ajas ja ruumis esineda võivate juhtudena. 3 Haldust saab seadusandlusest eristada eelkõige viimase materiaalse sisu kaudu (õigusnormide loomine). Materiaalselt mõistetud haldusfunktsiooni sisuks ei ole õigusnormide loomine; 2) haldus ehk eksekutiivfunktsioon on kõige üldisemalt täidesaatmine, elluviimine. Üldlevinud on formuleering, mille järgi haldus on riigi tegevus oma eesmärkide saavutamiseks. Olulise osa selle funktsiooni mahust moodustab seaduste elluviimine, täitmine. A.T. Kliimanni järgi on eksekutiivfunktsioon normide loomine, mis määratlevad käitumist üksikjuhtudena. Toodud määratlused on väga üldised ning annavad üksnes halduse piirjooned või üksikud tunnused ega iseloomusta seda kui tegevust kogu mitmekesisuses. Halduse sisu avamine nõuab üksikasjalikumat selgitust. Teoreetilises kirjanduses tehakse vahet ka halduse ja valitsemise vahel, mis moodustavad riigi täidesaatva funktsiooni. Valitsemise all mõeldakse valdavalt halduse poliitilist
ajas ja ruumis esineda võivate juhtudena. 3 Haldust saab seadusandlusest eristada eelkõige viimase materiaalse sisu kaudu (õigusnormide loomine). Materiaalselt mõistetud haldusfunktsiooni sisuks ei ole õigusnormide loomine; 2) haldus ehk eksekutiivfunktsioon on kõige üldisemalt täidesaatmine, elluviimine. Üldlevinud on formuleering, mille järgi haldus on riigi tegevus oma eesmärkide saavutamiseks. Olulise osa selle funktsiooni mahust moodustab seaduste elluviimine, täitmine. A.T. Kliimanni järgi on eksekutiivfunktsioon normide loomine, mis määratlevad käitumist üksikjuhtudena. Toodud määratlused on väga üldised ning annavad üksnes halduse piirjooned või üksikud tunnused ega iseloomusta seda kui tegevust kogu mitmekesisuses. Halduse sisu avamine nõuab üksikasjalikumat selgitust. Teoreetilises kirjanduses tehakse vahet ka halduse ja valitsemise vahel, mis moodustavad riigi täidesaatva funktsiooni. Valitsemise all mõeldakse valdavalt halduse poliitilist
- asendustäitmise ja sunniraha seadus – AtSS; - riigivastutuse seadus – RVastS; - halduskoostöö seadus – HKS. Erista mõisteid: haldusmenetlus – halduskohtumenetlus (mida nimetatakse ka haldusprotsessiks) – haldusõigusrikkumiste menetlus – väärteomenetlus. 4. Ajalooline areng Eestis Enne II maailmasõda oli Eestil tolle aja kohta väga kaasaegne haldusõigus, samuti vastav teoreetiline baas, viimast eeskätt tänu A.-T. Kliimanni teostele. Enne esimest EW haldusõigusteadusest Eestis rääkida ilmselt ei saa. A.-T. Kliimann väidab, et haldusõiguse õppetool loodi 1919. a seoses riigiõiguse õppetooliga. Iseseisev haldusõiguse õppetool loodi 1923. a, millest 1927. a eraldati haldusprotsess. 30.12.1935 andis riigivanem dekreedina administratiivmenetluse seaduse (RT 1936, 4, 25), mis reguleeris haldusmenetluse läbiviimist (sh küllaltki sarnaselt kehtiva HMS-ga). Sisaldas
kuskil välja kuulutada. Haapsalust tuli ettepanek, et seal toimub eesti folk ja tegi ettepaneku et tagatakse linnas rahu selleks et deklaratsioon ette lugeda, aga jäädi hiljaks , Haapsalu oli juba sakslaste all. Järgmine ettepanek oli Tartusse, aga ka siis jäädi hiljaks, patrull oli välja pandud ja riskantne oli Tartusse minna. Manifesti esimene avalik ettelugemine toimus 23. veebruaril 1918 Pärnus Endla teatri rõdult. *Kliimanni jaotuses on oluline kolmas element ja selle kehtestamine e valitsemise kord. Erinevad aktid mis kehtestavad eesti riigi valitsemise vormi. Oluliseim akt on Põhiseadus. Eesti PS sünnib asutavas kogus Estonia teatris. PS kehtestatakse oliliseimad normid ja printsiibid mille järgi riiki valitsetakse. Eesti on demokraatlik , sõltumatu vabariik kehtestati seal. Toodi välja , riigi tekkeks vajalikud 3 tunnust. Jaan Poska allkiri pandi sinna kõige viimasena seal
