Minu elus on muinasjutud alati olnud väga erilisel kohal. Ma ei mäleta, et mulle oleks neid ette loetud või jutustatud. Siiski, minu vanaema rääkis mulle tihti erinevaid lugusid kui ta õhtuti praksuva ahjusuu ees sokke parandas, kuid pigem olid need Piiblist pärinevad jutud, lihtsalt toredad legendid, oma elusündmused ja unenäod. Õppisin lugema juba enne kooli ja meil oli kodus erinevaid muinasjuturaamatuid. Nendes raamatutes olid nii kaunid pildid, enamasti imeilusate kleitidega printsessidest ja tugeva rühiga printsidest. Eks see oli ju pisikese tütarlapse jaoks südamelähedane teema. See ajendas ikka ja jälle neid raamatuid sirvima ja märkamatult olid saanud nad minu kaaslasteks. Ma lugesin igal võimalikul hetkel ja uinusin tihti muinasjutte lugedes. Minu esimeseks raamatuks oli Malahhiitlaegas. Neid lugusid ma enam ei mäleta mis seal olid, aga see on meeles, et see polnud just õhuke raamat. On meeles, et esimeses klassis lugesime terve klassiga koos läbi
2006. aastal hinnati teda aga juba DBE (Knight Commander or Dame Commander of the Most Excellent Order of the British Empire) vääriliseks. Lisaks on Weswood kaks korda pälvinud Briti aasta disaineri auhinna. KOKKUVÕTE Vivienne Weswoodi varasem looming oli tihedalt seotud pungiga, hilisemas loomingus on needid, lateks ja t-särgid asendunud ajalooliste tartani keltide, peenetriibuliste kangaste, korsettide ja Watteau kleitidega. Disaineri pöördelised vormid ja konstruktsioon on alati teistest sammu võrra ees. Minule mõjub moelooja Vivienne Westwood'i looming väga ergastavalt ja lummavalt. Tema teosed on erilised ning väljapaistvad ning ei saa küll kedagi külmaks jätta. Loomingus on piisavalt hullumeelsust ning uuenduslikkust, kuid samas õhkab sealt ka ajalugu ning Briti kultuuri. KASUTATUD ALLIKAD http://designmuseum.org/design/vivienne-westwood http://en.wikipedia.org/wiki/Vivienne_Westwood http://www
pastelljoonistustele ning skulptuuridele. Edgar suri 83-aastaselt 27. septembril 1917. ``Balletti tantsijad`` u. 1890-1900 Degas üheks meelisteemaks oli tantsijate maalimine, mida tõestab sellealaste teoste rohkus. Ka Rahvusgaleriist leiab tantsijate maale. Esile tõstakisn ma teose ``Balletti tantsijad``. Selle teose juures hakkas mulle silma värvide kasutus. Balleriinide punased pead harmoneeruvad suurepäraselt nende valgete kleitidega. Igast nende liigutusest kiirgab graatsilisust. See on justkui pilt unenäost, kus kõik on perfektne ning millest kõik tahavad olla osake. Pastellsete toonidega loob ta rahuliku meeleolu, mis lausa paneb sind pilti süvenema. Esiplaanil oleva tantsija tumedad piirjooned koondavad enamus tähelepanu talle. Temast jääb haavatab ja abi vajav mulje, justkui ei suudaks ta ise oma kingapaela kinni panna. Suuresti on tema pildi meeleolu looja, mistõttu tema abitus kandub
riietustraditsioonidest ning avastati palju uut ja huvitavat. Noorte mood põhjustas palju põlvkondade vahelisi lahkhelisid, sest näiteks meeste seal läksid moodi pikad juuksed, mis olid seotud hipide kultuuriga, kuid vanema ühiskonna jaoks oli see taunitav, sest nende nooruspõlves olid traditsioonid ja kultuurid teised ning nad pidasid seda ebaeetiliseks. Samuti tekitasit suuri erimeelsusi neidude miniseelikud kuna jällegi vanem ühiskond oli harjunud pikemate kleitidega ning pidas seda lihtsalt litsakaks ning ebaeetiliseks, kuid nagu õeldakse inimesed harjuvad kõigega ning sajandi lõpuks olid need juba täiesti tavalised nähtused. Samuti üheks suurimaks kultuurielu muudatuseks oli see, et naisi hakati võrdväärtustama meestega. Naistel on tänaseks päevaks justkui kõik need samad õigused mis meestelgi, vähemalt heaoluriikides ning läänelikus maailmas. Kuid siiski ei ole suutnud tagada veel
