Tallinna Rootsi-Mihkli kirik Tallinna Rootsi-Mihkli kirik on kirik Tallinna vanalinnas Rüütli tänaval. Hoone ehitati 1531. aastal ning seda kasutati seegina. Rootsi-Mihkli kogudus Eestimaa kubermangu kuulumise ajal Rootsi Kuningriigi koosseisu kasutasid Tallinnas asuvad rootsi sõjaväeosad garnisonikirikuna Suur-Kloostri tänavalasunud Püha Miikaeli kloostrikirikut. Pärast Venemaa tsaaririigile edukat Põhjasõda ning Tallinna vallutamist 1710. aastal Vene vägede poolt kasutati Uue Johannese (Jaani) seegi hoonet aastatel 17101716 vene vägede garnisoni Vene Õigeusu Kirikuna, kuid seoses suure kogukonna arvuga jäid ruumid peagi väikeseks ning 1716. aastal sundis Eestimaa kuberner krahv Aleksandr Mensikov rootslaste Rootsi-Mihkli koguduse lahkuma oma senisest endisest Suur-
Filmi on jäänud stseen Juozas Budraitisega seal, kus Ivo Schenkenberg kukub kloostri salakäiku. Pool aastat pärast esilinastust tulid müügile liköörid Agnes ja Gabriel. Pirita kloostri filmimiseks ehitati Virtsu lähedale Kukeranda 89 m kõrgune polüstüroolist ja vineerist makett, mis hõlmas endas kaitsemüüre ja torne. Veel ehitati sinna siseõu, ristikäigud, kaev, vallikraav ja sild. Kloostrikirikut ei ehitatud, selle asemel kinnitati näitlejate peade kohale võltspaeristi ja kadakate vahele kloostrikiriku kujuline vineertahvel. Kuna Niguliste kirikus oli restaureerimine pooleli, siis ehitati filmivõtete ajaks sinna ajutine laudpõrand, mis kaeti paekivipõranda imitatsiooni saavutamiseks kummimattidega. Filmis kasutatud laulud Viimne reliikvia Põgene vabalaps Pistoda laul Mässajate laul Nuhk-munkade Laul
Räägib William Vallutaja Inglismaa vallutamisest. 1500 inimfiguuri + hobused, lossid, laevad, linnud, loomad. Relikviaarid- kullaseppa tehtud kuju/skulptuur/püst, sees oli reliikvia (sääreluu, juuksekarv vms) GOOTI STIIL 12.saj-16.saj Nime saab uusajal, gooti hõimude järgi. Alguseks 1144.a kui valmib Saint-Denis’e kloostri ümberehitis (Prantsuse kuningate matmiskirik). Kloostriapt- tahtis muuta kloostrikirikut ilusamaks ja kutsuvamaks palveränduritele. Ehitis pidi olema väga harmooniline ja et seda täidaks imeline valgus. Tänaseks on sellest alles koori ümbruskäik. Peamiseks tunnusteks Tervakaar Roidvõlv Roosaken Fiaal-ehistorn Tänu roidvõlvile lähevad kirikud kõrgustesse ja tervakaar rõhutab ka taevasse minekut. Konstruktsioon, mis hoiab kirikut püsti paigutatakse kirikust väljapoole- see võimaldas ehitada kirikut kõrgeks
oluline murrang. Peeter kutsus Venemaale kunstnikke Läänest ning saatis vene kunstnikke välismaale õppima. Uue kunsti keskuseks kujunes mõistagi Peterburi. Talvepaleed kaunistavad paarissambad, sissepääsude kohal kolmnurkviilud, aknaraamid kaunistatud. Smolnõi kloostrikirikut iseloomustavad kuplid, seinu kaunistavad keerubid(inimnäod), liigendatus, sissepääs ulatub ette poole. Peterhof Simson lõvi lõugu lahti kiskumas ma ei tea selle tähendust :D Je Barokk Eestis Narva ehitised, eeskuju, 18.saj barokk Eestis, Kadrioru loss iseloomusta üldiselt,
