See on ajupesu, mis võib viia diktatuurideni. Ajus toimub jätkuv ümberorganiseerimine. Kui mingit tegevust korrata tihti, siis tekivad sellega ajus seosed. Internetis kiiresti edasi liikudes ei jõua aju neid valmis luua. See paneb aju ootele, et seosed käivituksid. Klikkimine tegevusena on vastupandamatu. Tihti pole sellel mingit eesmärki. Klikkimisest on raske võõrduda, tahetakse jätkata. Internetis olles on keskendumisvõime nõrk. Pidevalt tehakse uusi klikke. Loetut ei mõisteta nagu raamatu lugemisel. Veebi lugejad veedavad internetis ühes kohas vähe aega. Paljude saitide eesmärgiks on tähelepanu hajutamine. Sellega kaasneb kosmopolitiseerumine. Rahvuslik identiteet kaob ja muututakse üksteise sarnasteks. Lugemine on vaimne pingutus. Vaja on püsivat tähelepanu. Loetu arusaamiseks on erinevad mentaalsed protsessid, mis annavad tekstile teise tähenduse. Muututakse kirjatöö ,,kaasautoriks".
võimalusi. Üks võimalustest oleks suurem kontroll kommenraatide üle. Kahjuks on see enamasti kõikidel neti saitidel võimatu. Kuna kõigil pole võimalust moderaatorite palkamise jaoks, kes näiteks kasvõi ebameeldivaid kommentaare kustutavad. Kahjuks on paljud uudiste saidid need, kes panevad uudistele pealkirjad sellised, mis juba ise kutsuvad kommenteerima, ilma järele mõtlematta. Kahjuks ei loeta siis ka uudist. Tiit Hennoste ütles, et seda tehakse selleks, et kommentaarid toovad klikke, klikid näitavad väljaande suurt loetavust, see toob reklaami ja reklaam raha. Ja raha on just see mida online saidid soovivad.1 Kuhu jääb areng, on küsinud suhtekorraldusekspert Aune Past.2 Tõesti pole interneti meedias mingit arengut , ühte ja sama teksti võib leida paljudelt sarnastelt interneti saitidelt. Kui loeme uudise näiteks mõnelt uudistesaidilt, siis hiljem võime seda sama uudist kohata ka Facebookis, Twitteris või mõnes blogis
televiisorit ning loeme ajakirjandust. K�ik need allikad on t�is erineva taustaga uudiseid ja artikleid. Noored kahjuks ei tunne huvi traditsioonilise meedia ja ajakirjanduse vastu. Rohkem huvitab t�nap�eva noori uus meedia. Uusmeedia kujutab endas internetis levivat informatsiooni, mis on koosk�las tarbija, ehk lugejaskonna n�udlusega. Internetti postitatakse just seda informatsiooni, mis on parasjagu aktuaalne, ning mis inimesi toidab. Mida rohkem klikke on artikklil seda rohkem raha ja populaarsust see teenib. Info edastajad teevad p�hjalikku uuringut hetkel populaarsust koguvatest teemadest ja edastavad meile just seda, mis parasjagu lugejaskonnas on populaarne. K�ik tahavad, et just nende artikkel v�i uudis j�uaks v�imalikult paljude lugejateni. Uus meedias on tihtipeale levimas palju vale informatsiooni, mis viib noored ekslikult valele arusaamale olukorrast ja mis on p�hjuseks eelarvamuste tekkele
kui on toimunud mõni negatiivne sündmus. ,,Seagripipandeemia" muutis aga inimesed ettevaatlikumaks ning ehk on nii mõnigi inimene mõistnud, et kõike, mida meedia propageerib, ei tasu tõsiselt võtta. Inimeste tunnetele rõhuvad ka niinimetaud kollased uudised, mis praegusel hetkel moodustavad kas kahjuks või õnneks arvestatava osa meediaväljaannete sisust, kuna vahe kollase ja valge, kvaliteet- ja kõmuajakirjanduse vahel on lootusetult kahanenud. Rohkem ,,klikke" saab Postimehe interneti-väljaandes arvatavasti uudis, et Madonnal on uus kuum poiss-sõber kui see, mida NATO kohutmisel arutati. Põhjuseid, miks see nii on, võib leiduda palju, ent üks arvatavaid põhjuseid võiks olla see, et inimesed on juba loomu poolest uudishimulikud. Samuti võimaldab ,,kümuuudis" lugeja mõistusel puhata ning argielust korraks mitte mõelda. ,,Kõmureportaazi" on inimestel samavõrra vaja kui globaalse kaaluga uudiseid.
