hüpotensioo ne ni korral. o šokk PÜRIDOSTIGMII DOBUTAMIIN N Kasutamine: Kõrvaltoimed: o Kardiogeen o Lihasnõrk ne šokk us o Septiline o Hingamist šokk eede KLONIDIIN paralüüs o Bradükard SALBUTAMOOL ia (1) o Hüpotensi oon TERBUTALIIN (2) o Südame SALMETROOL (3) seiskus FORMOTEROOL atropiin o Muud
doos 10 mg, vanuse p. 70-85 a- morfiini doos 3,75 mg . psühholoogilisest faktorist: • Isiksus • Sotsiaalne taust • Kultuur • Motivatsioon • Operatsioonieelne psühhoteraapia 29. Millised ravimrühmad vaigistavad valu MSPVA, opioidid, teotavad ravimid 30. Millised ravimid on valuravis toetava tähtsusega? • Antidepressandid (amitrüptilliin, nortriptülliin) • Antikonvulsandid (karbamasepiin) • Antiarütmikumid (meksiletiin, lidokaiin) • α2- adrenomimeetikumid (klonidiin) • Lihaslõõgastid (baklofen, diasepaam) • Kortikosteroidid (prednisoloon) • Rahustid (alprasolaam) 31. Milliseid toimeid omavad NonSteroidal AntiInflammatory Drugs-NSAID? Aspiriin, ibuprofeen Põletikuvastane, valuvaigistav, palavikku alandav 1. põletikumediaatorite inaktiveerimine ja nende sünteesi pärssimine; 2. põletiku soodustavate ainete rakust väljumise takistamine; 3. põletiku proliferatiivse faasi pidurdamine; 4. hemokoagulatsioonifaasi pidurdamine; 5
faktoritest • Farmakokineetilisest variaabelsusest • Farmakodünaamilisest variaabelsusest 29. Millised ravimrühmad vaigistavad valu? Lihtsad valuvaigistid: - Paratsetamool - Mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA) Opioidid: - Nõrgad - Tugevad Toetavad ravimid 30. Millised ravimid on valuravis toetava tähtsusega? • Antidepressandid (amitrüptilliin, nortriptülliin) • Antikonvulsandid (karbamasepiin) • Antiarütmikumid (meksiletiin, lidokaiin) • α2- adrenomimeetikumid (klonidiin) • Lihaslõõgastid (baklofen, diasepaam) • Kortikosteroidid (prednisoloon) • Rahustid (alprasolaam) 31. Milliseid toimeid omavad NonSteroidal AntiInflammatory Drugs-NSAID? valuvaigistav + põletikuvastane + palavikku alandav 32. Milline roll on prostaglaniinidel organismis? Osalevad reproduktiivorganite tegevuses (emaka kontraktsioonid, munajuhade motoorika, viljastumisprotsess), osalevad verehüübimise protsessis (trombi moodustumine), põletiku
Asendusravis stabiilne väikseim toimiv buprenorfiini annus on igale patsiendile individuaalne. Ravi alustatakse buprenorfiini annusega 0.4 milligrammist kuni 2 milligrammini üks kord päevas. Buprenorfiini algannuse määramisel peab hindama tarvitatava uimasti annuseid, tarvitamise sageduse ja manustamisviisi alusel patsiendi taluvust ravimi suhtes. (TAI 2001) Teiseks võõrutusseisundi raviks on medikamentoosne ravi mitteopiaatsete ehk opoidi antagonistidega. Nendeks on näiteks klonidiin, naltareksoon, lofeksidiin ja karbamasepiin, mida kasutatakse üksteise täiendamiseks sümptomaatiliselt. Enim on kasutusel naltreksoon, mis seob retseptorid, aga nende aktiveerimise asemel need blokeerib, seeläbi efektiivselt eemaldab opiaatsõltlase võimaluse jääda narkouima. (Gardner et al 2007; Mumma 2005) 6 4
metaboliitidena uriiniga (35%) ja roojaga (60%); antihüpertensiivne toime saavutatakse ~3-6 nädalaga · Seostub angiotensiin II AT1-retseptoritega ning pärsib angiotensiin II vasokonstriktoorset ja aldosterooni vabastavat toimet, ei toimi bradükiniinile · Kõrvaltoimed - pearinglus ja hüpotensioon, GI kõrvaltoimed, harva anafülatiline reaktsioon, peavalu/pööritus Tsentraalselt toimivad antiadrenergilised ained Klonidiin Moksonidiin (Moxonidin) Struktuurselt sarnane klonidiinile, toime seotud tsentraalsete imidasoliini retseptorite stimulatsiooniga, mis vähendab sümpaatikumi aktiivsust, lisaks alfa2 agonist Põhjustab vähem sedatatsiooni võrreldes klonidiiniga; suukuivus, silmade kuivus, peavalu, KNSi häired, asteenia, hüpotensiooniga seotud kõrvaltoimed, seksulaalfunktsiooni häired jm. P.o.biosaadavus 90%, läbib kõiki barjääre,
nüktuuria gastroösotageaalne refleks narkolepsia sümptom ,,rahutud jalad" öine epilepsia öine müokloonia hüpertüreoos ureemia sügelemine eri põhjustel valulikud lihasekrambid · Psüühilised haigused. masendus ahistus hämarolek (segasus) alkoholism ja ravimite väärtarvitamine vanurite psühhoosid · Ravimitest tingitud unetus. aktiveerivad psühhofarmakonid uinutitest tekitatud unetus teatud vererõhuravimid (klonidiin) kortikoidid antikolinergilised preparaadid ja mõned põletiku ning valuvastased ained (bromokriptiin) · Elureziim ja teised faktorid, mis võivad põhjustada unetust. liiga varane magamaminek päevane magamine nälg ja janu raskesti seeditava toidu söömine enne und liiga palav tuba liiga valge tuba kärarikas ümbrus kohvi, tee või kakao joomine õhtul mured ja probleemid liiga vähe liikumist Muud psüühilised häired
poole. Tabel 7a. Ravimid, mis võivad põhjustada depressiooni Tüüp Üldnimetus Reserpiin Propranolool Hüpertooniaravimid (kõrgvererõhuravimid) Metüüldopa Guanetidiin Klonidiin Hüdralasiin Kortikosteroidid Kortisoon Östrogeen Hormoonid Progesteroon Levodopa & karbidopa Parkinsoni tõve ravimid Levodopa Amantadiin
täiskasvanutel. Gastroösofageaalne refluks täiskasvanutel. 111 ravimi toimeaine rühm Ravimvor näidustus täiskasvanu annus lapse annus Vastunäidustus märkus nimetus m Chlophazolin klonidiin tsentraalne Süstelahus arteriaalne 0,15-0,3 mg i/m, äsjane MI, bradükardia, hüpotensiivne toime 10 Clofellin sümpatolüütik; hüpertensioon aeglaselt veeni maksa- või minutiga, maksimaalne
annaabi.ee 
