Näärmemagu toodab proteolüütilist nõret, mis sisaldab pepsiini ja soolhapet, näärmemaos toit ei peatu Lihasmaos toit purustatakse tugeva lihaskesta, hõõrla ja gastroliitide toimel ning segatakse maonõrega. Algab valkude lõhustamine 36. Sooleseede lindudel. Mikrobiaaalne seede umbsooles. Soolestikus pankreasenõre ning sapi toimel keemiline seede umbsooles tselluloosi käärimine lenduvateks rasvhapeteks ja B-vitamiinide süntees bakterite poolt Roe ning kusi segunevad kloaagis toit läbib seedekanali kiiresti, 3-4 h peale söömist algab jääkide väljutamine ning ööpäeva jooksul väljub umbes 80%. toidu läbimine kiireneb munemisperioodil ja välistemperatuuri langemisel, aeglustub haudumise ajal ja vitamiinivaeguse korral. 37.
Nokk on kaetud tiheda keratiiniga. Hambad puuduvad. Keel on keratiniseerunud. Süljenäärmetes on nii mutsiini ja mõnel amülaasi. Söögitoru kannab peristaltiliste lainetega toidu pugusse. Pugu – söögitorulaiend, hoiustab toitu. Neutraalne pH. Magu jaotub näärme- ja lihasmaoks. Näärmemaos keemiline seedimine ja lihasmaos väikeste kivide abil toidu mehhaaniline purustamine * toit läbib seedekanali kiiresti * roe ning kusi segunevad kloaagis Taimtoiduliste lindude umbsool on suur, seal toimub fermentatsioon. Röövlindudel on seedetrakt lihtsam ja jämesool väiksem. 35. Pugu, näärmemao ja lihasmao talitlus. Pugu – toit pehmeneb ja pundub, piimhappeline käärimine ja keemiline muundumine toidust pärinevate ensüümide toimel; Saadab makku reguleeritud toidukoguseid; tärklise seede sülje amülaasi toimel + mõningane bakteriaalne fermentatsioon. Näärmemagu – toimub keemiline seede (HCl, pepsiin)
Need koosnevad tubuliinist (mikrotorukestest), neil on korrapärane siseehitus (2 + 9 x 2) Esinevad a) viburlooomadel b) paljunemisrakkudel nt rändeostel ja spermidel 5. Ripsmed - korrapärane siseehitus, aga viburitest eristab: nad on viburites umbes 10 lühemad ja 10x peenemad; neid on oluliselt rohkem (ühel rakul 102 - 104 tk); nende talitlus on kooskõlastatud. Nt a) ripsloomad - kingloom, konna kloaagis opaalloom b) ripsepiteelil - koetüüp, mille pind on kaetud ripsmetega (hingamisteedes; munajuhades) Viburite ja ripsmete funktsioonid: a) tagada raku liikumine b) tagada raku lähikeskkonna muutust c) liikumatud ripsmed võivad olla retseptorid 6. Tsentrioolid. 2 tsentiooli = 1 tsentrosoom (öeldakse ka rakutsenter). Tsentrioolid koosnevad mikrotuubulite kogumitest, mis on organiseeritud põhimõttel 9 x 3 (9 3-st komplekti)
Sellele järgneb 40...60 päevane kinnisperiood enne uut poegimist. Kinnisperiood kestab 45...60 päeva. Kinnisperioodi võib vaadelda kui puhkeperioodi, mis on vajalik kogu organismi ettevalmistamiseks uueks lüpsiperioodiks. 51. Lindude sigimine Lindude suguorganid Isastel kõhuõõnes 2 raiga, mis sigimisperioodil oluliselt suurenevad. Raigades valminud seemnerakud liiguvad seemnejuhades kloaagini. Hanelistel ja jaanalindudel paikneb kloaagis veel väljasopistatav suguti, enamikul lindudest see aga puudub või peaaegu puudub. Emaste sugurakke toodab (samuti kõhuõõnes paiknev) munasari. Enamikul lindudel esineb vaid üks (vasakpoolne) munasari, papagoilistel ja pistrikulistel aga kaks. Valmivad munarakud liiguvad munasarjast munajuhasse. Munajuha viimast osa nimetatakse emakaks.Munajuha avaneb kloaaki. Ovulatsioon ja muna moodustumine Kanadel, kes munevad iga päev, toimub ovulatsioon umbes pool tundi pärast munemist.
