Vee eemaldamine Esimene kuumutamine: Tiiglis oleva vaskkloriidi mass: 15,5422 g Vaskkloriidi mass: 15,5422 g – 14,9971 g = 0,5451 g Teine kuumutamine: Tiiglis oleva vaskkloriidi mass: 15,5408 g Vaskkloriidi mass: 15,5408 g – 14,9971 g = 0,5437 g Kristallvee mass: 0,6908 g – 0,5437 g = 0,1471 g Vase eraldamine Uuriklaasil oleva filterpaberi mass: 24,5729 g Uuriklaasil filterpaberil oleva vase mass: 24,8387 g Vase mass: 24,8387 g – 24,5729 g = 0,2658 g Kloriidiooni mass: 0,6908 g – 0,2658 g – 0,1471 g = 0,2779 g KATSEANDMETE TÖÖTLUS Tabel 1. Empiirilise valemi leidmine. Komponent Mass (g) Molaarmass (g/mol) Moolid Jagatud moolid, ümardatud Vask 0,2658 63,5 0,00419 0,00419
valguses paistab violetne. Metalse läikega. !!! Soojendamisel läheb kohe üle gaasilisse olekusse, jättes vedela oleku vahele Jood on vajalik kilpnäärme normaalseks tegevuseks ja ainevahetuse reguleerimiseks Hõbejodiid (AgI)- saab esile kutsuda kunstlikke sademeid Jooditinktuur 2-10% joodipiirituse lahus. Kasutatakse meditsiinis (verd hüübiv toime, hävitab baktereid) Halogeeniidioone saab tõestada ühise reaktiivi (AgNO 3) abil. Kloriidiooni puhul tekib valge sade NaCl + AgNO 3 = AgCl(valge sade) + NaNO3 Bromiidiooni puhul tekib kollane sade NaBr + AgNO3 = AgBr (kollane sade) + NaNO3 Jodiidiooni puhul tekib helekollane sade NaI + AgNO 3 = AgI (helekollane sade) + NaNO3 Vaba joodi tõestatakse tärklise lahusega. Tärklise lahuse värvus muutub joodi toimel siniseks.
hõbedasool hõbenitraat (AgNO3). Hõbenitraat on läbipaistev ja valgustundlik kristalne tahke aine, mida kasutatakse lähteainena paljude teiste hõbeda ühendite sünteesil. 3 Ag + 4 HNO3 3 AgNO3 + NO2 + H2O Hõbe reageerib kergesti väävli või vesiniksulfiidiga (H2S), moodustub tume hõbesulfiid, mis tuhmistab hõbedast esmeid. 4 Ag + O2 + 2 H2S 2 Ag2S + 2 H2O Hõbekloriidi (AgCl) sadestatakse hõbenitraadi lahustest kloriidiooni juuresolekul. Hõbekloriidi kasutatakse klaaselektroodides pH määramisel ning potentsiomeetrilistel mõõtmistel. AgNO3 + Cl- AgCl + NO3- Hõbeoksiidi, mida saadakse hõbenitraadi ja leelise vahelisel reaktsioonil, kasutatakse positiivse elektroodina (anood) patareides. Hõbedasoolade leelisega reageerimisel tekib hõbehüdroksiid, mis laguneb hõbeoksiidiks. AgNO3 + NaOH AgOH + 2 NaNO3 2AgOH Ag2O + H2O Hõbekarbonaati, mida kasutatakse reagendina orgaanilises sünteesis, saadakse
tõestusreaktiivi. Jälgida ning fikseerida lahuste värvuse muutused ja/või sademe teke ja selle värvus. 1.Fosfaatiooni tõestamine - 1 mL naatriumfosfaadi lahusele katseklaasis lisada 3 tilka konts. HCl, 5 tilka ammooniummolübdaadi lahust ja 4 tilka askorbiinhappe lahust. 𝐻3 𝑃𝑂4 + 12(𝑁𝐻4 )2 𝑀𝑜𝑂4 + 21𝐻 + → (𝑁𝐻4 )3 𝐻4 [P(Mo2 𝑂7 )6 ] + 21𝑁𝐻4 + + 10𝐻2 𝑂 Tekkis sinise värvusega ühend. 2.Kloriidiooni tõestamine- 1 mL naatriumkloriidi lahusele katseklaasis lisada 2 tilka hõbenitraadi lahust. 𝑁𝑎𝐶𝑙 + 𝐴𝑔𝑁𝑂3 → 𝑁𝑎𝑁𝑂3 + 𝐴𝑔𝐶𝑙 ↓ Tekkis valge värvusega ühend. 3.Sulfaatiooni tõestamine – 1 mL naatriumsulfaadi lahusele katseklaasis lisada 4 tilka baariumkloriidi lahust. 𝑁𝑎2 𝑆𝑂4 + 𝐵𝑎𝐶𝑙2 → 2𝑁𝑎𝐶𝑙 + 𝐵𝑎𝑆𝑂4 ↓ Tekkis valge värvusega ühend. 4
