Vastureformatsioonis võib eristada kahte suunda. Esimene oli katoliku kiriku otsene vastutegevus (inkvisitsiooni tugevnemine). Teine aga katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada ühtsus (oluline roll oli jesuiitide ordul). Jesuiitide ordu rajas Ignatius Loyola. Nende peamiseks kohustuseks oli kuuletuda paavstile. Katoliku kiriku organisatsioonilisele tugevnemisele aitas kaasa Trento kirikukogu. Kirikukogu otsused tugevdasid ordu ja kloostridistsipliini. Paavst Gregorius XIII teostas kalendrireformi, pannes alusele tänapäevani kehtivale Gregoriuse kalendrile. Hispaania jäi reformatsioonist peaaegu puutumata, luterluse pooldajad jõuti enne kõrvaldada, kui nende liikumine saavutanuks laiemat ulatust. Tollane kuningas Felipe II korraldas üle 100 avaliku ketserite põletamise. Tema valitsusajal jõudis Hispaania oma võimu tippu (sõjavägi, riietus, kombed). Välispoliitikas toetas ta vastureformatsiooni
vastu ja usuühtsuse taastamiseks. 37) Trento kirikukogu Kolmest istungjärgust koosnev kirikukogu 16. sajandi keskel. Esimene istung välistas protestantide osavõtu, kuna arutati ketserluse väljajuurimist. Teisel istungil olid keiser Karl V nõudmisel ka protestandid, ent selle käigus ei jõutud mõistagi ühisele kokkuleppele. Alles kolmandal asuti kirikureformide juurde: keelustati ametikumulatsioon, tugevdati ordu ja kloostridistsipliini ning korrastati vaimulike ettevalmistamist. Kiriku ainuõigus Piibli tõlgendamisel ning kirikutraditsiooni jätkuv väärtustamine. Trento kirikukogu taastas katoliku kiriku ühtsuse ning aitas kiiremini ületada reformatsioonist tingitud kriisi. 38) Millised on mõisa ja põhimikuhärruse erinevused? Põhimikuhärrust iseloomustasid valdavalt raha või loonusrendile viidud talupoegade
valitseva seisundi lõplikult Elizabeth I valitsemisajal (1558 – 1604). 3.5. Vastureformatsioon ja ususõjad: Katoliku kirik ja paavst üritasid reformatsiooni levikut peatada, vallandades vastureformatsiooni. Ühelt poolt tegeleti katoliku kirikus enesepuhastusega: korrastati katoliiklikku õpetust, keelati kiriklike ametikohtade koondumine ühe inimese kätte, parandati vaimulike haridustaset ja tugevdati ordu- ja kloostridistsipliini. 1540 rajati Ignatius Loyola (1491 – 1556) eestvedamisel jesuiitide ordu, mille eesmärk oli katoliiklust tugevdada ja võidelda reformatsiooni vastu. Teisalt taasaktiveerus inkvisitsioon, et usuline teisitimõtlemine välja juurida. Hävitati ketserlike sisuga „musta” nimekirja kantud raamatuid. Euroopa erinevates piirkondades puhkesid ususõjad katoliiklaste ja protestantide vahel: Prantsusmaal sõjad
Tartu jesuiitide kolleegium oli ordu põhjapoolseim. Katoliku kiriku organisatsioonile tugevnemisele aitas oluliselt kaasa Trento kirikukogu. Kokku tulnud kirikulavik oli vastu kiriku detsentraliseerimisele ning kinnitas veel kord paavsti ilmeksimatuse põhimõtet. Selgemat eristumist protestantismi taotleti ka sellega, et Piibli tõlgendamise ainuõigus jäeti kirikule ning et Piibli kõrval tuleb jätkuvalt väärtustega kiriku õpetustraditsiooni. Kirikukogu otsused tugevdasid ordu- ja kloostridistsipliini ning korrastasid vaimulike ettevalmistamisi. Paavst Gregorius XIII toetas 1582. aastal kalendrireformi, pannes aluse suuremas osas maailmas tänapäevani kehtivale Gregoriuse kalendrile. Ignatius Layola Hispaanis kui vastureformatsiooni kants Katoliikliku maailma ja vastureformatsiooni tugisambaks Euroopas sai Hispaania. Reformatsioonist jäi Hispaania peaaegu puutumata. Luterlustpeeti seal kõigepahelisemaks ketserluseks ning selle poolehoidjad jõuti enne kõrvaldada,
