eeterlipiidid. 70S ribod 80S ribod, organellides 70S Peptidoglükaan Tsütoskelett 1 või mitu valgulist fibrilli viburites 20 fibrilli skemaatiliselt jaotunud Intronid esinevad harva Intronid esinevad sageli Membraansed organellid puuduvad Membraansed organellid olemas Lihtsa membraaniga organellid olemas, nt Lihtsa membraaniga organellid puuduvad gaasivakuoolid, klorosoomid, karbosküsoomid Prokarüootidele omased lihtsad organellid: aerosoomid, klorosoomid, karboksüsoomid. Magnetosoomid, parasporaalkehad. Aerosoomid:Sigarikujulised põiekesed, fn on nagu kala ujupõiel. Valguline hürdofoobne membraan- vesi ei läbi aga gaasid läbivad. Plajukesi moodustavad gaasivakuoole ja enimlevindud veebakteritel ja tsüanobakteritel. Karboksüsoomid: Autotroofsetel bakteritel valgulise membraaniga hulknurksed strkt-d
Too näiteid vastavate agregaatidega bakteritest. Mida tead aktinobakteritest, müksobaktertest, klamüüdiatest ja mükoplasmadest? Oska nimetada struktuure, organelle ja omadusi, mis eristavad eu- ja prokarüootset rakku. Tuum, kromosoomid, ribosoomid, membraanide koostis: ester- ja eeterlipiidid, steroolid, histoonid ja rakuskeleti valgud, viburite ehitus, intronid geenides, membraansed organellid eukarüootidel. Prokarüootidele omased lihtsad organellid: aerosoomid, klorosoomid, karboksüsoomid. Rakumembraani ehitus, koostis ja funktsioonid. Ära aja segamini rakumembraani, rakukesta ja kapslit! Need on kõik erinevad asjad, millel on oma ehitus, koostis ja funktsioonid. Rakukest, selle ehitustüübid ja funktsioonid. Peptidoglükaan, selle koostis ja paiknemine eri tüüpi rakukestades. Sidemed peptidoglükaanvõrgustikus. Grami järgi värvimine. Rakukesta ehitus grampositiivsetel ja gramnegatiivsetel bakteritel. Mis eristab mükoplasmasid teistest prokarüootidest
Makrokapslid valgusmikroskoobis näeb neid neg värvimisega; paksus üle 0,2µm o Kapsel on piisavalt hõre, et ei takista ainete liikumist rakust sisse ja välja ning ei ole ka mehhaniliseks kaitseks! · Organellid: o Bakteritel puuduvad eukarüootidele omased organellid (mitokondrid, Golgi kompleks, plastiidid, tsütoplasma võrgustik, tsentrioolid, rakuskelett) o Bakteritel on olemas sellised organellid, mis eukarüootidel puuduvad (gaasivakuoolid, klorosoomid, karboksüsoomid) o Bakteritel on erinevad ribosoomid (70S ribosoomid) o Organellides on oma genoom o Viburid, aga erinevad eukarüootide omast o Organelle ei ümbritse rakumembraanile sarnane membraan, vaid valguline membraan · Ribosoomid: o Palju (15000-50000 raku kohta) o 1 sek jookul moodustub rakus 5-10 ribosoomi o Prokarüootidel on 70S ribosoomid (S on sadenemiskoefitsent) o Koosneb: RNAst Valgust
mikrotuubulid puuduvad. Eukarüootidel rakuskeleti valkudeks tubuliin ja aktiin, mikrotuubulid olemas. · Geenistruktuur, intronite esinemine, operonide esinemine prokarüootidel intronid geenides erinevad harva, eukarüootidel sageli. Prokarüootidel esinevad operonid, eukarüootidel puuduvad. · Prokarüootidel lihtsa membraaniga organellid nagu gaasivakuoolid (aerosoomide kogum), klorosoomid, karboksüsoomid. · Prokarüootsel rakul on rakumembraani peal rakukest, kesta peal võib olla veel kapsel. 27. Arhed, nende erilisus, sarnasus bakteritega ja eukarüootidega arhed on prokarüoodid nagu bakteridki, kuid nende 16S rRNA geenid on järjestuselt suhteliselt sarnased eukarüootide omale. Ühised jooned bakteritega: · Rõngaskromosoom · Genoom väike · Operonide esinemine · mRNA intronite puudumine