fenüülalaniini lagundav mõtlemis- ja 3 päeva peale valk on vigane ning keskendumishäired sündi. selle tase on veres kõrgem Tsüstiline fibroos tekitab mutatsiooni nn Korduvad hingamisteede Kuna defektne on tsüstilise fibroosi nakkused, krooniline rakumenbraani transmembraanse obstruktsioon, kloriidiooni pump, regulaatori (CFTR) kopsupõletik, diagnoositakse geenis. Selle kopsupuhitus, tsüstilist fibroosi mutatsiooni tõttu on kõhunäärmepuudulikkus tavaliselt kliinilise häiritud kloriidiooni , seedehäired pildi ja higi transport. Tsüstilise kloriidioonide
ja makromolekulid sisaldavad philiselt positiivselt laetud rühmi (-RNH3+). Valgu molekulil on nüüd positiivne laeng ja elektroforeesil liigub ta katoodile. Lahuses HCl sisalduse suurenemisega kasvab amiinorühmade dissotsiatsiooniaste. Tulemusena kasvavad ( -RNH3+) rühmade vahelised tukejud ning polüamfolüüdi molekulaarne kera muutub sirgemaks. Sellega kaasneb viskoossuse kasv ja lahuse hägususe vähenemine. Krgel HCl kontsentratsioonil (suurel kloriidiooni sisaldusel) väheneb aluseliste rühmade dissotsiooniaste soola (-RNH3Cl) moodustumise tttu ja selle tagajärjel vähenevad molekuli efektiivsed mtmed. Lahuse pH kasvamisel isoelektrilisest punktist krgemale (neutraalsest nrga leeliseni) omandab ülekaalu happeliste rühmade dissotsiatsioon, mis viib jällegi molekulaarsete kerade järkjärgulisele sirgenemisele. Valgu molekul käitub happena, tal on negatiivne laeng ja elektroforeesil liigub ta anoodile
laguneb kohe hõbeoksiidiks: AgNO3 + NaOH = AgOH + NaNO3 AgOH on ebapüsiv ühend, mis laguneb koheselt: 2AgOH = Ag2O + H2O Viimane reageerib aldehüüdide või glükoosiga ja redutseerub seejuures metalseks hõbedaks, aldehüüd oksüdeerub aga vastavaks karboksüülhappeks. Nimetatud reaktsioon on tuntud HÕBEPEEGLI REAKTSIOONI nime all: Ag2O + HCHO = HCOOH + 2Ag Hõbenitraati rakendatakse KLORIIDIOONI tõestamiseks. Tekkiv valge värvusega hõbekloriid ei lahustu vees ega hapetes: AgNO3 +NaCl = AgCl + NaNO3 AgNO3 + Cl- = AgCl+ NO3 Hõbekloriid reageerib aga ammoniaakhüdraadiga, andes lahustuva kompleksühendi: AgCl + 4NH3 . H2O = Ag(NH3)4Cl + 4 H2O Valguse toimel hõbekloriid laguneb, seejuures eraldub metalliline hõbe lihtainena: 2AgCl = 2Ag + Cl2
