ajalehe Postimees toimetaja, 19931994 Postimehe kultuuriosakonna juhataja Aastast 1994 on ta Hugo Treffneri Gümnaasiumis õpetaja. Ta kuulub ka Eesti Kirjanike Liitu ja Eesti Kirjanduse Seltsi. Üks isikupärasemaid eesti luuletajaid, ka Postimehes töötanud Priidu Beier Luulekogud · 1986 "Vastus" esikkogu · 1989 "Tulikiri" · 1991 "Mustil päevil" · 1997 "Femme fatale" · 2000 "Maavalla keiser ehk Kurb Klounaad" pühendatud vanematele · 2007 "Saatmata kirjad" · 2002 «Monaco» · 2005 Matti Moguci nime all tunamullu ilmunud raamatut «Mina metsikuim mehike». · 1989 Õrn ja rõve · 1999 Mina Eiffelli torn · ,,Saatmata kirjad"/Luuletusi aastatest 1976-2000 (2007) · Jah, loodame, et veel sel aastal ilmub väike valikkogu «Saatmata kirjad», mille on koostanud Aidi Vallik mu varasemast luulest ja «Maavalla keisrist»
Pärnu 2009 Fursettlaud , ehk suupistelaud lapsesünnipäevaks (püstijalateenindus) ,( 4 täiskasvanut , 4 last ) Tellija: Aime Mäeots Aeg: 20.08.09 , kell 14.00 -15.30 Koht: Restoran Seegimaja Sündmus: lapsesünnipäev Kultuuriprogramm: Kohale kutsutakse ka kloun Ummi , kes esineb kell 14.30 14.45. Samal ajal jagavad kelnerid sooje suupisteid. Kloun Zonglöörib 3 ja 4 palliga , Zonglöörib 3 klotsiga, (samas antakse ka publikule proovida) , Maal (kunstiline klounaad, kus kasutatakse samuti publiku abi Mustkunst ( Torust rätikute ja lintide väljatõmbamine, rätikutega zonglöörimine ja muud mustkunsti trikid ja samuti publiku kaasamine mustkunsti). Üleüldist üritus juhib õhtujuht Maimu Karm . MENÜÜ: Külmad suupisted: · Canape' lõhemarjaga · Lehttaigna suupiste õrnsoolaforelli ja vutimunaga · Eklääripallike mereahvena musseega · Kravatud veisefilee küüslauguleival · Seabalõki meloni varras · Kalkunirind apelsiniga
Eepiline teater- aluseks kriitiline vaade maailmaasjadele, eesmärk- naudingu pakkumine, samaaegselt meelelahutuslik ja moraalitsev, vaatajal vaatleja roll, jutustab sündmustest Samuel Beckett ja absurditeater- Beckett- sünd Iirimaal, prantsuse ja itaalia filoloog, novellid tuntuks pr keeles; näidendid "Godot'd oodates", "Lõppmäng"; tekstita mimodraamad- "Sõnadeta vaatemäng"; näidendid- aeglane liikumine lõpu suunas, sisse põimitud klounaad, miinimumini taandatud tegevus kulgeb langevas joones // Absurditeater- räägib inimese seisundist tähenduse minetanud maailmas, teke Pr.m-l, eelistatakse keha-ja ruumiskasutusel põhinevaid kujundeid, peateema- inimese olemisseisund maailmas- universaalne; ei jutusta lugusid, puudub konflikt, tegevus hääbub, karakter laguneb //Beckett, Jonesco, Genet Realism Eestis- 1890-1905, naturalismi mõjud, venestamine, tugev tsensuur,
Lihtrahvale olid kättesaadavad miimide lihtsad ja hoogsad etendused väljakutel ning tänavatel või kõrtsides ja eramajades. Need olid lühikesed rahvalikud lood, mille tegevustik rääkis linlaste elust. Miimide eesmärgiks oli vaatajaid lõbustada, neid naerma ajada vahendeid valimata. Nende saabumist tervitas lihtrahvas soojalt etendused olid huvitavad ning tasu vaatamise eest õige mõõdukas. Päevakajalised dialoogid, tabavad repliigid, kukkumised, kõrvakiilud, klounaad kõike kasutati. Etenduste keel oli jämedalt rahvalik, sageli isegi rõve, zestid ja grimassid lausa karikatuursed. Armastatud süzeeks oli põgenenud orja jälitamisega seotud lood, petise naise ja rumala abielumehe seiklused ning luu sellest, kuidas vaene mees saab ootamatult rikkaks ning hakkab seda rikkust juhmilt ära kasutama. Kuna neil etendustel öeldi pahatihti tõtt valitsejate ja võimumeeste kohta, siis olid miimid võimudega alatasa pahuksis