proteobakterit, kloroplasti eellaseks ürgset tsüanobakterit. Bakteritel puuduvad eukarüootidele omased organellid: mitokondrid, Golgi kompleks, plastiidid, endoplasmaatiline retiikulum, tsentrioolid, mikrotuubulitest rakuskelett. Bakteritel on aga olemas selliseid organelle, mis eukarüootidel puuduvad. Näiteks on bakteritel valgulise membraaniga ümbritsetud sigarikujulised aerosoomid, mis paiknevad kogumitena- gaasivakuoolidena. Fotosünteesivatel rohebakteritel on klorosoomid, milles paikneb osa fotosünteesipigmentidest. Autotroofsetel bakteritel on kirjeldatud karboksüsoomid, mis sisaldavad ribuloosdifosfaadi karboksülaasi ja osalevad CO2 autotroofses sidumises. Neid organelle käsitletakse eraldi loengus. Eu- ja prokarüootsel rakul on ka erinevad ribosoomid. Prokarüootidele on 70S ribosoomid, eukarüootide tsütoplasmas on 80S ribosoomid, organellides (kloroplastides, mitokondrites) on aga prokarüootset tüüpi 70S ribosoomid. Organellides on ka oma genoom
2. Heteropolüsahhariidsed kapslid 3. Valgulised kapslid- batsillide kapslid on valgulised. (siberi katk) BAKTERIRAKU ORGANELLID, SISALDISED JA VARUAINED: Raku üldine ehitus: Tsütoplasmat ümbritseb rakumembraan, mida omakorda katab väljastpoolt rakukest ja mõnedel bakteritel ka kapsel. Tsütoplasmas paikneb bakterikromosoom (nukleoid), ribosoomid, varuained ja osadel bakteritel spetsiifilised organellid (näiteks karboksüsoomid, klorosoomid ja gaasivakuoolid). Mesosoom on rakumembraani sissesopistis. Rakule kinnituvad viburid ja piilid. Bakterite ribosoomid: Bakteritel on ribosome väga palju : 1500- 50 000 ribosoomi raku kohta. 1 sekundi jooksul moodustub rakus 5- 10 ribosoomi. Tsütoplasma massist võivad ribosoomid moodustada ligi 30 % ja enamgi. Prokarüootidel on 70S ribosoomid (subühikud vastavalt 30S ja 50S). Tänu kõrgele RNA sisaldusele on tsütoplasmal happeline reaktsioon ja bakterirakud on
Ka kloroplastis on oma ribosoomid, 70S tüüpi ja rõngaskromosoom. Bakterite ja arhede rakkudel puuduvad eukarüootidele omased organellid: mitokondrid, Golgi kompleks, plastiidid, endoplasmaatiline võrgustik, mikrotuubulitest rakuskelett. Bakteritel on aga olemas selliseid organelle, mis eukarüootidel puuduvad. Näiteks on bakteritel valgulise membraaniga ümbritsetud sigarikujulised aerosoomid, mis paiknevad kogumitena- gaasivakuoolidena. Fotosünteesivatel rohebakteritel on klorosoomid, milles paikneb osa fotosünteesipigmentidest. Autotroofsetel bakteritel on kirjeldatud karboksüsoomid, mis sisaldavad ribuloosdifosfaadi karboksülaasi ja osalevad CO2 autotroofses sidumises. Ribosoomid Eukarüootsel 80S (40S + 60S), prokarüootsel (ning eukarüootide organellides) 70S (30S + 50S). S- Svedbergi koefitsent- osakese sadenemise kiirus tsentrifuugimisel. Bakteriribosoom on paljude antibiootikumide märklauaks.
