg.Paris-noorim ja ilusaim Priamose poeg.Oinone-Parise abikaasa.Odüsseus-Ithaka saare valitseja,Penelope abikaasa,Telemachose isa.Ithaka-saar Joonia saarestikus.Asub Kefallinía saare lähedal,sellest idas.Odysseuse kodupaik.Menelaos-vanakreeka mütoloogias Sparta kuningas,Mükeene kuninga Atreuse ja Aerope poeg,Agamemnoni vend ning Helena abikaasa.Helena-vanakreeka mütoloogias Zeusi ja Leda tütar ning dioskuuride ja Klytaimnestra õde.Helena ja Parise suhe tõi kaasa endaga Trooja sõja.Achilleus-müütiline vanakreeka kangelane,sureliku Tessaalia kuninga,Zeusi lapselapse Peleuse ja surematu nereiidi Thetise poeg.Achilleus oli vapraim kreeklane Trooja sõjas,Homerose "Iliase" kangelane.Perikles-495 eKr 429 eKr oli Ateena riigimees, peetakse väga sageli Ateena kõige edukamaks juhiks,kes kindlustas lõplikult demokraatia võidu polises ning kelle ajal oli Ateena oma õitsengu tipul.Teda peeti väga heaks demagoogiks
Medusa pilk kivistas. Kassandra 50 venna ainus õde(Parise õde) ta isa oli Priamos. Kassandra oli selgeltnägija. Kassandra hüüded halva ettekuulutamine. Kui keegi oleks Kassandra ettekuulutusi uskunud, jälginud, oleks saanud halbu asju vältida. See oli tema karistus, et keegi teda ei uskunud . Luik ja Leda Leda oli Sparta kuninganna. Zeus läks luigena tema juurde. Peale seda tulevad 4 muna. Munadest tuleb 2 poissi Kastor ja Polydeukes ja 2 tüdrukut - Helena, Klytaimnestra Kastor ja Plydeukes proovisid endale röövida naisi ( leukipiidid ) Iidas tapab Kastori ära. Poisid pannakse taevasse tähtkujuks. Kaksikud. Helena abikaasa oli Menelaos. Helena oli Sparta kuninganna. ,,Röövimine" Paris elab mõnda aega Sparta lossis. Menelaos peab minema mõnda aega kodust ära ning usaldab oma naise Parise hoolde. Paris "röövib" Helena. Kitskärneriks- väga vale inimene millegi jaoks. Tantalose piin üleloomulikult suur kannatus.
Menelaose poolele, sõdimaks Trooja vastu. Ärgitas oma venda Agamemnonit Trooja vastu sõjaväge koguma ee. Agamemnon, - kogus suure laevastikutäie sõjaväge. Ebasoodsad ilmastikuolud lükkasid sõjakäiku aastaid edasi. Agamemnon saatis pärast laevastiku lahkumist Menelaose ja Odysseuse Helena loovutamist nõudma. Pärast Trooja rüüstamist võttis Agamemnon liignaiseks Priamose tütre Kassandra. Kui nad naasid Mükeenesse, plaanis tema abikaasa Klytaimnestra ta mõrvata. Agamemnon oli enne tapnud Klytaimnestra endise abikaasa Tantalose ff. Klytaimnestra, - võttis armukeseks agamemnoni nõo Aigisthose. Nad uputasid Agamemnoni vannis. gg. Orestes, hh. Achilleus, - juba enne sündi ennustati, et Achilleus on isast vägevam. Tema ema, Thetis, kastis ta lapsena Hadese jõkke, ent parem kand jäi puutumata. Thetis teadis, et Achilleusel on määratud surra Trooja sõjas ning püüdis teda takistada sõjakunsti õppimast
Dionysos: Veini- ja taimekasvujumal. Tema siis avastas veini tegemise. Dionysos isa oli Zeus kes rasestas Semele, kuid Zeusi naise Hera tõttu suri Hera enne sünnitust. Zeus päästis Dionysose, õmmeldes sündimata poja raseduse ajaks oma reie sisse. Dionysos rändas allilma ja pääsitsi sealt oma ema, kellest sai Olümpose jumalanna. Dionysos rändas mööda maailma ja karsitas neid, kes teda ei kummardanud. Helena: Vanakreeka mütoloogias Zeusi ja Leda tütar ning dioskuuride ja Klytaimnestra õde. Helena oli Menelaose abikaasa. Helena ja Parise suhe tõi kaasa endaga Trooja sõja. Hephaistos: Vanakreeka mütoloogias tule-, sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumal. Hephaistos oli Zeusi ja Hera poeg, Arese vend ja Aphrodite abikaasa. Teiste ilusate surematude hulgas on ta ainuke inetu. ,,Iliases" ütleb Hephaistos ise, et tema häbitu ema heitis 4
