solution, Carrel-Dakin'i lahus Omadused: Rohekas kollane tahke aine, magusja lõhnaga. Sulab 18 kraadi ja keeb 101 kraadi juures Celsiuse järgi. Vees lahustuvus on 29.3g/100ml. Toimib pesuvalgendina, plekieemaldina. Tüüpiliselt on kodukasutuses pesuvalgendina lahus 3-8% naatriumhüpokloriidi sisaldusega. Veepuhastina kasutatakse 12-15% sisaldusega lahust. Veel kasutatakse seda lõhna/plekieemalduseks, disinfektsiooniks. Keskkonda sattudes moodustab püsivaid kloororgaanilisi ühendeid. Satuvad nt. reoveepuhastitesse heitveena. Tugev oksüdeerija, võib kahjustada nahka või silmi. EL klassifikatsiooni järgi on ta KORROSIIVNE ja KUJUTAB OHTU KESKKONNALE http://www.ekyl.ee/public/2012/Anu/Kemikaalid1.pdf http://www.lenntech.com/processes/disinfection/chemical/disinfectants-sodium- hypochlorite.htm http://en.wikipedia.org/wiki/Sodium_hypochlorite
HÕBEBROMIID • VALGUSTUNDLIK AINE, MISTÕTTU KASUTATI TEDA FILMLINTIDE JA FOTOPABERITE TEGEMISEKS KLOORI SAAMINE • TÖÖSTUSES TOODETAKSE KLOORI SULATATUD NAATRIUMKLORIIDI VÕI NAATRIUMKLORIIDI VESILAHUSE ELEKTROLÜÜSIL • KLOOR ON TÄHTIS TOORAINE KEEMIATÖÖSTUSES, KASUTATAKSE PALJUDE ÜHENDITE SAAMISEL • SUURTES KOGUSTES KASUTATAKSE KLOORI JOOGIVEE DESINFITSEERIMISEKS JA KLOORLUBJA TOOTMISEKS • ÜHENDID: NAATRIUMKLORIID, SOOLHAPE, KLOORORGAANILISI ÜHENDEID KASUTAMINE JA SAAMINE • FLUOR SAADAKSE VEDELA VESINIKUFLUORIIDI JA KAALIUMFLUORIIDI SEGU ELEKTROLÜÜSIL 100°C JUURES • FLUORI KASUTATAKSE FLUORSÜSINIKE NAGU PLASTMASS PTFE (POLÜTETRAFLUOROETÜLEEN) VALMISTAMISEKS JA TUUMAKÜTUSE • VÄIKE KOGUS NAATRIUMFLUORIIDI NaF JOOGIVEES AITAB ÄRA HOIDA HAMMASTE LAGUNEMIST • BROOM TEHAKSE MEREVEEST SAADUD MAGNEESIUMBROMIIDI REAGEERIMISEL KLOORIGA • SARNASELT REAGEERIB KLOOR MERETAIMEDEST SAADUD
haudepaari, 70ndatel aga vaid 9...10. Praegu arvatakse olevat 35...40 paari Kunagi võis meie rannikul ja järvede ääres elada sadu paare merikotkaid. Inimese süül loodusesse sattunud kloororgaanilised ühendid põhjustasid selle liigi hääbumise: kolmkümmend aastat tagasi oli meie suurimaid röövlinde järele jäänud vaid kuni mõnikümmend paari. Praeguseks on asurkond oma elujõulisuse taastanud. Möödunud sajandi teisel poolel hakati üha rohkem kasutama kloororgaanilisi ühendeid (DDT jt.), nende loodusesse sattunud jäägid kippusid saama saatuslikuks merikotkale. Kuigi selle liigi arvukus hakkas Eestis aegamööda vähenema juba varem, ei kasvanud 1968. aastal lennuvõimeliseks teadaolevalt ühtegi merikotkapoega. Prognoositi merikotka kadumist võib-olla juba sama inimpõlvkonna vältel. Merikotkauurija Tiit Randla nimetas 1968. aasta "mustaks merikotka- aastaks" ja lootis, et see ei kordu. Kuid "mustaks" kujunesid ka 1971. ja 1975. aasta. 1970.