o Pleomorfsed, kuna neil puudub rakukest o Enamasti raku peal, aga on tähendatud ka rakku tungimist 8. Oska nimetada struktuure, organelle, omadusi, mis eristavad eu- ja prokarüootset rakku. Tuum, kromosoomid, ribosoomid, membraanide koostis: ester- ja eeterlipiidid, steroolid, histoonid ja rakuskeleti valgud, viburite ehitus, intronid geenides, membraansed organellid eukarüootidel. Prokarüootidele omased lihtsad organellid: aerosoomid, klorosoomid, karboksüsoomid. Rakumembraani ehitus, koostis ja funktsioonid. Tunnus prokarüoot eukarüoot fülogeneetiline bakterid ja arhed seened, algloomad, rühm taimed, loomad, vetikad tuum ja tuuma Tuumamembraan puudub. Erandiks esineb tuuma membraan DNA Planctomyces ja Gemmata. DNA ei ole ja histoonid
(peptidoglükaan) Viburid Koosnevad ühest või mitmest Iga vibur koosneb 20 mikrotuubulist valgulisest fibrillist Membraansed mitokondrid, ER, Golgi - organellid kompleks Lihtsa membraaniga Gaasivakuoolid, klorosoomid, - organellid karboksüsoomid Intronid geenides harva sageli Membraanid Enamasti ei sisalda steroole. Sisaldavad steroole Arhede membraanides eeterlipiidid, bakteritel esterlipiidid. Hingamisaparaat Paikneb mitokondrite
Psitakoos e. ornitoos. Nakatuvad näiteks linnud: papagoid, tuvid, pardid. Elementaarkehakesed levivad väljaheidetega ja sulgede tolmuga ja põhjustavad haigusi ka inimesel. Põhjustavad inimesel klamüdioose (suguelundite klamüdioosid, kopsuklamüdioos). Oska nimetada struktuure, organelle, omadusi, mis eristavad eu- ja prokarüootset rakku. Tabel Eu ja prokarüootse raku võrdlus. Prokarüootidele omased lihtsad organellid: aerosoomid, klorosoomid, karboksüsoomid. Aerosoom Sigarikujulised põiekesed, mille funktsioon on sarnane kala ujupõie omale. Põiekestel on hüdrofoobne valguline membraan, mis ei lase läbi vett, kuid laseb läbi gaase. Gaaside koostis gaasivakuoolis on sama, mis väliskeskkonnas ja gaasirõhk vakuooli sees on ca 1 at. Aerosoome on rakus mõni kuni mõnisada. Kui neid rakus palju koos, siis nimetatakse moodustunud struktuuri gaasivakuooliks. Esinevad veebakteritel. Eriti tüüpilised tsüanobakteritele
harva ka el doonorina. Paljud fikseerivad N2. Purpursed mitteväävlibakterid eelistava C allikana ja el doonorina org. ühendeid. Ei talu kõrget H2S sisaldust. Tsitraaditsükkel on täielik. Põhiline toitumistüüp on fotoorganoheterotroofia. Saavad fotosünteesida ka rauda oksüdeerides. Kasutavad lisaks rauale redutseerijana ka vesinikku. Rohebakterid jagatakse 2 rühma: rohelised S-bakterid ja rohelised mitte-S-bakterid. Mõlemal rühmal on olemas klorosoomid. Rohelised S-bakterid üherakulised, väikesed. Ranged anaeroobid. Org ühendeid redutseerijana ei kasuta. Fotolitoautotroofid. Viburid puuduvad, rakud ei liigu. Vajavad redutseeritud väävlit, S-allikana, ei suuda sulfaati assimilatoorselt redutseerida. Väga hapnikukartlikud. El doonorina kasutavad sulfiidi, tiosulfaati, vesinikku, elementaarS ja rauda. Rohelised mitte-S-bakterid niitjad. Libisevalt liikuvad. Eelistavad org ühendeid (fotoorganoheterotroofid).
annaabi.ee 