kinni. Õnnekombel sattus parajal ajal sinna Perseus, kes armus neiusse otsekohe. Ta jäi kaldale koletist ootama ja kui see tuli, lõi tal pea maha. Perseus viis Andromeda vanemate juurde ja palus neilt tütre kätt, mida need talle ka rõõmsalt lubasid, kuigi Andromeda oli juba lubatud Phineusele.Perseusest sai Argose kuningas ja Andromedast tema naine.Pärast surma tõsteti Andromeda, Perseus, Kassiopeia, Kepheus ja Ketos taevasse tähtkujudeks · Iphigeneia- Agamemnoni ja Klytaimnestra tütar. Ta taheti enne Trooja sõda ohverdada Artemisele, et too takistaks Kreeka laevastiku väljasõitu, kuid Artemis vahetas ta emahirvega. · Kassandra- Trooja kuninga Priamose tütar. Apollon abiellus temasse ja andis talle ennustamisvõime, kuid kuna Kassandra lükkas tema armastuse tagasi, tegi Apollon nii, et keegi ei võtnud tema ennustusi kuulda. Tema ennustas, et puuhobuse linnatoomine ei ole hea mõte, ennustas hiljem ette Agamemnoni surma (ta anti talle sõjasaagiks),
merenümfid nereiidid. Nereiidid kaebasid merejumalale Poseidonile ja too maksis solvangu eest kätte, saates riiki laastama uputuse ning merekoletise Ketose. Täieliku hävingu ärahoidmiseks otsustati kuningatütar Andromeda oraakli käsul Ketosele ohverdada ja seoti kettidega kalju jalami külge kinni, kuid Perseus päästis ta. Pärast surma tõsteti Kassiopeia taevasse tähtkujuks. .Iphigeneia oli Mükeene kuninga Agamemnoni ja Klytaimnestra tütar. Ta taheti enne Trooja sõda ohverdada Artemisele, et too ei takistaks Kreeka laevastiku väljasõitu, kuid Artemis vahetas ta emahirvega ning saatis metsikute inimeste juurde oma templisse preestrinnaks. Viimaks põgenes neiu sealt oma vanna Orestese abiga. .Patroklos oli Achilleuse parim sõber. Ta tapeti Trooja sõjas. .Laertes oli üks seitsmeteistkümnest kütist, kes Kalydoni metssiga jahtis. Laertes oli Odysseuse isa. .Penelope oli Odysseuse abikaasa
kinni. Õnnekombel sattus parajal ajal sinna Perseus, kes armus neiusse otsekohe. Ta jäi kaldale koletist ootama ja kui see tuli, lõi tal pea maha. Perseus viis Andromeda vanemate juurde ja palus neilt tütre kätt, mida need talle ka rõõmsalt lubasid, kuigi Andromeda oli juba lubatud Phineusele.Perseusest sai Argose kuningas ja Andromedast tema naine.Pärast surma tõsteti Andromeda, Perseus, Kassiopeia, Kepheus ja Ketos taevasse tähtkujudeks · Iphigeneia- Agamemnoni ja Klytaimnestra tütar. Ta taheti enne Trooja sõda ohverdada Artemisele, et too takistaks Kreeka laevastiku väljasõitu, kuid Artemis vahetas ta emahirvega. · Kassandra- Trooja kuninga Priamose tütar. Apollon abiellus temasse ja andis talle ennustamisvõime, kuid kuna Kassandra lükkas tema armastuse tagasi, tegi Apollon nii, et keegi ei võtnud tema ennustusi kuulda. Tema ennustas, et puuhobuse linnatoomine ei ole hea mõte, ennustas hiljem ette Agamemnoni surma (ta anti talle sõjasaagiks),
Nereiidid kaebasid merejumalale Poseidonile ja too maksis solvangu eest kätte, saates riiki laastama uputuse ning merekoletise Ketose. Täieliku hävingu ärahoidmiseks otsustati kuningatütar Andromeda oraakli käsul Ketosele ohverdada ja seoti kettidega kalju jalami külge kinni, kuid kelle Perseus päästis. Pärast surma tõsteti Kassiopeia taevasse tähtkujuks. · Iphigeneia Iphigeneia oli Mükeene kuninga Agamemnoni ja Klytaimnestra tütar. Ta taheti enne Trooja sõda ohverdada Artemisele, et too ei takistaks Kreeka laevastiku väljasõitu, kuid Artemis vahetas ta emahirvega ning saatis metsikute inimeste juurde oma templisse preestrinnaks. Viimaks põgenes neiu sealt oma vanna Orestese abiga. · Patroklos Patroklos oli Achilleuse parim sõber. Ta tapeti Trooja sõjas. · Laertes Laertes oli üks seitsmeteistkümnest kütist, kes Kalydoni metssiga jahtis. Laertes oli Odysseuse isa.