suudlus"( 15.pilk tsüklist ,,20 pilku Jeesuslapsele").Pala algas vaikselt ja tempo oli väga aeglane.Kuid minu üllatuseks muutus teos pilkselt väga kiireks ja dünaamika muutus valjemaks.Teos polnud üldse samasugune nagu alguses.Lõpus teose muutus lausa närvilisemaks ja tempo väga kiireks.Teine esineja oli Age Juurikas, ta esitasi Isaac Albenizi teose, mis kannab pealkirja ,,La Vega". Teos meenutas mulle balli ja seda, kuidas õukonna liikmed tantsisid uhkete kleitidega. Teose tempot on päris raske iseloomustada, sest see pidevalt muutus.Vahepeal kiiremaks ja vastupidi.Meloodia oli väga voolav ja pidulik.Kuid lõpuks muutus see palju rangemaks ja kiiremaks. Peale teist poolt toimus taas väike viieteist minutiline vaheaeg.Mille käigus sai oma jalgu sirutada ja paar lonksu vett juua.Peale seda algas aga kontserdi kolmas pool. Esimene pianist kolmandas kontserdipooles oli Tähe-Lee liiv.Ta esites pala Frederic
Boy sureb autoõnnetuse tagajärjel, mis viib Coco seisundisse, mida ta pole varem tundud.Kuid ta ei andnud alla, ta andis alati endast kõik. Filmis kutsuti Cocot väikeseks poisiks, kes kandis korsettkleitide asemel kalifeesid ja otsis rõivaid meeste riidekapist. Cocol oli alati kindel arvamus ja jäi endale kindlaks ega hoolinud, mis tema stiili kohta öeldi. Ta kombineeris triiksärgi mansetid ja krae ruudulise kangaga, mille tulemusena valmis kleit, asendas korseti laiemate kleitidega, tõi moemaailma seelikud ja jakid. Lihtsus ja vabadus olid ühed tähtsaimad aspektid. Nagu ka filmis näha, siis talle ei meeldinud ülepaisutatud rõivad, ta jagas ka teistele soovitusi. Ta küsis: ,,Kuidas küll naised nende all mõelda suudavad?", nende all mõtles ta sulgede ja pärlitega ehitud kübaraid. Muidugi oli see tolleajale parajalt suur sokk, kui keegi hoopis lihtsamad rõivad moodi tõi ja seda kohe ei aksepteeritud. Võrdlus:
Tallinna värav, Jekateriina kirik(ümarad kuplid, voluudid) Rokokoo sisekujunduses värvid, seinakaunistused, ruumid, mööbel, hiinatsemine Palju kaunistusi seitnel okstest, lehtedest ja lilledest, nikerdatud raamides maalid, ornamentika. Toonid olid heledad ja pastelsed, õrnroosad ja helesinised, loodi seina- ja tahvelmaale, millel oli karjaseelu, salongistseenid, mütoloogia. Mööbel paljude nikerdustega, istmed muutusid laiemaks ja madalamaks, et mahutada suurte kleitidega naisi istuma, toolijalad kaardus, nikerdustega. Moodi tulid tumbad. Hiinastumise puhul lisati maalidele hiinapäraseid detaile, luksuslikud ja eksootilised materjalid lisati sisekujundusse, kasutati hiina siidi katmaks buduaaride seinu ning armastati portselannõusid. Rokokoolik skulptuur- Portselan, mida kujutati? Kes olid lamburid? Skulptuuris baroki jõulised vormid pehmenevad, muutuvad õrnemaks ja ümaramaks. Väga levinud on portselanist pisiplastika, mis on enamasti koketeeriva maiguga
