kõdusõnnikut mis on täiesti lagunenud , mullataoline. Toores, kõdunemata taimeosadega kompost ei väeta, pigem tarbib ise väetist. Ka osa multsimaterjale tarvitab kõdunemisel lämmastikku nt puukoor, saepuru, oksahake. Jäme puukoorepuru ei sobi üldiselt väiksemate püsikute multsimiseks. 4 Kunstväetistest sobivad püsikutele kõige paremini kloorivabad fosfor- ja kaaliumväetised (teevad õitevärvi erksamaks, parandavad seisu-, haigus ja talvekindlust). Lämmastikuga väetada ainult kõrgekasvulisi ja lopsakaid lilli kasvamise ajal kuni juulikuuni (juhul kui ei kasutata komposti või kõdusõnnikut). Taimede pritsimine merevetikalahusega kord kuus tugevdab taimede vastupanuvõimet muuhulgas ka kuivusele ja taimehaigustele. Härmatise suhtes tundlikke püsikuid, näiteks aedflokse, pritsitakse regulaarselt merevetikalahusega.
70 cm kaugemale ja üksteisest soovitavalt 1-2m. Tüviroosid istutatakse enamasti üksikult. Enne istutamist tuleb istik korralikult läbi kasta. parim võimalus selleks on panna taim vähemalt tunniks vette seisma. Pärast istutamist tuleb muld istutatud taime ümber korralikult kasta ja võimalusel varjutada taime ereda päikese eest paari nädala jooksul. Väetamine Rooside väetamiseks sobivad nii orgaanilised kui mineraalsed kloorivabad täisväetised. Roosid vajavad heaks arenguks ja rikkalikuks õitsemiseks kõrget, tasakaalus olevat väetustaset. Väga hea tulemuse saate kasutades rooside väetamisel spetsiaalseid Substral® roosiväetisi. Esimene väetamine Tavaliselt tehakse esimene rooside väetamine kevadel, kui vabastatakse taimed talvekattest. Samas ei maksa meie kliimas, kus kevadeti esinevad suured öökülmad taimede kasvule
taimede kasvule ergutamisega liigselt kiirustada, sest rooside noored võrsed on külmahellad ja hävivad juba mõne miinuskraadi juures. Taim küll ei hukku veel selle tõttu, sest leiab võimaluse kasvatada uued võrsed uinunud pungadest, kuid taime õiterohkusest sell aastal tavaliselt rääkida ei saa ja ka õitsemine jääb hilisemaks. (http://substral.itg.ee/index.php/14331/) Rooside väetamiseks sobivad nii orgaanilised kui mineraalsed kloorivabad täisväetised. Poodides on laialdane valik igasuguseid roosidele sobivaid väetisi. Nad on suhteliselt madala lämmastikusisaldusega, sisaldavad aga fosfaate ja kaaliumsooli. Väga häid tulemusi on saadud kasutades rooside väetamisel spetsiaalseid Substral® roosiväetisi. Substral® nimetuse all on müügil kolm erinevat spetsiaalset roosiväetist. Merilen Mentaal ja Katrin Ruitlane-Rütli soovitavad kasutada Substral® roosiväetisi. (http://www.garden.ee/?m1=4&m2=15)
(Rünk, 1999 ja toataimed.eu ... 19.01.2020).) 3.2. Väetamine Väetamise üldreeglina tuleb ka sõnajalgu enne väetamist kasta, et väetisega taime mitte ära kõrvetada. Väetatakse kasvuperioodil kaks korda kuus. Kindlasti ei tohiks väetisega lehti märjaks teha. Väetada ei tohi äsja ümberistutatud taimi – seda võib teha umbes kolme nädala pärast, kui taim on juba juurdunud. Väetada ei tohi ka haigeid taimi, sest need ei suuda väetisi niikuinii vastu võtta. Sobivaimad on kloorivabad mineraalväetised. Täismineraalväetisest tuleks teha poole lahjam lahus, kui teistele taimedele, noori taimi aga võiks väetada veel poole võrra nõrgema lahusega. Sobivad ka orgaanilised väetised. (Rünk, 1999) 8 3.3. Ümberistutamine Toasõnajalgu on soovitatav ümber istutada igal kevadel, vanemaid taimi võib istutada iga paari aasta järel. Istutuspott ei tohiks olla liiga suur. Kui lillepoest toodud sõnajalg kasvab
1. TÄISVÄETISED sisaldavad enamasti kõiki peamisi taimede toiteelemente (N,P,K). Võivad olla granuleeritud või veeslahustuvad. 2. TÄIENDVÄETISED ei sisalda kõiki peamisi toiteelemente, on mõeldud täisväetistele täienduseks. 3. PUUKOOLIVÄETISED 4. KASVUTURBA VÄETISED 1 NB! Kuna enamik aiakultuure on kloori suhtes tundlikud, kasutatakse aianduses valdavalt kloorivabasid väetisi. 1) kloorivabad granuleeritud täisväetised - kasutatakse aiakultuuride kevadiseks väetamiseks või väetamiseks kasvuperioodi algul. Siia kuuluvad Kemira Cropcare väetised, mille põhitoitainete sisaldus varieerub vastavalt mulla toitainetesisaldusele ja kultuuride erinõuetele. Näiteks Cropcare 10-10-20 sobib noorte ja kandeealiste viljapuude, marjapõõsaste ja kiire kasvuga köögiviljade väetamiseks kevadel niisugustel muldadel, kus fosforisisaldus on heal tasemel.