Soole endoderm ekspresseerib esmalt Shh-d, mis spetsialiseerib ümbritsevat mesodermi ekspresseerima Hox-e. Mesodermist tulenevad signaalid omakorda määratlevad erin soole osade piirid. Piiride määratlemisele järgneb soole ja tema derivaatide diferentseerumine. Endoderm mood seedekulgla sisevoodri. Splanhilisest mesodermist pärinevad soolte ümber paiknevad lihased. Sool lõpeb esialgu endodermaalses kloaagis, mis jaguneb hiljem põieks ja rektaalseks piirkonnaks. Sool ühineb rektaalse osaga, tekib sopistis, mis puutub kokku pinnaektodermiga, mida eraldab membraan (kui see purunub, siis mood anus). · Maksa ja sapipõie ning pankrease areng * Eessoole piirkond spetsialiseerub hepaatiliseks endodermis, millest omakorda pärinevad hepatoblastid (eellasrakud, bi-potentsiaalsed) mood väljakasvu maksapunga.
pärinevate ensüümide toimel. Pugupiim tuvidel. Näärmemagu toodab proteolüütilist nõret, mis sisaldab pepsiini ja soolhapet, näärmemaos toit ei peatu. Lihasmaos toit purustatakse tugeva lihaskesta, hõõrla ja gastroliitide toimel ning segatakse maonõrega. Algab valkude lõhustumine. Soolestikus pankreasenõre ning sapi toimel keemiline side. Umbsooles tselluloosi käärimine lenduvateks rasvhapeteks. Roe ning kusi segunevad kloaagis. 61) Toitainete kasutamine söömisjärgselt. Keharakud vajavad energiat ja ehituskomponente pidevalt. Toitainete imendumine pole pidev, vaid sõltub söömisest. Vajalik toitainete säilitamine söögivaheaegadel või nälgimisel kasutamiseks. Reguleeritakse KNS ja hormoonide abil. Rakkudele vajalikud ained : ENERGIAALLIKAD: Glükoos peamine KNS ja ainus erütrotsüütide poolt tarbitav energiaalikas. Glükoosi varumine glükogeen. Varu maksas, skeletilihastes
osad neljaks kõrvalkilpnäärme sagaraks. Viimased liituvad kilpnäärmega, mille alge sopistub välja kolmanda ja neljanda neelutasku paari vahel. Neelutaskud paiknevad neelukaarte vahel, 1.paar neelutaskuid paikneb organismis kõige anterioossemalt. Seedekulgla areng Seedekulgla osad on söögitoru, magu, peensool, jämesool. Endoderm moodustab seedekulgla sisevoodri. Splanhilisest mesodermist pärinevad lihased soolte ümber. Sool lõpeb esialgu endodermaalses kloaagis. Kui kloaak jaguneb põieks ja rektaalseks piirkonnaks, siis sool ühineb rektaalse osaga. Tekib sopistis, mis puutub kokku pinnaektodermiga, mida eraldab kloaagi membraan, mis lõpuks puruneb – tekib anus. Seedekulgla kujuneb endodermi ja mesodermi vastastikusel signalisatsioonil. Mesodermist tulenevad signaalid omakorda määratlevad erinevate soole osade piirid. Piiride määratlemisele järgneb soole ja tema derivaatide diferentseerumine.
ühinemiskohas, väga pikka aega säiliv. Kevadel ja suvel on isalinnud väga aktiivsed ja võivad paaritada 50-100 korda päevas. Isalindude testised paiknevad kõhuõõnes, enamasti on vasak testis suurem kui parem, lisasugunäärmed ja osadel linnuliikidel ka peenis puuduvad ning sperma väljutatakse kloaakide kokkuviimisel. Kuke ejakulaadi maht on 0,5 ml, spermide kontsentratsioon 4 mljr/ml, kalkunil vastavalt 0,25-0,35 ml ja 8-12 mljr/ml. Kodulindude munajuha on pikk, 70-80 cm, ja lõpeb kloaagis. Eristatakse 5 funktsionaalset piirkonda: lehter, valguosa, kitsus, emakas ja tupp. Munajuhas liikudes kattub munarebu munavalge proteiini, kiudkesta ja koorega. Lehtri osas moodustub keeriskiht ja seesmine vedel kiht, valguosas munavalge proteiini sisaldav osa, kitsuses munakestad ja emakas lisandub munavalgele vedelikku ning moodustub lubikoor. Muna liikumine munajuhas kestab 25-26 tundi, sellest kõige kauem veedab muna emakas - 20 tundi. Viljastatud munarakk hakkab munajuhas
annaabi.ee 