Tol ajal oli valetamine üks suurtest pattudest ja seda ei sallitud. Muidugi usub Brocklehurst seda ning lubab koolis õpetajatele sellest rääkida, mis muidugi Jane'i masendab. Lowood on vaestekool, kus on vaesed ja orvud. Selle elamistingimused on kohutavad ja ranged. Sealsed elanikud saavad vaevu süüa, söögiks on ka põhjakõrbenud puder tavaliselt. See on kristlik kool, ranged palvetamisreeglid ja riietumisreeglid on seal. Riides käivad nad ühesuguste kleitidega, riideid õmblevad endale ise ning juuksed peavad neil olema tagasihoidlikult tagasikammitud, ei mingeid patse. Ühel tüdrukul, kellel loomulikud lokkis juuksed on, käsib mr Brocklehurst isegi juuksed ära lõigata, kuna see pidavat olema liigne edevus. Endal tal on kaks tütart ja naine, kes on üleni iluasjadega üle riputatud, uhked riided seljas ja juuksed lokitud. Jane ei suhtle algul koolis paljudega. Ta on hea õpilane ja meeldib õpetajatele, kuni
väikesed kotikesed (vt joonis 21-23). Kümnendi põhilisteks mõjutajateks olid televiisoris näidatud filmid ning sarjad, kus kuulsused tõid moodi mitmed rõivad. Juuksed tupeeriti ning tehti lokkide abil kohevaks (vt lisa 30 ja 31). Naistel olid eriti moes kõrge pihaga teksapüksid (vt lisa 33). "Top Gun" filmiga (1986) tulid moodi "bomber" jakid (vt joonis 20). Naised kandsid neid jakke nii teksapükste, lühikeste pükste, seelikute kui ka kleitidega. Uuesti tulid moodi õlapadjad, mida kasutati nii kontoririietuses kui ka kleitidel sooviti rõhutada peent 29 https://en.wikipedia.org/wiki/1970s_in_Western_fashion#Disco_look 16 taljet ja konkreetsust30 (vt lisa 29). Paljud naised kandsid prille ning kontorikingi, et rõhutada targa naise imagot. Joonis 20. "Bomber jacket" 1970 https://www.pinterest.com /pin/39638720468688166 2/ (15.05.17) Joonis 21
Mitte üksnes Gabrielle'i kätega vormitud peakatted, vaid ka ta ise oli nõutud. Naised kadestasid tema saledat keha ning püüdsid temaga sarnaneda. Esimese maailmasõja lõpus oli Coco kutsutud kõrgilma vastuvõtule. Enne kodust väljumist jäi ta kleidisaba ukse vahele kinni ja rebenes. Coco haaras käärid ja lõikas rebenenud ääre maha. Järgmistel päevadel jalutati Pariisi kekslinnas nii lühikeste kleitidega, et viisakad inimesed lausa kiljusid. Siiani olid kõik naised kandnud maani kleite. Pärast Coco uuendust oli kleidi alumine äär ainult 2025 cm põlvedest allpool! Kord põletas Coco vannitoas veesoojendajaga oma kiharad. Jälle haaras osav õmblejanna käärid ja lõikas juuksed hästi lühikeseks. Nii sündiski uus soeng poisipea. (YouTube: Paula, sul on poisipea / Kuis meeldid mul, sa vist ei tea ...) Audrey Tautou filmis ,,Coco enne Chaneli" (2009)
tähelepanu , et temaga tegeleda piisavalt, mis ta vajab. Lapse arengupotesniaal ei arene siis nii palju välja, kui võiks , kui lapsele pühendada rohkem aega/tähelepanu/individuaalsust. Psühholivgvistiku tegeleb ka veel kultuurimõjust kõnest arusaajale. Nt nägid mereääres kena neiut, ta oli palja peaga. Aga kui araablasele oleks seda öeldud, siis tema jaoks poleks see normaalne olnud. Nt egiptuses naised veed kleitidega, rätikutega, aga meil oleks see ebanormaalne. Nt mõne jaoks on ,,kukkumine" üks protsess, teise jaoks on see ainult kukkumine, et maandumine/seismine on teine asi juba. (,,Haldur Õim"- uuri kes too veel on Milleks mida tehakse? oLi mingi korraldus ja siis poiss jooksis kuuri juurde. Et isa palus puid tuua, poiss jooksis kuuri poole.) Kõne mõistmine sõltub tuletamisest, aga see omakorda sõltub, mis teadmised sel peas on, mida ta oma (kogemusest) teab.
annaabi.ee 