tagant nädalat peale öökülmasid? Teeb ise külvi Aeduba 1-aastane Soojanõudlikud Kerge kuni keskmine Seemned külva peenrale Rohimine Suve keskel võib alustada Vars on rohtne, maapinna Ei talu kloori (kloorivabad parasniiske liivsavi- ja kuni 15cm vahedega Mulla kobestamine poolvalminud kaunade lähedalt puitunud 1,5-3m väetised) saviliivmullad Lattoa seemneid on parem Vajadusel toestamine koristamisega
• Aminohapped • kloriidid (merevees) Vesi moodustab Lewis'i alusena komplekse enamike d-metallide soolade lahustumisel ja reeglina nende lahused sisaldavadki metallide akvakomplekse. 26. EDTA kasutusala. EDTA on levinuim titrant. Etüleendiamiintetraatsetaati kasutatakse: • Keemias - vee üldkareduse määramiseks, metalli-ioonide kontsentratsiooni määramiseks. • Meditsiinis – raskemetallimürgituse ravis, mõningates vähiravimites • Koristusvahendites – puhastusvahendid, kloorivabad valgendajad, vee pehmendajad; puhastav mõju seisneb mustuse ja raskemetalli sidumises • Toiduainetööstuses – säilitusainena (värvimuutuste takistamiseks) • Põllumajanduses • Tekstiilitööstuses • Paberitööstuses 27. Kuidas toimub metallide lahustumine tahkest faasist? Tahke aine lahustamisel selle aine kristalne struktuur lõhutakse ioonideks, aatomiteks või molekulideks. Keemias on tahke
Kõige efektiivsem on anda mineraalväetised kartulile mahapaneku ajal paiklikult ridade kõrvale ja 5…6 cm sügavamale mulda. Paiklikul väetamisel võib väetise normi vähendada 20…25%. PK-väetiste planeerimisel tuleb lähtuda mulla väetistarbest. Suurte fosfori normide suhtes on kartul vähetundlik ja neid võib kasutada rohkem andes ära ka kartulile järgneva teravilja fosfori. Kõrgem fosfori foon vähendab lämmastikuga üleväetamise ohtu. Kaaliumväetistest sobivad kartulile kloorivabad väetised. Nende puudumisel tuleb kaaliumväetised viia mulda sügisel. Söödajuurviljad ja söödakapsas Kaalikas ei ole tundlik mulla happesuse suhtes, teised aga on tüüpilised lubjalembesed kultuurid. Kasutavad väga hästi sõnniku otsemõju, mistõttu tuleb neid väetada kvaliteetse sõnnikuga (50…60 t/ha) Lämmastikväetised on soovitav anda jaotatult. PK-väetised antakse vastavalt mulla väetistarbele sügiskünni alla. Kaaliumväetistest sobib peetidele kaalisool. PK
elektronegatiivsem aatom. Aktseptor on enamasti metalliiooni prooton. Sarnane side on oksooniumioonis ja amooniumioonis. 26. EDTA kasutusalad. EDTA on levinuim titrant. Etüleendiamiintetraatsetaati kasutatakse: • Keemias - vee üldkareduse määramiseks, metalli-ioonide kontsentratsiooni määramiseks. • Meditsiinis – raskemetallimürgituse ravis, mõningates vähiravimites • Koristusvahendites – puhastusvahendid, kloorivabad valgendajad, vee pehmendajad; puhastav mõju seisneb mustuse ja raskemetalli sidumises • Toiduainetööstuses – säilitusainena (värvimuutuste takistamiseks) • Põllumajanduses • Tekstiilitööstuses • Paberitööstuses 27. Kuidas toimub metallide lahustumine tahkest faasist? Tahke aine lahustamisel selle aine kristalne struktuur lõhutakse ioonideks, aatomiteks või molekulideks. Keemias
annaabi.ee 