Arheoloogid liitusid kloostri uurimisega alles 1970. aastatel. Nüüdseks on teada kloostrikompleksi tähtsamad ehitusetapid, ruumide paigutus tiibades vähemalt esimesel korrusel ning keldriruumides. Välitööde käigus on satutud ka mitmete matuste peale, mis on andnud olulist informatsiooni kloostri elanike nunnade kohta. Viimase 20. aasta jooksul on arheoloogilised uurimised toonud selgust mitmetele probleemidele, samas pole kunagi käsitletud kunagist kloostrikirikut ning suurt osa kloostri krundist. Tallinna tsistertslaste kloostri kohta on veel palju uurida, loodetavasti tekib tulevikus selleks ka võimalusi. 8 Kasutatud kirjandus 1. Kiudsoo, M., Kallis, I. (2005). Archaeological investigations on the site of the Cistercian St.Michael's Nunnery. Rmt: Arheoloogilised välitööd Eestis 2004. Tamla, Ü. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 147- 155. 2. Raam, V
Kui talumehed talle lähemale läksid, hakkas jumalik olend ülespoole liikuma, peatus majesteetliku tamme juures ning kadus siis nende silmist. Kohalt, kus naine oli seisnud, leidsid talumehed puulõhest ikooni. Ilmutuslik ikoon kujutas Jumalaema taevaminemist. Sellest ajast hakati mäge kutsuma Pühtitsaks, tamme juurde aga ehitati kabel. (EKSPRESS ) Teise maailmasõja päevil ilmutas jumalik olend end taas. Seekord näitas ta ennast lenduritele, kes suundusid kloostrikirikut pommitama. Nad lendasid ja pommitasidki, kuid kõik pommid kukkusid kas kloostri aiamaale või kloostrimüüri taha. Kirikut ei tabanud ükski. (EKSPRESS ) Mõned aastad hiljem tuli üks toonastest lenduritest Ema Rafaela juurde, kes teenis tollal Pühtitsa kloostris. Tema küsimusele, miks ükski pomm tookord sihtmärki ei tabanud, näitas Ema Rafaela talle Jumalaema ikooni. Seepeale ütles lendur: "See ta ongi. Kui ma lendasin kloostrit pommitama, nägin äkki, kuidas minu ette ilmus
elas Kolgas ka vaimulikke vendi? H.Üprus kirjutab: ,,1586. a. olid ehitised Kolgas säilinud esialgsel kujul. Lundi Ülikooli raamatukogus on nimistu, kus on loetletud loss ühtlasi ka ,,kindlusruum", leivaküpsetusruum, väravapealne ruum, keldrid, millede lähem asukoht on määratlemata, õlleköök, viljaait, elamisait, kaeraait, karjaõu ja tall". /Üprus 1956, lk 5/ Enamik on majanduskeskusele kohaselt puhtal kujul majandushooned, ei ole ei kloostrikirikut, kabelit ega muid kloostriruume-hooneid, mis olid olemas Padise kloostril. Kus siis elasid ja teenisid jumalat oletatavad Kolga vaimulikud vennad? Kas on mõni endine vaimulike vendade hoone või ruum hiljem kasutust leidnud majandusotstarbel? Kuid kabel pidi ikkagi olema ka majandusmõisas, sest igapäevaseid palvusi pidasid ka ilmikvennad /Markus 2009/ ja selleks nad vaevalt Kuusallu sõitsid. 6
rõdukäiguga, mis kulgevad piki võlvkaari spiraalse ringina kalde suunas. Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia romaani-aegsete kirikute arhitektuuris eksisteerivad kõrvuti bütsantsi, antiigi ja araabia ehituskunsti mõjud. Palju on Bütsantsist lähtuvaid tsentraal- ja kuppelehitisi, araabia arhitektuurist mõjustatuna kasutatakse varem kui mujal teravkaart. Rikkalikud on kirikute marmor- ja mosaiikkaunistused. Tuntuimate mälestiste hulgast võiks esile tõsta Monreale kloostrikirikut Palermo lähedal (12.saj.) ning Cefalu kirikut (12.-13.saj), mille dekooris ilmnevad selgesti bütsantsi mõjud. Kõige rohkem on bütsantsi eeskujudest mõjustatud aga Veneetsia romaani-aegne sakraalarhitektuur, mille silmapaistvamaks mälestiseks on bütsantsi meistrite poolt 11.sajandil ehitatud Püha Markuse katedraal. Põhiplaanilt meenutab see Apostlite ristkuppelkirikut Konstantinoopolis (kreeka rist, 5 kuplit), mille läänepoolse ristiharu külgedele ehitatud
annaabi.ee 