alkohol, tärklis, sipelghape, äädikhape ja teised lihtsad orgaanilised ühendid. PHT (permanganaatne hapnikutarve) - sisaldab kõiki keemiliselt oksüdeeruvaid ühendeid, s.t. nii kergesti lagunevaid ühendeid (sama, mis BHT) kui ka püsivaid ühendeid, mille lagunemine võtab pika aja, näiteks ligniin, kloor-orgaanilised ühendid ja teised komplektsed orgaanilised ühendid. Orgaaniliste ainete eemaldamine toimub kloorimise abil, mis võib aga omakorda tekitada kloororgaanilisi ühendeid (selle vältimiseks kasut ntx osoneerimist ja eelkloorimisest loobumist). Mikroobse sisalduse vähendamise meetodid: filtreerimine, keemiline setitamine, kloorimine. Heitvesi – inimkasutuses olnud ja siis loodusesse tagasi juhitud vesi. Reovesi – osa heitveest, mille keemiline koostis või füüsikalised omadused on esialgsetega võrreldes muutunud. Jaguneb olmereoveeks, tootmisveeks, sademeveeks. Reoained on näiteks orgaanilised ained, toitained, heljum, vee bakteriaalne reostus
Kivisüsi Kütteõlid Immutatud puit Aastatega on oluliselt vähenenud raskmetalliühendite kasutamine tööstuses. 1997. aastal kasutati plii-, koobalti-, nikli-, kaadmiumi-, tina- ja kroomiühendeid 198 tonni, 2002. aastal vaid 90 tonni. Püsivad orgaanilised saasteained Eesti olukord on võrreldes paljude teiste riikidega hea. Puuduvad dioksiinide ja furaanide saasteallikad, keelatud on kasutada kloororgaanilisi ühendeid. PCB- ainete sisaldus õhus on lubatud normide piires. Põhilisteks PCB allikateks Eestis on kütuste põletamine ja kondensaatorite ja transformaatorite leke. PCB-d jõuavad Eestisse Lääne- ja Kesk-Euroopast ning Venemaalt. Polüaromaatseid süsivesinikke (PAH) satub õhku Narva põlevkivielektrijaamade suitsugaasidega. «Halb õhk mõjutab meie majandust eelkõige seoses suuremate tervishoiukuludega
jäätmetekke vältimine ja vähendamine jäätmete taaskasutamine (recycling või reuse) ohustamise optimaalne korraldamine jäätmete riikidevahelise liikumise rangem reguleerimine Saastatud kohtade, sealhulgas vanade prügilate saneerimine 52. Nimeta peamised veevaldkonna probleemid Toitesoolad ja orgaanilised ained põhjustavad eutrofeerumist Reovees leidub ohtlikke aineid (nt raskemetalle, kloororgaanilisi ühendeid) Bakterid ja viirused piiravad vee kasutamist 53. Mis põhjustab eutrofeerumist? Eutrofeerumine bioloogiline reostus (vetikate intensiivne kasv) Eutrofeerumise esimeseks etapiks on üleküllastus mineraalsete toiteainetega, mis teeb võimalikuks fotosüsteesi teel ebatavaliselt suurte taimse biomassi koguste produktsiooni. Selle arvel võib kasvada ka loomse biomassi produktsioon. Läänemere suurim probleem (veekogu rikastumine toitainetega)
Kordamisküsimused teemale 8: 1. Milliseid ohte kujutab keskkonnale veisekasvatus? Veisefarmid toodavad palju sõnnikut, mis võib tuua kaasa pinna- ja põhjavee reostuse forfori ja lämmastiku ühenditega. 2. Kus Eesti majapidamistes on piiratud kariloomade arv hektari põllumaa kohta? Nt Pandivere kõrgustik (kohtades, kus põhjavesi on halvasti kaitstud reostuse eest) 3. Millised aiandites kasutatavad ühendid on kõige ohtlikumad? V: Fosfororgaanilisi ühendeid (nt karbofoss), Kloororgaanilisi ühendeid (aldriin, dieldriin, heptakloor jt). 4. Millise koostisega võib olla prügila filtraat ehk nõrgvesi? V: Reostunud pinnavees ja põhjavees määratakse kõrged raskmetallide, kloriidide ja teiste halogeenide sisaldused. Üldine mineraalsus võib filtraadil olla kuni 52 g/l 5. Milline oht on võib olla seotud olmeprügilate filtraadiga? V:Paljude eriti ohtlike komponentide piirväärtused on ületatud rohkem kui 100 korda, aga kohalikud foonilised väärtused 1000 korda ja rohkem