seaduspärasuse järele valvaja ning lõpuks nn kõrgema kriminaalprokuröri funktsioon. See järjekord vas- tab funktsioonide olulisusele. Kõik loetletud funktsioonid eeldavad õiguskantsleri poolt sõltumatu õigusliku seisukoha kujundamist. Olgugi et tegemist on kõigi kolme funktsiooni loogilise eelastmega, võib seisukoha sõltumatut kujunda- mist pidada ka õiguskantsleri iseseisvaks funktsiooniks. Artur-Tõeleid Kliimanni eeskujul võib seda ni- metada ka õiguskorra õigusepärase arendamise ja säilitamise funktsiooniks.*67 4.2. Õiguskantsler kui ombudsman Olgugi et säte, mida hiljem on hakatud tõlgendama ombudsmani funktsiooni allikana, sattus põhiseaduse teksti hoopis teistsuguse põhjendusega*68 ja oli kuni õiguskantsleri seaduse vastuvõtmiseni 1999. aastal varjusurmas*69, tuleb pidada just ombudsmani funktsiooni õiguskantsleri esmaseks ja kõige olulisemaks
usaldus, pädevus valitsusel ja paralmendil iseseisev ja erinev, piiritletav. Seda süsteemi kasutab ka Eesti; B) Parlamendikeskne süsteem: parlament otsustab sisulised riigielu küsimused, juhib ise riiki, valitsuse liikmeid nimetab ja vabastab parlamendi juhatus. Valitsus vaid parlamendi täidesaatva komisjoni rollis.Šveits C) Võimude lahususe süsteem: selge seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu absoluutne eraldatus, vastastikkune tasakaalustatus. Prof Kliimanni liigitus, mille aluseks riigivõimu ja alamate omavaheline suhe: 1) Politseiriik – alamaid kohustati, riik oli õigustatud, nt absolutislik monarhia; 2) Konstitutsiooniline riik – mõlemal poolel nii õigused kui kohustused; 3) Moodne demokraatia – mõlemal poolel nii õigused kui kohustused, kuid tunnustatakse vaid neid õigusakte, mis on sisu osas kooskõlas positiivse õiguse normidega;
tegemist osundatud ja parlamentarismi süsteemi segavariantidega. Segasüsteemi riikides on riigipeal laiem või kitsam, kuid küllalt tugev pädevus - näit valitsuse moodustaja nimetamine, parlamendi laialisaatmise ning seaduste suhtes vetoõigus (vt jaotus "a)"). Oluline oleks Eesti juristidel teada ka prof.A.-T.Kliimanni liigitust (Kliimann, 26.): võttes aluseks riigivõimu ja alamate (kodanikud, elanikud) omavahelise suhte iseloomu seonduvalt veel haldusakti iseloomuga sai prof.A.-T.Kliimann neli riigi valitsemise vormi, mis seonduvad samas ka riigi ajalooliste tüüpidega: 1)politseiriik - st haldusaktiga kui toiminguga kohustati alamaid, mitte aga valitsevat võimu ennast - st
organite kaudu, siis antakse teatud osa nendest seadusega üle iseseisvatele õigussubjektidele, kes muutuvad sellega avaliku halduse kandjateks, avalik-õiguslikeks juriidilisteks isikuteks protsessi nimetus on detsentraliseerimine lõpliku otsustusõiguse üleandmine iseseisvatele õigussubjektidele. B. ON KOLME LIIKI ISESEISVAID AVALIKU HALDUSE KANDJAID: 1. Avalik-õiguslikud ühendused e korporatsioonid A.-T. Kliimanni järgi on need enesekorraldamisõiguse alusel tegutsevad organisatsioonid. TsK § Tunnused: 23 Neil on olemas liikmeskond nt KOV, liikmeskonna moodustavad KOV territooriumil elavad isikud. Need organisatsioonid tegelevad tavaliselt oma liikmeskonna haldamisega. Neile võidakse peale panna muud avalik-õiguslikud ülesanded
annaabi.ee 