Teine modernistliku romaani uuendaja oli Mihhail Bulgakov, keda toonane Vene võim igatpidi hävitada ja piirata püüdis. Sel ajal represseeriti palju vene kirjanikke, kes ei vastanud võimu ootustele. Oma tähtteose ,,Meister ja Margarita" ilmumist ei elanudki mees üle. Ja kuigi seda takistati kümneid aastaid pärast Bulgakovi surma, kui see lõpuks ilmus, oli see tõeline ,,hitt". Romaanis olid koos fantastika ja realism, müüt ja ajalooline tõde, romantika ning klounaad. Bulgakovi mitmetasandilise ülesehitusega romaan kujutab kõigi jaoks erinevat maailma, kus igaühel on oma ajaskaala, aga neid seob üks tegelane Woland. Bulgakov püüdis mõista oma aega, selles toimuvate kohutavate sündmuste tausta, mistõttu on oluline teada ajastu ja autori tausta, enne kui lugeda tema teoseid, kus neid sündmusi kajastatakse. Kolmas suurmees, keda tunnustati, aga keda võimuorganid siiski ei soosinud, oli Boriss Pasternak. Tema
11. klass 20. sajandi kirjandus Puhja Gümnaasium Bulgakovi romaan ,,Meister ja Margarita" (,,XX sajandi vene kirjandus. Proosa" põhjal) lk 153-176 · Tegemist on ülimalt novaatorliku ning uuendusliku teosega, seetõttu pole ka lihtsalt mõistetav. · Fantastika ja reaalsus, müüt ja ajalooline tõepärasus, teosoofia ja demonism, romantika ja klounaad selles romaanis on koos peaaegu kõik! AINESTIK · Põhjalikku eeltööd tehes süvenes Bulgakov müütidesse kristluse tekkest ja Jeesus Kristuse elust. Kuna kirjanik ise polnud sügavalt usklik inimene, siis on mõistetav ka tema julge ning vaba suhtumine ainesse. Lähedaste arvates uskus Bulgakov eelkõige saatusesse ja pidas Jumalat vaid maailma algtõukeks, kuid raske haiguse ajal tunnistas temagi, et vajab Jumalat, kellele loota. · Kirjanikule oli eeskujuks J. W
Mäng on tee iseenda tundmaõppimiseks ja avamiseks. Vaba mäng, lapse mäng. Teater tegeleb elu põhiküsimuste, püsisituatsioonidega, müütide ja arhetüüpidega. Lavalised sümbolid ja metafoorid , mis väljendavad vaimset/psüühilist reaalsust. Ekspressiivne mäng, emotsionaalsus, pingestatus. Ebaharilik plastika, karjed ja sosinad [kavatsuslik müra]. kontrastid ,,pausid ja puhangud"; üleminekud (äkilisus): ekstaas ja ahastus, lüürika ja paatos, klounaad ja tragöödia jne. 16.Mikk Mikiver eesti kirjanduse lavastajana: autorid, teemad, teatrikeel. Kirjeldage lähemalt üht lavastust. 1970nendate lõpul hakkas sihikindlalt tegema eesti kirjandusel põhinevaid lavastusi, mida sidus eestluse teema. Ta väärtustab rahvuslikku enesetaju, eesti keelt, ajalugu ja kultuuri. Teda huvitab eestlaste saatus läbi aegade, väikerahva visa võitlus rahvusena püsimise eest, kompromissid ja hind, mida nende eest maksta tuleb
Sulandab teisi tekste kergusega oma tekstidesse. (Autoriõigusi tol ajal väga polnud. See on mõneti nagu plagiaat). See on mõneti Sterne'ilik huumor. See teos on kõike muud kui lineaarne. Seda katkestavad palju kõrvalllood. Kasutab tänapäevasevaid efekte ja kõike ei laheda kirjanduslikult. Näiteks tahab väljendada kellegi zesti. Näiteks kui tahetakse ööd ja pimedust kirjeldada, siis Sterne tegi: seda kirjeldatakse nii: > ja järgnes näiteks must pilt. Tema teos on mõneti klounaad, aga mitte läbinisti kergalne. Püüab lammutava stiiliga kirjeldada lineaarse narratiivi võimalusi.Sterne jutt pole sirge, vaid keerdudega. :) -------o-------o------ . Sterne ei pane pealkirjaks lihtsalt Tristram Shandy elu, vaid elu ja arvamused. Ta saab selle taha peita ka ennast. Ja arvamusi välja tuua. Zanrina kutsutakse valgustuslikuks satiiriks. Ta kavatseb selles teoses välja naerda teaduse nõrgad küljed ja kõik muu, mis väljanaermist nõuab
annaabi.ee 