· Eutrofeerumine Lahendused: · Vee kokkuhoid ja korduvkasutamine · Vee reostuse vähendamine · Tammide ja veehoidlate rajamine vee varumiseks ja üleujutusohu vähendamiseks · Merevee kasutamine (magestamine) · Jäämägede teisaldamine Reovee probleemid: · Toitesoolad ja orgaanilised ained põhjustavad eutrofeerumist · Bakterid ja viirused piiravad vee kasutamist · Reovees leidub raskemetalle, kloororgaanilisi ühendeid ja süsivesinikke · reovee hõljuvosakesed vähendavad vee läbipaistvust, temperatuur tõuseb, pH muutub, vesi haiseb Veepuhastusprotsess: 1. Toorvesi läbi mikrofiltrite, mis eemaldab mikroorganismid, 2. Vesi suunatakse basseinidesse, kus hävitatakse kahjulikud bakterid, 3. Veele lisatakse kemikaali ja selgitatakse, 4. Vesi läbib aktiivsöe ja kiirfiltrid, mis eemaldab lubamatud ühendid, 5. Vesi desinfitseeritakse kloori abil Pinnavee töötlemine:
< 5,6), soovitavalt pH 3 ja 3,5 vahel. Fentoni reaktiiv oksüdeerib peaaegu kõiki orgaaniliste ühendite tüüpe (värvaineid, 2,4,6- trinitrotolueeni, nitrofenoole, klorobenseene, tetrakloroetüleeni, klorofenoole, halometaane jpm). Ei lagunda äädikhapet, n-parafiini, oblikhapet, maleiinhapet, maloonhapet, jt. Fentoni reaktiivi eelised ohtlike heitvete töötluse tehnoloogias: 1. See ei moodusta kloororgaanilisi ühendeid oksüdeerimisel nagu kloori kasutamisel. 2. Mõlemad reaktiivid, raud ja H2O2 on suhteliselt odavad ja mittetoksilised. 3. Ei ole massiülekande piiranguid tänu katalüsaatori homogeensele loomule. 4. Ei ole kasutusel kiirgusi ega heterogeenseid katalüsaatoreid, seega on ka reaktori disain lihtsam kui UV-kiirgusega süsteemides. See on lihtne viis produtseerida OHradikaale, kusjuures ei ole vaja mingeid spetsiaalseid reaktiive ega ka aparatuuri.
o Prügimäed o Tööstuse ettevõtted o Asulate vihmavesi Veekogude reostuskoormust saab vähendada: Veetarbimise vähendamisega Reoveepuhastamisel Veemajanduse areng sõltub veetehnika arengust Peamine ülesanne on veepuhastusmeetodite ja -tehnika arendamine Reovee peamised probleemid: Toitesoolad ja orgaanilised ained põhjustavad eutrofeerumist Bakterid ja viirused piiravad vee kasutamist Reovees leidub raskemetalle, kloororgaanilisi ühendeid ja süsivesinikke Hõljuvosakesed vähendavad vee läbipaistvust, vee temperatuur tõuseb, pH väärtus muutub, vesi haiseb Puhas magevesi on eluks hädavajalik. Euroopa veevaru on veidi üle 3500 km3/aastas, Eesti veevaru moodustab sellest ca12 km3/aastas ehk 0,3%. Eestis on mageveevaru piisav, kasutatakse nii põhja. Kui ka pinnavett. Veekasutuse indeks Eestis on väike, ligikaudu 4%. Aastas kasutatakse kokku ligi 1800 miljonit m3 vett
· teravate toksiliste mõjude vähenemist, põhjustatud näiteks vaikudest; · pika-ajaliste toksiliste mõjude vähenemist, põhjustatud kloor-orgaanilistest ühenditest; · püsivate ühendite vähenemist, mis põhjustab kahjulikke mõjusid suublas pika aja jooksul ja on ruumiliselt laialt levinud. · pinnavee töötlemine setitamine filtreerimine desinfitseerimine eemaldab vaid 70-80% orgaanilisest ainest. · Nende eemaldamine toimub kloorimise abil, mis võib aga tekitada kloororgaanilisi ühendeid, mis on tervisele ohtlikud. Seetõttu on oluline jälgida toorvee PHT sisaldust (alla 20 mgO/l). Et kloorimisühendeid tekiks vähem, võib veepuhastuseks kasutada järgmisi meetodeid: · toorvee orgaanilise ainesisalduse vähendamine · loobumine eelkloorimisest · desinfitseerimisel üleminek kloorilt klooramiinile · osoneerimise kasutamine Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad · Mikroobne sisaldus võib põhjustada nakkuspuhanguid, mistõttu tuleb toorvees eemaldada rohkesti