sajandil (algab 1789) Christoph Martin Essee ja essee (üle-euroopaline Kodanlikkuse tõus Wieland Gotthold faabula Põhja-Ameerika Filosoofia ja teaduse õitseng Ephraim Lessing nähtus) Majandus- liberalism, Friedrich Gottlieb Ebatäpsus vs Inglismaal Klopstock vastutus tööstusrevolutsiooni algus Mathias Claudius sekulariseerumis Georg Christoph Lillede teadused Lichtenberg põhjus Mehe haridus
filoloogiliste ülesannetega. Ta ilmutas silmatorkavat iseseisvust oma vaadetes kui ka kirjanduslikes taotluses. Ta oli nii võrd mitmekesine inimene, et tema huvi ei piirdunud, mitte ainult saksa, eesti ja rootsi keelega vaid ulatus välja Aasja ja Aafrika keelteni. Petersoni on mõjutanud nii antiikkirjandus, täpsemalt Pindarose oodid, Vergiliuse pastoraalid ja Anakreon, kuid samas on teda oluliselt mõjutanud ka eelromantikud Klopstock, Herder ja Franzen. Peterson nimetas ennast ,,maarahava laulikuks", ning ta eesmärk oli algupärase eesti kirjanudse loomine. Ta armastas oma kodumaad, kodu ning rahavast ning see lõi palju välja ka tema loomingus, ka kasutas ta oma loomingus eesti rahavaluulet. Kuna Kristjan suri juba 1822, aastal, ehk siis 21 aastat pärast sündi, oli tema luulepärand väike ning koosnes suuremast osast ootidest ja pastoraalidest. Kuid seda enam on
Sentimentalistlikus romaanis oli põhitunnuseks tunnete oskuslik edasiandmine moraalitseva skeemiga. Valgustusaja draama kangelstaeks tõusid kolmandast seisusest inimesed(keskklass). Püüti süvendada tavalise inimese hingeellu ja saatusesse. Peamiselt tehti komöödiaid ja tragöödiaid. Etendus pidi inimesi juhatama tõe poole, harima ja valgustama. MAAILMAKIRJANDUS Romantistliku luule puhkemisele lõi eelduse valgustus-sentimentaalne luule (Klopstock, Thomson, Young, Gray), sotlase Burnsi rahvalaululik, looming ja Goethe ja Schilleri lüürika "tormi ja tungi" periood. Esimesteks vararomantismi geeniusteks kuulutati 20. sajandi alguses, poeedid William Blake ja Friedrich Hölderlin. Kui need autorid jäid oma kaasajas peaaegu märkamatuks, siis inglise luuletajate niinimetatud "Järvekoolkond" ning saksa romantikute Jena ja Heidelbergi ringi võib pidada romantismi põhivoolu kõige vahetumateks kujundajateks.
Muretseb saksa rahvuse saatuse pärast, valgustuslik mure ja kaasaaegsed probeemid. Kunstikriitik, võrdles kirjandust kujutava kunstiga. Johann Joachim Winckelmann (1717-1768) ,,Antiikkunsti ajalugu", võitleb saksa kultuuri eest, võimas humanitaar. Christopher Martin Wieland mahukas autor, tõlkija, kritiseerib Kreeka kunsti, kirjutas terve rea armastus- ja seiklusromaane, kujutab keskaega, mitte antiiki, samuti on muinasmaailm oluline, teosed on moraaliga. Gottlieb Klopstock (1724-1803) oluline autor Skandinaavias, mõjutanud ka Eesti luulet. Eesmärgiks luua suur eetiline teos Jeesus Kristusest. Pietism oli saksa kultuuris väga levinud, sajandi teisel poolel väga sentimentaalne. Klopstock järgib evangeeliumi teksti, kuid mitte ainult sündmusi. Eriti kuulsaks sai esimene salm, sellega seoses tekkisid vastuolusid. 50ndatel viibis pikalt Skandinaavias. Olulisem pärand lüürika. Lemmikzanr oli ood (loodusele, moraalsetel teemade jms).