Teisel istungil protestandid Karl V käsul küll osalesid, kuid mingile ühisele kokkuleppele mõistagi ei jõutud. Kui kahel esimesel istungjärgul oli tulipunktis Saksamaal toimuv, siis kolmandal juba sündmused Prantsusmaal. Kirikukogu oli vastu mis tahes detsentraliseerimisele ning kinnitas veel kord paavsti ilmeksimatuse põhimõtet. Alles kolmandal istungil asuti kirikureformide juurde: keelustati ametikumulatsioon, tugevdati ordu- ja kloostridistsipliini ning korrastati vaimulike ettevalmistamist. Selgemat eristumist protestantismist taotles ka Piibli tõlgendamise ainuõiguse jätmine kirikule ning kirikutraditsiooni jätkuv väärtustamine Piibli kõrval. Kokkuvõttes taastas Trento kirikukogu katoliku kiriku kõikuma löönud ühtsuse ning aitas kiiremini ületada reformatsioonist tingitud kriisi. Kalendrireform. Gregorius XIII [1572–1585) viis 1582. aasta oktoobris läbi kalendrireformi,
oli oluline roll katoliku kiriku ühtsuse taastamisel. Trento kirikukogu aitas kaasa katoliku kiriku organisatsioonilisele tugevnemisele. Kokku tulnud kirikuladvik oli vastu kiriku detsentraliseerimisele ning kinnitas veel kord paavsti ilmeksimatuse põhimõtet. Selgemat eristumist protestantismist taotleti ka sellega, et Piibli tõlgendamise ainuõigus jäeti kirikule ning et Piibli kõrval tuleb jätkuvalt väärtustada kiriku õpetustraditsiooni. Kirikukogu otsused tugevdasid ordu- ja kloostridistsipliini ning korrastasid vaimulike ettevalmistamist. Vastureformatsiooni tulemused: · Osades Euroopa piirkondades õnnestub protestantism mahasuruda. · Katoliku kiriku õpetus kaasajastub ja muutub jäigemaks (toimub eemaldumine humanistlikust sallivusest). · Kirikukorraldus organisatsioonina kaasajastub. · Kirik osaleb aktiivselt asumaade kristianiseerimises - edukalt. · Katoliku kirik säilis. Ususõjad Madalmaade vabadusvõitlus Põhjused:
Vastureformatsioonis võib eristada kahte suunda. Esimene oli katoliku kiriku otsene vastutegevus (inkvisitsiooni tugevnemine). Teine aga katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada ühtsus (oluline roll oli jesuiitide ordul). Jesuiitide ordu rajas Ignatius Loyola. Nende peamiseks kohustuseks oli kuuletuda paavstile. Katoliku kiriku organisatsioonilisele tugevnemisele aitas kaasa Trento kirikukogu. Kirikukogu otsused tugevdasid ordu- ja kloostridistsipliini. Paavst Gregorius XIII teostas kalendrireformi, pannes alusele tänapäevani kehtivale Gregoriuse kalendrile. Hispaania jäi reformatsioonist peaaegu puutumata, luterluse pooldajad jõuti enne kõrvaldada, kui nende liikumine saavutanuks laiemat ulatust. Tollane kuningas Felipe II korraldas üle 100 avaliku ketserite põletamise. Tema valitsusajal jõudis Hispaania oma võimu tippu (sõjavägi, riietus, kombed). Välispoliitikas toetas ta vastureformatsiooni
protestantide osavõtu. Teisel istungil Karl V käsul protestandid küll osalesid, kuid mingile ühisele kokkuleppele mõistagi ei jõutud. Kui kahel esimesel istungjärgul oli tulipunktis Saksamaal toimuv, siis kolmandal juba sündmused Prantsusmaal. Kirikukogu oli vastu mistahes detsentraliseerimisele ning kinnitas veelkord paavsti ilmeksimatuse põhimõtet. Alles kolmandal istungil asuti kirikureformide juurde: keelustati ametikumulatsioon, tugevdati ordu- ja kloostridistsipliini ning korrastati vaimulike ettevalmistamist. Selgemat eristumist protestantismist taotles ka Piibli tõlgendamise ainuõiguse jätmine kirikule ning kirikutraditsiooni jätkuv väärtustamine Piibli kõrval. Kokkuvõttes taastas Trento kirikukogu katoliku kiriku kõikumalöönud ühtsuse ning aitas kiiremini ületada reformatsioonist tingitud kriisi. Soodsalt mõjus katoliku kiriku autoriteedi kasvule renessansspaavstide asemele reformpaavstide tulek
annaabi.ee 
