Kloriidide sadet pesin külma soolhappelise veega (pesuvee valmistamiseks lisasin 10 ml destilleeritud veele 3-4 tilka konts. HCl). Pesemiseks lisasin sademele 1-2 ml pesuvett, segasin ja tsentrifuugisin. Pesemine on vajalik lahusesse jäänud anioonide ja järgnevate rühmade katioonide väljapesemiseks. Pesuveele lisasin HCl selleks, et vältida lahusesse jäänud järgnevate rühmade katioonide hüdrolüüsi. Hüdrolüüsi toimumisel jääksid I rühma kloriididega koos sademesse ka aluselised soolad. PbCl2, AgCl, Hg2Cl2 sademete teke: Pb2+ + 2Cl- PbCl2 Ag+ + Cl- AgCl Hg22+ + 2Cl- Hg2Cl2 PbCl2 eraldamine AgCl ja Hg2Cl2 sademest ja Pb2+ - ioonide tõestamine Pestud sademele lisasin 1-2 ml vett, segasin ja soojendasin 5 minuti jooksul segades keevas vesivannis. Tsentrifuugisin kuumalt. Selleks lülitasin tsentrifuugi korraks sisse
ained. Samal ajal kui vaba fluor on keemiliselt erakordselt aktiivne, on tema ühendid enamuses väheaktiivsed. Keemilise aktiivsuse tõttu esinevad halogeenid looduses vaid ühenditena, peamiselt halogeniididena. Fluor ja kloor on loodudes keskmiselt levinud elemendid, broom ja jood esinevad hajutatult ega moodusta iseseisvaid looduslikke ühendeid. Kloori leidub kivisoolana NaCl kujul maapõues ja merevees. Bromiidid esinevad looduses koos kloriididega. Joodi sisaldavaid mineraale on loodudes harva, teda leidub lisandina tsiili salpeetri koostises. Halogeniide on merevees, nafta puuraukude vees ja mujal. Halogeenide ühendeid sisaldavad ka taim- ja loomorganismid. Mõned veetaimed nagu lehtadrud koguvad endasse joodi. Kõige rohkem toodetakse halogeenidest nüüdisajal kloori. Kloori saadakse NaCl kontsentreeritud vesilahuse või sulatatud kloriidide elektrolüüsil.
Kui reageerib primaarne amiin, on saaduseks amiid molekul, mis sisaldab C(=O)-N(H)- rühma. Kuna amiinid on alused ja karboksüülhapped happed, võiks muidugi eeldada, et amiidi 3 tekke asemel toimub lihtsalt prootoni ülekanne happelt amiinile. Kondensatsiooniks on vajalik kõrgem temp, et ületada aktivastioonibarjäär. Praktikas saadakse amiide amiinide realtsioonil karboksüülhapete kloriididega (ehk klooranhüdriidiga). 35. Ennustage vesiniksideme mõju orgaanilise ühendi füüsikalistele omadustele. Kui moodustab vesiniksidemeid on tema keemis ja sulamistemp kõrgemad, tahkem. 36. Selgitage mõisteid "polümeerne molekul", "polümeer" ja "polümeermaterjal". Polümeerne molekul - molekul, mis koosneb paljudest korduvatest lülidest; Polümeer on aine (materjal), mis koosneb paljudest erineva
8005000 autot ööpäevas ja LA30 lubjakivikillustikku või LA35 kruuskillustikku teedel liiklussagedusega alla 800 auto ööpäevas. Killustikufraktsioonide mõõdud on 2/4 (mitmekordse puiste ülemises kihis), 4/8, 8/12 ja 12/16, (erandina 16/20 väljaspool asulaid väga pehmetel katetel). Kahe- ja enamakihilise pindamise alumises kihis võib kasutada ka teisi killustiku fraktsioone. Teedel, kus libedusetõrjet tehakse kloriididega või kloriididega töödeldud materjalidega (soolaliiv), kasutatakse ainult tardkivikillustikku. Tolmusisaldus EVS-EN 933-1 meetodil ei tohi ületada LA15 killustikul 0,5%, LA25 killustikul 1,0% ning LA30 ja LA35 killustikul 2,0%. Mustkillustiku valmistamiseks kasutatakse sitket naftabituumenit penetratsiooniga 25 ºC juures 60...100. Bituumeni orienteeruv kulu on 1,02,0%. Mustkillustik segatakse sundsegamisega segistis, mille dosaatorite täpsus peab olema piirides ± 3% vastava segukomponendi massist. 33
Amiinid, nagu alkoholidki, annavad kondensatsioonireaktsiooni karboksüülhappega: Rvõrrand!! Kui reageerib primaarne amiin, on saaduseks amiid molekul, mis sisaldab -C(=O)-N(H) rühma. Kuna amiinid on alused ja karboksüülhapped happed, võiks muidugi eeldada, et amiidi tekke asemel toimub lihtsalt prootoni ülekanne happelt amiinile. Kondensatsiooniks on vajalik kõrgem temperatuur, et ületada aktivatsioonibarjäär. Praktikas saadakse amiide amiinide reaktsioonil karboksüülhapete kloriididega (ehk klooranhüdriididega). 35. Ennustage vesiniksideme mõju orgaanilise ühendi füüsikalistele omadustele. ?? Vees lahustuvad vees tänu vesiniksidemetele. 36. Selgitage mõisteid "polümeerne molekul", "polümeer" ja "polümeermaterjal". Polümeerne molekul- suhteliselt väikesed (lühikesed) korduvad ühikud, mis moodustavad suuri (pikki) makromolekule, nagu polüpropüleen või polütetrafluoroetüleen (teflon).