Ilmusid ajaloolised jutustused "Dubrovski" (1832-1833) ja "Kapteni tütar" (1833-1836). Draamateosed 1825 valmis kirjanikul tragöödia "Boriss Godunov". 1830 lõpetas Puskin neli väikest tragöödiat: "Mozart ja Salieri", "Ihne rüütel", "Pidu katku ajal" ja "Kivist külaline". Romantiline luule Romantiline vaimuliikumine algas XVIII sajandi lõpul ja kestis kuni XIX sajandi alguseni. Romantilise luule puhkemisele lõi eelduse valgustus-sentimentaalne luule (Klopstock, Thomson, Young, Gray), sotlase Burnsi rahvalaululik looming ja Goethe ja Schilleri lüürika "tormi ja tungi" periood. Esimesteks vararomantismi geeniusteks kuulutati XX sajandi alguses, poeedid William Blake (1757-1827) ja Friedrich Hölderlin (1770-1843). Kui need autorid jäid oma kaasajas peaaegu märkamatuks, siis inglise luuletajate niinimetatud "Järvekoolkond" (William Wordsworth, Samuel Coleridge ja Robert Southey) ning saksa
Võitluses klassitsimis vastu võib näha ka võitlust feodaalse korra vastu. Õukond ei ole koht, kus luuletaja võiks tundma õppida loodust. Johann Joachim Winckelmann (1717-1768) ,,Antiikkunsti ajalugu", võitleb saksa kultuuri eest, võimas humanitaar. Christopher Martin Wieland, mahukas autor, kritiseerib Kreeka kunsti, kirjutas terve rea armastus ja seiklusromaane, kujutab keskaega, mitte antiiki, samuti on muinasmaailm oluline, teosed on moraaliga, tõlkija. Friedrich Gottlieb Klopstock (1724-1803) Skandinaavias oluline, mõjutanud ka Eesti luuletamist. Eesmärk luua suur eetiline suurteos Jeesus Kristusest, religioosne eepos ,,Messiad", pikemaajaline projekt (1748-1773), eeskujuks Milton (,,Paradise Lost") nt mingil määral (sarnasus väline). Pietism saksa kultuuris on väga levinud, sajandi teisel poolel väga sentimentaalne, nõretav. Järgib evangeeliumi teksti, kuid mitte ainult sündmusi. Eriti kuulsaks sai esimene salm. Sellega seoses oli ka vastuolusid
iseenesestmõistetavalt ka läti keelt. Ometigi pidas Kristjan Jaak õigemaks, et „nad (lapsed) enne oma emakeele hästi ära õpiksid, ja siis, keeleõpetuse sõnu ja asju teades, teise maa keele ette võtaksid“. Oma päevaraamatus jäi ta truuks eesti keelele, kuigi just sealt saame aimu ta keelteoskustest ja suurest lugemusest; leiame erikeeles kirjutavaid ja eri kultuure sisaldavaid autoreid: Horatius, Pindaros, Diogenes, Milton, Klopstock, Nepos, Aisopos, Voltaire, Franzen jt. Päevik sisaldab dialooge, sententse, filosoofilisi mõtteteri, seletab tema vaateid. Päevaraamatu seadis ta sisse juba gümnaasiumi päevil. Samal ajal kirjutas ta ka oma esimese käsikirjalise värsivihiku „Kristiani Jago Petersoni laulud. Rialinnas, 1818“. Millega seletada seda vaimsete harrastuste intensiivust, aga ka austust eesti keele vastu selle võõra rahva keskel kasvanud noormehe puhul? See on pakkunud mõtlemisainet nii mõnelegi
läti keelt. Ometigi pidas Kristjan Jaak õigemaks, et ,,nad (lapsed) enne oma emakeele hästi ära õpiksid, ja siis, keeleõpetuse sõnu ja asju teades, teise maa keele ette võtaksid". Oma päevaraamatus jäi ta truuks eesti keelele, kuigi just sealt saame aimu ta keelteoskustest ja suurest lugemusest; leiame erikeeles kirjutavaid ja eri kultuure sisaldavaid autoreid: Horatius, Pindaros, Diogenes, Milton, Klopstock, Nepos, Aisopos, Voltaire, Franzen jt. Päevik sisaldab dialooge, sententse, filosoofilisi mõtteteri, seletab tema vaateid. Päevaraamatu seadis ta sisse juba gümnaasiumi päevil. Samal ajal kirjutas ta ka oma esimese käsikirjalise värsivihiku ,,Kristiani Jago Petersoni laulud. Rialinnas, 1818". Millega seletada seda vaimsete harrastuste intensiivust, aga ka austust eesti keele vastu selle võõra rahva keskel kasvanud noormehe puhul
annaabi.ee 