reegleid on samuti piiripeal täidetud, mis talle ja tema ajalehele hiljem ka suurt kuulsust toob. Esimesel juhul oleks artikkel, tõenäoliselt uudis, keskpärane, paljude inimeste meelest igav, ja kuulsuski ei tule ei temale ega tema ajalehele enne, kui väljaanne kvaliteetajakirjanduse mõõtu välja andma ei hakka. Teisel juhul aga piisavalt intrigeeriva pealkirja puhul koguks artikkel juba palju ,,pilkeid" või internetis ,,klikke". Kõmuajakirjandusel oleks seega palju lihtsam raha teenida. Aga kõmulisi artikleid kirjutav meediaväljaanne tüdineb rahvale ka kiiremini ära. Kõige tähtsam küsimus sellisele väljaandele peaks olema aga ajakirjanduseetika küsimus: kas on sobilik rikkuda inimeste privaatsust, kirjutada nende isikliku elu kohta või kuritarvitada isikuandmeid? Sedasorti ajakirjandus on üle maailma küll levinud: kuulsuste või avaliku elu
manipuleerimist. Juba tekstide pealkirjad on koostatud nii, et keegi ei saa neist rahulikult mööda minna." Näide tekstist: ,,Kui jätta teksti meelega väikseid vigu, tullakse neid parandama ja klikkide arv kasvab jõudsalt." 2. Ajakirjandus on muutunud pigem reklaamipõhiseks ning harva on artiklis kõik puhas tõde. Ajakirjanikud manipuleerivad lugejatega, et saada rohkem ,,klikke" et tema artikli loetavus ning kommentaaride hulk oleks suurem. Näide tekstist: ,,Kommenteerimise nii tähtsale kohale tõusmine on hakanud muutma kogu meediapilti. Objektiivse sisuka uudise asemel imbub meediasse üha rohkem vähimagi uudisväärtusega tekste, millel on kõrge kommenteerimisväärtus. Kui see trend süveneb, muutub meedia lõpuks tõeliseks kõverpeegliks, arvab Hennoste." 3. Näiteks lugejatega manipuleeritakse juba artikli pealkirjaga
15. Kodulehe navigatsioonimudelid. Võrdle laia navigatsioonimudeli ja sügava navigatsioonimudeli plusse ja miinuseid. Lai navigatsioon- esimese taseme linkide hulk väga suur. Avalehele sattudes peab kasutaja tegema esmase valiku suure hulga kategooriate seast, mis võib õige valiku tegemist raskendada. Seevastu on menüütasemeid vähe, sisu struktuuri jaotus lihtne. Kasutaja jõuab mõne hiireklikiga soovitud informatsioonini. 1) Vähe klikke 2) Lühemad urlid 3) Liiga palju valikuid 4) Pikad menüüd Sügav navigatsioon- algseid valikuid küll vähe, kuid leheküljel olev informatsioon on puukujulise struktuuriga ning paljude jaotustega. Seetõttu on küll algne valik lihtne, kuid külastajal on oht lehekülje struktuuri ära eksida. Informatsioonini jõudmiseks võib olla vaja liikuda läbi mitme lehekülje, mis võtab aega. Sügava navigatsiooni korral on aga võimalik lehekülje inforohkust
hiirega samasse punkti tagasi, kust alustasid. Kui vabastada hiir suvaliselt hetkel, siis ühendatakse lõpp-punkt algusega kõige lühemal viisil. 108 Polygonal Lasso Tool loob sirge ühenduse hiireklikkide vahele. Lõpeta jällegi samas kohas kus alustasid. Kui ei leia algust üles, hoia Ctrl klahvi all ja kliki. Sellisel juhul leiab selektsioon kodutee ise üles. Kui objekt on keerulisem ja klikke on palju ning sa tegid vea. Sellisel juhul ei pea algusest alustama, vaid vajuta Delete klahvi. See võtab tagasi kõik klikid ükshaaval. 109 Magnetic Lasso Tool on huvitav oma käitumise poolest. Nimelt vabasta hiireklahv pärast esimest klikki ning hakka hiirega liikuma ümber soovitud objekti. Antud tööriist jälgib kursori allajäänud piirkonna pikslite kontrasti ja valib parima selektsiooni
klient satub sujuvalt sinna ostu sooritama? Kas ettevõtte logo asub silmapaistvas kohas nii esilehel kui ka alalehtedel?) 25 Kas oluline info organisatsiooni ning selle toodete-teenuste kohta on lihtsalt leitav? Kas organisatsiooni kontaktandmed on lihtsalt leitavad? Kui vastus nendele küsimustele on ei ning olulise info leidmiseks peab pidevalt hiirega allapoole kerima või palju klikke tegema, aga teie kodulehe tegemise eest vastutava ettevõtte projektijuht väidab, et tegemist on hea kodulehega, on ilmselt aeg teenusepakkujat vahetada… Kui analüüsida erinevaid kodulehekülgi ja selle põhjal anda vaid üks soovitus, siis minu oma oleks järgmine: ärge ajage asja liiga keeruliseks – lehel ei tohiks kokku olla üle kolme taseme, kuhu saab edasi minna, ja peamenüü peaks alati jääma lehekülje servas nähtavaks, sest see
peale; igasugune kõrvaline praht koristada; jätta ruum enese järel korda (alates lk 75). Mõnedes klassides võib õppeaasta esimesest päevast alates sõprusrühmade lubamine tekitada • Töölehtede ja ülesannete jaoks võib kasutada korvi „lõpetatud tööd siia“ ning võib-olla võimukaid klikke ja kohastunud käitumismustreid, mida on veerandi edenedes raske ümber ka kasti „varased lõpetajad“. suunata. Kuigi on oluline, et õpetajad annaksid õpilastele võimaluse osaleda istumiskohtade • Võib kasutada „müramõõturit“, et kehtestada ja jälgida tööhäälte taset (alates lk 69). planeerimises, on parem, kui see „vabadus“ antakse esimesel veerandil pisut hiljem (vt lk 52).
annaabi.ee 