18811938. Hakkab Türgi eest võitlema, rajab 1923 Türgi Vabariigi. Annab rahvale perekonnanimed. Endale laseb nimeks anda 1934. aastal Atatürk (türklaste isa). 1928 kehtestab ladina tähestiku. Keelab polügaamia. Muudab Türgi Euroopapäraseks (väga julmade vahenditega). Keelas surmanuhtlusega fessi (kooniline punane peakate) kandmise. Suri alkoholimürgitusse. Mausoleum ehitati 194453. Ümber mausoleumi on muuseumid, kus on ta isiklikud esemed (autod, golfivarustus) 32. Agamemnon ja Klytaimnestra Trooja sõda läheb lahti, sest Paris on röövinud Agamemnoni naise õe Helena. Trooja sõjavägede ülemjuhatajaks saab Agamemnon. Agamemnon on abielus Klytaimnstraga. Tooja sõda ei saa alata, kuna Artemis on vihane. Agamemnon on haavaud Artemise hirve. Artemis maksab kätte. Tuuled puhuvad valest suunast, laevad ei saa startida. Selle tõttu tuleb ohverdada Agamemnoni tütar, et lepitada Artemist, et saaks alustada Trooja sõda. Kui Iphigeneia ohverdatakse, siis Artemis annab
ning riigist riiki ja karistavad teda halastamatult, ent õiglaselt. Jälitatava piinamiseks on neil käes piitsad. Esinevad tavaliselt kolmikuna: Tisiphone, Megaira ja Alekto. Danae, Akrisose tütar sünnitas poja Zeusile. Akrisios ei saanud last ka tappa, kuna Zeus ja erinnüsed oleksid teda karistanud. Otseste hävitamisvahendite asemel kasutas ta kaudseid ehitas Danae ja Perseuse jaoks kasti, millega nad merelainetesse heideti. Erinnüsed jälitasid aga Orestest, kes tappis oma ema Klytaimnestra, kuna viimane oli koos oma armukesega mõrvanud Orestese isa Agamemnoni. Ematappu poleks saanud vältida, kuna erinnüste printsiip nägi ju ette verist kättemaksu ning muid asjaolusid peale teo enda nad ei tunnistanud. Säärane kuritegu tingis aga omakorda selle, et erinnüsed asusid hoopis Orestest painama. Tekkis nõiaring. Ent Athena andestas mehele ja kättemaksujumalannad said samuti ümberveendud. Seega oli loodud pretsedent, mis tõi veritasu perekonnaringist välja ning aitas
kasvatada ja õpetada. Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" ainus nõrk koht. Agamemnon: "Iliase" tegelane, Mükeene kuningas. Ta osales sõjakäigus Trooja vastu ja tapeti pärast koju pöördumist oma naise Klytaimnestra poolt. Odysseus: (ld.k. Ulysses või Ulixes) Tegelane Homerose eeposes "Odüsseia", legendaarne kangelane Trooja sõjas. Trooja vallutati pärast 10-aastast piiramist Odysseuse kavala plaani järgi ehitatud puuhobuse abil. Defineeri e. Määratle aeg ja iseloomusta Trooja sõda (vastaspooled, tulemus) Troojalased vs. kreeklased. Kreeklaste võit. Trooja sõda oli üks suurimaid sõdasid, mida on kirjeldatud vanakreeka mütoloogias
Aischylos oli Kreeka-Pärsia sõdade kaasaegne ning nendest osavõtja, tragöödia "Pärslased" autor, milles ta suure patriotismiga kirjeldab Salamise merelahingut (480. a.). Välja arvatud "Pärslased", on kõik ta tragöödiad kirjutatud mütoloogilistel süzeedel. Aischylos usub jumalike jõudude reaalsesse olemasolusse ja nende osasse inimese elus. Inimmõistuse võidu seisukohalt on iseloomulik teos "Oresteia". Trooja sõjast tagasitulnud basileuse Agamemnoni tapab tema naine Klytaimnestra oma armukese Aigisthose abiga. Kümne aasta pärast saab Klytaimnestra pagenduses üleskasvanud poeg Orestes Apollonilt käsu oma isa eest kätte maksta. Orestes tapab Klytaimnestra ja Aigisthose. Orestest jälitavad erinnüsed, kohutavad kättemaksujumalannad, kelle käest ta ei pääse isegi Apolloni pühamus, kuni lõpuks Ateena areopaag ta õigeks mõistab. Poeet omistab suure tähtsuse Ateena aristokraatia poliitilisele institutsioonile, mille ta asetab kõrgemale helleni mütoloogia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