Nemad moodustavad ühendi välissfääri. Välissfääri võivad moodustada ka katioonid, juhul kui sisesfäär on negatiivse laenguga: Näiteks, kui vask(2+)ioonile seonduvad kloriidioonid, on kogu sisesfääri laeng negatiivne (2), sest negatiivseid kloriidioone mahtus rohkem kui vaskioon oleks saanud kompenseerida: vasem on neli tühja orbitaali ergastunud seisundis. Seega mahub neli negatiivset kloriidiooni temaga ühineda ja kogulaeng sisesfääril on +2-4= 2. Analoogne lugu on tetraklorokoobalt(2)iooniga. Loomulikult pole kooridnatiivse sideme moodustumine alati nii lihtne. Tegelikult esineb palju nüansse ja side ei pruugi olla kovalentse sideme sarnane. Paljusid olulisi nüansse kirjeldavad kvantmehhaanika seadused jm teooriad. IAGL JUHUL, HEAD LIGANDID ON NEED, KELLEL ON VABA ELEKTRONPAAR: Tuntumaid ligande:
tolmuga. Valdav osa atmosfääris leiduvast sulfaat- ja nitraatioonist on paisatud atmosfääri tööstusheitmetega, milleks on tehaste suits ja muud gaasilised ning tahked heitmed. Lämmastikuühendid satuvad atmosfääri põllumajandustootmise kõrvalproduktina ja nitraatioon moodustub atmosfääri alumistes kihtides õhulämmastiku (N2) ja osooni (O3) ühinemisel. Riikliku keskkonnaseire andmetel oli 2003 aastal sademevee keskmine koostis vaatluspunktides järgmine: kloriidiooni sisaldus 0,42,1 mg/l; nitraatiooni sisaldus 1,32,3 mg/l; sulfaatiooni sisaldus 38 mg/l. Sademete keemilise koostise mõju maapinnalähedase põhjavee loodusliku koostise kujunemisel on määrava tähtsusega. Aurub vaid puhas H2O, s.o toimub justkui vee destilleerimine. Umbes kaks kolmandikku sademetes sisalduvatest mineraalainetest jõuab varem või hiljem põhjavette, kusjuures vee mineraalainete sisaldus suureneb aurumise mõjul keskmiselt neli korda.
Ammooniuiooni sisalduse määramise tulemused [8] 4. Raudiooni määramine Määramise käik: Mõõtsin süstlaga katseklaasi 5,0ml uuritavat vett, lisasin 1,0ml 10% HCl lahust, 10 tilka 50% KSCN lahust ning 4,0ml destilleeritud vett. Loksutasin katseklaasi ning võrdlesin tekkinud värvust kalibreerimislahuste värvusega. 1. Kraanivesi 4mg/l 2. Lumesulavesi 4mg/l 3. Akvaariumivesi 4mg/l Raudiooni määramise tulemused [8] 5. Kloriidiooni määramine Määramise käik: mõõtsin süstlaga katseklaasi 5,0ml uuritavat vett, lisasin 2 tilka kaaliumkromaadi lahust ning tiitrisin 0,02M hõbenitraadi lahusega kuni püsiva pruuniga värvuse tekkimiseni. Tiitrimiseks kulunud hõbenitraadi lahuse tilkade arvu alusel arvutasin kloriidioonide sisalduse uuritavas vees. 1 tilk=0,040ml. 1. Kraanivesi 31*0,040ml=1,24mg/l 2. Lumesulavesi 13*0,040ml=0,52mg/l 3
Jäävabal ajal põhjustavad mineraalsuse muutumise peamiselt karbonaatse tasakaalu muutumine ja kaltsiumkarbonaadi väljasadenemine fütoplanktoni elutegevuse tulemusena. 1950. aastatest kuni 1980. aastateni suurenes sulfaatide sisaldus Võrtsjärves 2,7 korda ja kloriidide sisaldus 3,5 korda (Nõges, 1992). Viimase aja kõige silmatorkavam vee ioonkoostise muutus on aga just kloriidide hulga ühtlaselt kiire vähenemine lühikese ajavahemiku jooksul. Kloriidiooni nimetatakse sageli inimkaaslejaks, sest parasvöötme magevees on tema allikaks reovees sisalduvad klooriühendid. Kloriidide sisalduse vähenemise kõige tõenäolisem põhjus on suurfarmide tegevuse lõppemine ja heitvee puhastamise seadmete lisandumine. Suure karbonaatsuse tõttu püsib Võrtsjärves pH suhteliselt kitsastes piirides: talvekuudel 7,5- 8,0 ja jäävabal ajal 8,0-8,6. Järve pinnakihi pH dünaamika sõltub produktsiooni- ja