võrega H12 kergme, ρ=1,74 Mg/m 3 suure eritugevusega, sulamisT=650˚, Rm=80…180MPa, hea soojus- ja elektrijuhtivus, korrosioonikindlus, tugevasti kalestav, hästi töödeldav, õhus kuumutamisel süttib kergesti, mistõttu leiab kasutamist pürotehnikas, keemiatööstuses, metallurgias (Ti tootmiseks). Väga levinud me, maakoores 2,1% sis-ga. Maakides esineb karbonaadina, millest töötlemise tulemusena saadakse MgCl2. Mg-kloriid segatakse teiste kloriididega, segu sulatatakse ning elektrolüüsi teel saadakse toorMg, mida rafineeritakse vajaliku puhtusastmeni. Mh tootmiseks kas.ka pürometallurgiat, taandades MgO Pb või O-ga. Konstruktsioonimaterjalidena kas.Mg sulameid, legeerituna Al-ga (<10%), Zn-ga 5%, Mn-ga<2,5%, Zr-ga <1,5%. Mgsulamite termotöötluses vajavad nad tunduvalt kauemad seisutamist kuumutamisel <24h, karastuvad õhus ja vanandamiseks peab neid kuumutama. Deformeetitavad Mg-sulameid kas
308. Lumekihi kriitiline paksus lumekihi maksimaalne lubatud paksus sõiduteel lumesaju või tuisu ajal. 309. Mis on lumetõrje- lume eemaldamine teelt. 310. Ohtlik koht liiklusmärkidega tähistatud tõus või langus kaldega üle 4% (,,järsk lang" ,,järsk tõus"), ohtlikud kurvid, raudteeületuskoht rööpa teljest 50 m ulatuses, teekitsend jm. 311. Puistematerjal libedusetõrje materjalid: abrasiivmaterjalid, nende segud kloriididega ja kloriidide vesilahused. 312. Seisunditaseme kehtivusaeg- ajavahemik, mille jooksul teeolud peavad vastama nõutavale seisunditasemele. 313. Talihooldus libedustõrje, lumetõrje, kinnisõidetud lume ja jääkonaruste tasandamine ja karestamine, lume äravedu ning liikluskorraldusvahendite hooldamine. 26 314
(H); MHЦ 15-20 – uushõbe, mis sisaldab vastavalt 15% Ni ja 20% Zn. 25. MAGNEESIUM JA MAGNEESIUMISULAMID Magneesium on maakoores oma 2,1% sisaldusega väga levinud metall, millest poole rohkem on vaid alumiiniumit ja rauda. Elemendina avastati magneesium 1808.a H. Davy poolt. Maakides esineb magneesium peamiselt karbonaadina (magnesiit Mg C l2 , dolomiit Mg C O3 , Ca C O3 jm), millest töötlemise tulemusena saadakse Mg C l2 . Magneesiumkloriid segatakse teiste kloriididega (Ca C l2 , KCl), segu sulatatakse ning elektrolüüsi teel saadakse toormagneesium, mida rafineeritakse vajaliku puhtusastmeni. Magneesiumi tootmiseks kasutatakse ka pürometallurgiat, taandades magneesiumoksiidi MgO kas räni või süsinikuga. Magneesium on väga kerge metall ning temast valmistatud detailid on näiteks terasdetailidest üle kahe korra kergemad. Selle omaduse tõttu võiks ta olla suurepärane materjal mitmesuguste konstruktsioonide tarvis
annaabi.ee 