keskkonnakvaliteedi standarte pole inimtegevuse mõjul ületatud. Kõige iseloomulikumad kvaliteedinäitajad ja väärtused, mis on omased heas seisundis põhjaveele, on järgmised: · naftasaadused < 0,02 mg/l; · ühealuselised fenoolid < 1 g/l; · taimekaitsevahendid < 0,1 g/l; 11 · nitraatiooni sisaldus < 50 mg/l; · puudub inimtegevusest tingitud oluline kloriidiooni sisalduse tõus; · ammooniumioonid looduslikult aeroobses põhjavees < 0,5 mg/l, looduslikult anaeroobses põhjavees < 1,5 mg/l. Põhjavesi on heas kvantitatiivses seisundis (ei toimu põhjavee liigvähendamist), kui: · põhjavee kasutamine on väiksem kinnitatud põhjaveevarust või põhjaveekogumi looduslikust ressursist; · põhjaveetaseme alanemisest tingitud põhjaveevoolu suuna muutused ei põhjusta soolase vee sissetungi;
Korrosiooni kiirus selle määrab ära korrosioonivoolu tugevus, mis sõltub katoodi ja anoodi elektroodipotentsiaalidest ja süsteemi takistusest. (põmst Ohmi seadus) I kor=(Ekat- Ean)/R Elektroodi standardpotentsiaal galv-elem emj, milles üheks elektroodiks on alati H-elektrood, teine elektrood on uuritavast metallist või kompositsioonist. Korros kiirendajad kõige aktiivsemad on kloriidioon (Cl -) ja hapnik (O2). Kloriidiooni allikaks on ookeanide ja mere vesi, ka soola-liiva segud tänavatel. Hapniku allikaks on õhk (see lahustub veidi veekogudes). 35) 1)Vees ja vesilahustes- peamine mõjutegur on pH. Kriitiline pH on 8,5, sellest suurema puhul korrosioon peaaegu peatub ( muutub aeglasemaks) järsult tõuseb happelises keskkonnas. Mõjutajaks on ka temp. Kloriid kiirendab vesiniku eraldumist. Kloriidioonid moodustavad rauaioonidega paari ja rauaioonid viivad nad reaktsioonist välja
oluliselt korrosioonikindlust atmosfääris; Nikli lisand ei mõju nii hästi kui vask, üle 3% niklit ei ole otstarvekas terasesse sisse viia; Atmosfääris on välja töötatud ilmastikukindlad ehitusterased-COR- tüüpi terased; kui teraskonstruktsioonid on värvitud või polümeerkattega ja katte sisse tekivad praod, auk, siis nendest läheb vesi pindade vahele ja korrosiooni kiirus on tunduvalt suurem, kui ilma katteta; ükski roostevaba teras ei ole püsiv kloriidiooni toimele; kui õhu relatiivne niiskus on 30% ja suurem, tõuseb järsult süsinikteraste korrosioonikiirus. Põhi mõjuasi on SO 2 ja kui lisaks on veel tahm (C- osakesed) - SO2 - diiselkütustest, tehased jne, väävliühendid; Põletamine - temperatuuri tõusuga korrosiooni kiirus atmosfääris tõuseb lineaarselt. Pinnases on siiski otstarbekas kasutada Zn-kattega teraskonstruktsioone, sest soos on Zn- korrosioonikiirus 3x väiksem kui terasel, liivases 40x väiksem, savis 10x väiksem.
annaabi.ee 
